Presidendiproua moekunstnik
Eks see kipub olema nõnda, et võid täie kire ja veendumusega oma asja ajada aastaid, kuid meedia jaoks sünnid ikka siis, kui komistad. Nii on tabloidide ja Delfi toel üleöö avalikkuse huviorbiidile lennutatud moekunstnik Tiina Talumees.
Kaine mõistusega on kogu see tsirkus, mis algas presidendiproua kleitide ümber kuninganna Elizabeth II visiidi ajal, üsna raskesti mõistetav. Milles siis ikkagi asi? Kuidas läheb kolme kreemika kostüümi peale Eesti rahvas nõnda pöördesse, et kirjutab Evelin Ilvese tualettidest pajatava Delfi loo juurde üle 1700 kommentaari!? Keevalisemad on jõudnud juba kahetseda, et toetasid Ilvest presidendikandidaadina - võib-olla peakski edaspidi valima presidenti tema riiete järgi? Tegema vähemalt kümme kleidivooru, kus tulevased kandidaadid demonstreeriksid oma garderoobi iga ilma ja esindusjuhtumi tarvis?
Suurimate iroonikute rõõmuks valas õli tulle ka Briti ajaleht The Times, kes kirjeldas meie presidendiproua kostüümi kui midagi igavat ja maasikavahu värvi. Jah, kindlasti võibki vaielda kreemroosa tooni ja puhvvarrukate sobivuse üle antud juhul. Eriti šokeerivalt mõjus selline jumekas Barbie-printsess muidugi pärast nelja-aastast gootikuninganna võidukäiku. Moespets Urmas Väljaots, kes hindab Tiina Talumeest kõrgelt, lisab kokkuvõtvalt, et tegu oli kandja naiselikkust rõhutavate kostüümidega, mis, tõsi, tema positsiooniga inimesel tänu soengule ja jumestusele mõjusid veidi tütarlapselikuna.
Kuid kas selles kleididemonstratsioonis oligi kogu Tema Majesteet Elizabeth II visiidi iva? Tiina Tšatšua, kes arutas enne kuninganna visiiti proua Ilvesega üksipulgi läbi kõikvõimalikud käitumuslikud situatsioonid, tõstab esile presidendiproua intelligentsi ja terasust käitumisetiketiga toimetulekul. Etiketispetsialist on igal juhul Evelin Ilvese käitumisega kogu visiidi ajal ääretult rahul.
Kuid ikkagi need õnnetud kostüümid? Need ei kuulunud enam käitumisetiketi valdkonda. Riided, mis Tiina Talumehe Moestuudios õmmeldi, olid detailideni kooskõlas Vabariigi Presidendi kantselei protokolliosakonna ettekirjutustega kuninganna vastuvõtuks. Tiina Talumees lisab: "Need olid lihtsalt teistmoodi, kui oleme siiani harjunud nägema. Jah, stilistika on vaieldav, kuid nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka maitseid ja suhtumist riietusse."
Tiina Talumees oli Evelin Ilvese isiklik valik - ja tegelikult ei olegi meil Eestis kuigi palju kõrgmoerätsepaid, kes suudaksid vähem kui kahe nädalaga teha kolm nii olulist kostüümi. Muidugi kiidab moelooja presidendiprouat kui väga õrna ja naiselikku naist, kellega laabub kõik lihtsalt ja selgelt: "Presidendiproua ei saa olla mingi nukk, keda riietatakse oma suva järgi vastavalt vajadusele, vaid on ennekõike daam, kel oma nägu ja omad eelistused. Eeskujud on hädavajalikud, aga isikupära on hindamatu - sama võiks öelda ju ka meie riigi kohta."
Aga ikkagi, kuidas on jõudnud üks disainer Eesti mastaapides ehk kõige olulisema kliendini?
Selge see, et kunstnikuks ei ole võimalik õppida, selleks sünnitakse. Kuna väikese Tiina Talumehe isa oli samuti kunstifänn, siis täitsid nädalalõppe käigud Kadrioru Kunstimuuseumi ja Kunstihoonesse. Ning esimesed moealased šedöövrid sündisid pärast Vene filmi "Kolm musketäri" vaatamist. Siis võis Tiina tundide kaupa põrandal külitada ja joonistada pilte õukonnadaamidest, printsessidest ja kuningannadest.
Kunstiakadeemia päevist mäletab enamik Tiina Talumeest kui ebamaiselt kaunist daami, kes keset halliseguseid boheemlasi liikus ringi kui maskiga ilmutis - alati täiuslikult meigitud ja ülišikilt riides. Esinduslikkus on Tiina Talumehel kindlasti veres, ega teda kunagi vähem täiuslikult olegi nähtud. Ka on ta olnud Jumalale üsna lähedal, hetkel kui ilu jagati. Olgu selle tunnistuseks kas või fakt, et Tiina täditütar on Eesti üks edukamaid modelle Tiiu Kuik. Ka kostüümikunstnik Gerly Tinn alustab Tiina Talumehest rääkimist tema välimusest, võrreldes moekunstnikku lausa Catherine Deneuve'iga.
Ma loodan, et ei ole ülekohtune, kui väidan, et Tiina Talumees on ülimalt sihikindel ja ehk egoistlikki. Palju on suurepäraseid loojaid, kuid vaid vähesed jõuavad teha oma õhulossidele kivist müürid. Aga just tema on tänaseks omanimelise moestuudio omanik, kus töötab kuus inimest. Ning klientide arv on lugematu.
Nii on vähemalt kaks kuud ette peaaegu kõik ajad Tiina mustas märkmikus täis rohkem või vähem kuulsate kundede nimesid. Püsikliente on tal sadakond, kuid lisaks satuvad šikki moemajja veel inimesed, kes suudavad sellist luksust endale lubada vaid korra elus - oma pulmapäeval. Numbritest lummatutele olgu öeldud, et õhtukleitide hinnad algavad 10 000 kroonist ja kõige kallim kleit, mis Tiina näppude vahelt tulnud, maksis 40 000 krooni. Kas seda on selle eest, et end maailma ilusaima naisena tunda, palju või vähe, sõltub kliendi võimalustest ja pillamisoskusest.
Vaadates kõiki neid uskumatuid muinasjutuprintsesside ballirüüsid, mõjub toredalt iroonilise sõnamänguna Tiina perekonnanimi Talumees. Pigem võiks see olla Unistusteprintsess või Haldjakuninganna. Või hoopis Jääkuninganna, nagu mõned kutsuvad Tiinat tema vaikse ja kõrgilt reserveeritud olemuse tõttu. Olgu siis lisatud neile, kes peale nende kolme kurikuulsa kostüümi Tiina Talumehe loomingut ei tunne, et raudseks kaubamärgiks on tal ülinaiselik korsetitatud siluett, lillad-roosad-kreemikad toonid ja ohtralt pitsi ning pitslillekesi. Iga Barbie unistus! Sellisesse muinasjutupilti sobib suurepäraselt ka Tiina väide, et oma suurimaks eeskujuks peab ta nelja-aastast õetütart ning tema klaarilt rikkumata maailmapilti. Sel hetkel tundub kõik nii lihtne ja iseenesestmõistetav.
Aga higi, pisarad ja konkurents? "Sihikindel ma olen, hulljulge mitte; higi olen valanud, pisaraid õnneks vähe. Olen väga rahulik, isegi kohati aeglane ja äärmiselt ettevaatlik, aga tegelikult väga õnnelik, sest rahulolu, mille enda hingest leian, on tulnud puhtalt kiindumusest moodi, kangastesse ja loomingusse." Jah, seda, et pisaraid valab Tiina Talumees tunduvalt vähem kui higi, usun ma täielikult. Labane jahmerdamine ning liigne emotsionaalsus ei sobiks mitte üks raas tema külmalt aristokraatliku hoiakuga.
Hetkel püüab Tiina leida kogu selle tramburai kiuste aega, et tulla novembri lõpus välja uue kollektsiooniga. "Loomeprotsess on sageli mõnusalt valus ja tulemus muidugi seda nauditavam. Kui valmib kollektsioon, on asi teadagi lihtne ehk kõik võimalused hõljuvad õhus ja vaid sa ise tead, millega riskid. Klientidega suheldes on asi keerulisem, aga väljakutse see-eest isegi suurem."
Tihti tundub mulle, et mood on ühiskonnas & uuml;ks ületähtsustatud ja meedia poolt ülekajastatud valdkondi. Ses mõttes mõjub Tiina Talumehe eluterve kommentaar - "Mood on kõikvõimas, tarbijat hullutav megaväljamõeldis ja selle eest ei pääse keegi kuhugi ning moe suurimad ohvrid on need, kes ei pea moodi millekski" - igati kainestavalt. Aga moejanune rahvas ootab uusi vaatusi proua Evelin Ilvese kostüümidraamas. Kas siis on kavalehel märgitud kostüümikunstnikuks Tiina Talumees või keegi muu, näitab aeg. Igal juhul peab sel loojal olema raudset närvi, et peale loorberite võtta vastu ka nõgesekimpe, kui ühtäkki moeekspertideks kehastunud eestlased nõnda heaks arvavad.
Tiina elulugu linnulennult
- Haridustee on tõeliselt kirju, sisaldades õpinguid Tallinna Reaalkooli arhitektuuriklassis (1980-1991), Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas (1992-1994) ja sealsamas moeosakonnas (1994-1997).
- Praegu on Tiina Talumees Moestuudio omanik ja disainer ning lepinguline õppejõud Eesti Kunstiakadeemia moeosakonnas.
