MELOMAAN: Toomas Hendrik Ilves laulupeol. Foto: Andres Putting

„Kui on talvine ja pime, panen mängima Liisi Koiksoni, mis toob natuke päikest. Kui räägime millestki kergemast või popmuusikast, siis Sinise plaat ja Vaiko Epliku uus plaat. Kui olen tõsisemas meeleolus, siis Arvo Pärdi „Principio"," ütles president Ilves vastuseks küsimusele, millist muusikat ta kuulab.

„Ma kuulan nii palju muusikat pidevalt, et mul pole sellist ühte pidevat lemmikasja. Sõltub täiesti meelolust, kui ma tahan luua vaikset meelolu, kuulan Jaak Tuksamit, kui tahan midagi energilisemat, siis ilmusid sel aastal USAs plaadid näiteks bändidel Mutemath või Arcade Fire," lausus president.

Lisaks on Ilvese lemmikud veel näiteks Nico Muhli ja Feist.

Presidendi üritustel on mänginud näiteks Vennaskond, Eliit, Köök, Jaak Tuksam ja Hedvig Hanson.  Samuti võiks tähelepanelik presidendi muusikaeelistuste uurija tähele panna tema trooniajal toimunud presidendi vastuvõttude kava - seal on olnud esinejaid Metsatöllust Röövel Ööbikuni, Def Räädust Chalice'ini.

Presidendi muusikaeelistusi kommenteerib Areeni muusikatoimetaja Siim Nestor:

Arcade Fire

"Arcade Fire on Kanada indie-rocki lipulaev, suur ja võimas ja hinnatud ansambel, kelle viimase plaadi orkestratsioone aitas sättida Arvo Pärdi poeg Michael. Üks muusikakriitikute üleilmseid superlemmikuid, kuid Arcade Fire ei ole üksnes spetsialistide salajane lemmiklaps, nad panevad rockfestivalidel ikka korralikud rahvamassid rappuma. Live'is pidid nad meeletult head olema, ise olen paraku vaid DVDlt näinud. Ja ma tean, et Ilves korraldaks hea meelega Arcade Fire kontserdi Eestis, kui tal selleks vähegi aega oleks." 

Viimase albumi "Areenis" ilmunud arvustuse leiab SIIT, Michael Pärdist ja orkestratsioonide seadmistest on juttu SIIN.

Arcade Fire YouTube´s.

Sinine

"Sinine on uus tõusev - või siis tänavu läbilöönud - Eesti artist dark-popi-žanrist, suurest nö tumeda formaadi valdkonnast, mille kuulajad võivad tõepoolest suu-, nina- ja kulmurõngastega ning süsimustaks värvitud juustega, kuid ei pruugi - nagu näiteks Mauno Meesit, härra Sinine ise, keda tänaval vastu tulles ei oskaks küll musta elektromaagiaga seotuks pidada." 

Areenis ilmunud Taavi Eelmaa arvustuse tänavusest aastast leiab SIIT, Siim Nestori portreeloo Sinisest SIIT.

Mutemath

„Tõtt-öelda pole nende loomingu vastu huvi tundnud, sest ei meeldi väga, kuid põhimõtteliselt on tegu Ameerika nö alternatiiv-rock grupeeringuga, kel on kombeks oma muusikat eri žanrite viilakatega ehtida - saavad ainest nii elektrost, psühhedeeliast, indiest."

Mutemath YouTubes´s.

Feist 

"Samuti Kanada artist ning põhimõtteliselt sahtlist kirjaga "indie", Feist - õige nimi Leslie Feist - on selline moodne singer-songwriter tegelaskujude esindaja, kelle pehmes ja õrnas muusika pealt leiab üksjagu folki, ning alt põhjast (so taustadest) elektroonilisi vahendeid, nagu näiteks trip-hop. Feisti kuulavad maailma kõige ilusamad naised."

Feist YouTube's.

Liisi Koikson

"Liisi Koiksoni muusika tekitab inimestest samasugust turvatunnet, hubasust ja mõnust heldimust, kui villaste sokkide jalga tõmbamine ja sulava küünlarasva hõrk lõhn."

Liisi Koikson YouTube´s.

Siim Nestor käis ka ise presidendil külas, et isekeskis kuulata uut kodu- ja välismaist muusikat ning seda õiglaselt hinnata ja asjalikult kommenteerida. Aasta viimane Muusikanõukogu saade oli Raadio 2 eetris reede keskpäeval ning pärast tundi presidendiga panid lõppeva aastat ja kümnendi lõplikult paika vaid kriitikud ise - Nestor, Kahu ja Valme. Saadet on võimalik järelkuulata SIIT.