Illustratsioonid: Ats Nukki
Animeerimine: Heleri Kuris & Ats Nukki
Taluperemees Pälli Rein
Esimesed kindlad andmed presidendi isaliini esivanematest pärinevad 1705. aasta Saaremaalt. Siis kosis Lümanda mõisapiirkonna Pälli küla talumees Andruse Rein endale naiseks Härjamaa Reediku tütre Mare.
Taluperemees Pälli Andrus (1715–1795)
Tollal ei tuntud Eestis maapuudust. Ka olemasolevaid talusid ei olnud veel liiga väikesteks jagatud. Nii sai ka Andrusest taluperemees.
1795. aasta hingeloendis on Andruse vanuseks märgitud 90 aastat. Tegelikult oli ta 80aastane. Sellised liialdamised olid tavalised, sest inimesed ise oma vanust ei teadnud ning hingeloendajatel tuli see määrata sageli välimuse järgi. Andrus oli abielus Viliste Tooma tütre Leenuga. Naise sugulaste hulgas on peaminister Jüri Ratas.
Taluperemees Pälli Pärt (1738–1821)
Abiellus vaid 18aastaselt Luguse Reinu tütre Leenuga. Nad olid abielus 56 aastat. Tolle aja kohta päris haruldane tulemus.
Taluperemees Mihkel Klook (1757–1826/1834)
1823 algas Liivimaal talurahvale perekonnanimede panek. Lümanda mõisas pandi mitmeid nimesid esemete järgi (Wammus, Wikat). Leidub taimenimetusi (Kibuspuu, Pajo), iseloomustusi (Libbe, Lustlik, Priske) ja päevanimetusi (Reede, Laupäw).
Nime Klook tähendus jääb saladuseks. Alamsaksa keeles tähendab sõna „klook“ – tark. Tegu võib olla ka moonutusega sõnast „look“ – kaar.
Mihkel võttis naiseks Orbu Matu tütre Anne. Nende vanim poeg võeti 1811 Napoleoni sõdade ajal Vene tsaariarmeesse nekrutiks.
Taluperemees Peeter Klook (1790–1852)
Abiellus Meelu Romelti tütre Evaga. Neil sündis neli tütart ja kolm poega – just sellises järjekorras.
Peetri eluajast algavad Lümanda vallakohtu protokollid. 1838. aastast pärineb sissekanne: Moisa wallitsus andis täeda et Pälli mehhed Mart Kaar ning Peter Klook on kubjaga riidlend sai siis se Mart ning Peter kästud kohto ette astuda ja sai küssitud mikspärrast nemmad kubjaga on riidlend?
Nemmad kostsid et nemmad ühtigi ei polle riidlend, Peter Klook kostis et temma on herrale tulnd waske kauplema mis Ado nüüd omma jäoks on saand, ning Mart Kaar kostis et temma ka sest ühtigi ei tea ning et temma mite rannast ei polle neid puid saand toma agga et nemmad kolme rega on rannast koio toond ning säel kahhe ree peale pand ja et naised on hakkand lorrisema ning tahtnud et nende kolme reega piddand saama moisa totud, agga et Mart on tahtnud kahhe ree peale panna ja et siis on ta naiste wasto ütlend saab nähha kui wägga rasked on misseb woi siis kalo peale panna, agga need koormad said moisa herra ning kohto polest wadedud ning neid ei woind mitte raskeks arwada sest et hobbosed ülte korga lumme hange läksid ja koggoniste mitte raskeste ei wäddand, sai siis se kubjas Jaak kästud ette astuda ja sai küssitud, kas se tössi on et se Peter Klook ning Mart Kaar ühtigi ei polle temmaga haggolend?
Kubjas kostis et Peter pole temmale mitte sanna lausund agga et Mart Kaar on nende poisde lorrisemisse peale ähwartand kalo peale minna, ning et se Rein Kaar ja Andrus Tuum on temmaga riidlend ning wöitlend et se ka hopis tüddimusseks läind on nenda et ta agga on eest ära katsund, sai siis weel küssitud mikspärrast nemmad siis temmaga on hakkand woitlema ning riitlema?
Temma kostis selle pärrast et temma on käskind neid ka koormad peale panna mis ikka kord on agga nemmad polle mitte tahtnud panna ning ütlend mis kurrad teie siis siin nussite kui teie mitte ei tahha koormad peale panna, ning on Reinole ütlend panne weel üks jup peale ja Rein on wastand et ma mitte enne ei panne kui teised koormad sawad järrel wadetud ja pärrast on ta siis ommete peale pand ja hakkand wanduma kurrad siis holibkid perremehhe hobbose pärrast kui ta lehkeb siis mingo ta se samma korraga, sai siis se Rein Kaar ning Andrus Tuum kästud kohtu ette astuda, ja sai küssitud mikspärrast nemmad siis selle kubja wasto on hakkand nemmad kostsid selle pärrast et kubjas on hakkand kuletama et mis nemmad sinna on otsind nussima ning neid kiskoma woind lasda rahhul olla ja nüüd ei tahha teie neid mitte ärra wia, ja siis selle pärrast on nemmad sönnutlema hakkand, ja se Andrus on ütlend et ta tahhab kalo peale minna, agga kubjas ütles et temma mitte ei polle nende pude ülles kiskomisse pärrast sedda nussimist ütlend agga koormade peale pannemisse pärrast on ta sedda ütlend, sai siis arwetud et nemmad ikka ühhed terrawad mehhed on wasto hakkama ja rido teggema ning se Mart kui perremees peaks omma perred kinnitama agga ta weel ässitab neid, ja sai selle ülle Moistetud et se Mart Kaar peab 3 rubla strahwi maksma walla laeka ja 2 näddali pärrast se rahha selletama, ning se Rein Kaar ning Andrus Tuum piddid kumkid 15 napso keppi sama, ka said neid nomitud selle eest hoida et nemmad mitte teine kord seddawisi ennam larmi ei te.
Peetri noorem vend Ado astus 1840ndatel õigeusku ning sai nimeks Adrian, mis oli sealkandis üsna tavatu. Tema kohta on säilinud kohtulugu aastast 1829:
Mõisa aida mees Andrus Eddal Kaibas et Pälli Ado Klook on temmal minnewa sui Odra leikusse aial 30 Rubla Papri Rahha temma laekast ärra warrastanud ning et temma se aia on pissi hiljokessi järrele kuland ja nüüd on ülles saand ning ka 25 Rubla temma käest Kätte saand, Sis sai se Ado Klook kästud Kohto ette astuda ja sai küssitud Kuidas temma on tohtind selle Andruse Laeka Kallale minna ning sealt ni paljo Rahha ärra warrasta siis ütles temma mis temmal on wigga olnd laeka Kallale minna sest et Andrus isse on omma laeka wotme temma kätte annud ja käskinud tedda minna Mikkorehhe Kambrist tuhwlid toma ja ütelnd et temma Laeka wötti se Rehhe Kambri ukse lukko lahti teeb, ja et temma selle pärrast on sedda rahha ärra wöttand miks Andrus isse tedda on warga saatnud, siis sai küssitud Kus temma siis need on pand mis ta on toond siis ütles ta et on need Kottiga herbli toond ja et neid egga üks on küpsetand Kes on tahtand, agga sedda ei saand mitte woetud uskuda ja sai temmale wastatud Kui se Andrus olleks tedda säelt saatnud neid tuhwlid toma siis olleks temma Piddand otse Kohhe need Herrale nähha wima ja ütlema et ta need säelt kohhast on toond ja siis tedda olleks ustud, Sai siis arwatud et ta Peab aitama, sai siis selle ülle mõistetud et se Näddali pärrast need 5 Rubla rahha Andruse kätte saatma.
Taluperemees Mihkel Klook (1831–1874)
Talude päriseksostmine algas Saaremaa lääneotsas 1860ndatel. Pälli talu ostuaeg pole teada, tõenäoliselt polnud ostjaks veel Mihkel. Ta pidi minema 1851 nekrutiks, kuid ostis ennast priiks. Talu läks tema kätte pärast vanema venna surma. 31aastase lesena abiellus ta 20aastase Eva Triipaniga. Neil sündis kolm tütart ja kaks poega.
Mihkli kohta on 1868. aastast kohtulugu: Pelli Perdi lesknaene An Klook ja ta mehhe wend perremees Mihkel Klook tullid kohto An ütles et Mihkel sunnibtemma peale ta peab sullasele ride teggema temmal 2 nödra last katta ja isse wannema tütrega wäljas keibija ja ka mitte ni rohkest lambad ei olle et sullasele riet tehha woib Mihkel tedda tahhab wälja aiada kui sullaselle riet ei te selle peale küssis kohhus Mihkli käest kasse tössi on et ta Anne on sundind sullasele riet teggema ja kui ei te siis peab wäljaminnema Mihkel ütles et se tössi on, sest et temma naene ei joua mitte sullasele riet tehha ja Annel ka ni paljo lambad; on temma Annele sedda sundind selle peale on An wasto räkinud polle tahtnud tehha temma on ütlenud siis woid minna ja ma wöttan jälle teist perret. Kohhus arwas ja moistis selle peale Mihkel perremees Mihkli naene murretseb willad ja Ann aitäb riet walmis tehha selle peale sundis kohhus neid heaga leppida teggid ristid leppitusseks alla. Protokolli all on nii Mihkli kui Anne poolt kolm risti.
Taluperemees-ehitusmeister Jaak Klook (1867–1935)
Jaak paistis silma investeerimisega. Talle kuulus 100rublane osa purjelaevast Maria. Arvatavasti oli tegemist väikese kahemastilise rannasõidupurjekaga. Enamik laevast kuulus Saaremaa suurimale reederile Jaen Teärile.
Jaagust on säilinud väga palju kohtuasju. Veebruaris 1892 tuli kohtu ette Pälli külast Tiina Lukk ning kaebas, et tema Jaak Klook juures on suiliseks olnud, kõik kraami on tema kätte saanud, aga ainult kinga nahad ei ole tema mitte anud, selle pärast, et on ütelnud, et mina olen temal kaks hobust ära murdnud, tema arwab neist neid, mis hunt temal ära murdis.
Lukk hindas kinganahad 1.80 rubla vääriliseks. Kohtus seletas Jaak, et tema ei ole mitte suilise kaupa teinud, ja ka selle pärast, et nõudja on ütelnud, siis kui hunt tema hobused on ära murdnud on tema ütelnud, et jo ma siis oma saapa nahad kätte saan.
Kohus otsustas, et Jaak peab maksma naisele 90 kopikat. Teised 90 kopikat jäi Tiina Lukk kahjuks selle pärast, et tema on Klooka kahju üle kiitlend.
Oktoobris 1897 tuli kohtusse Lümanda valla talumees Kusta Knaps ja kaebas, et kewadel 1897 aastal kauples Lümmada walla talu mees Jaak Klook mind omale suiliseks ja lubas mulle palka 8 wakka wilja, 8 wakka tuhlid, 1 koorm heinu, särgi riide, kinga nahad, ja wiis rubla raha. Nüüd aga, kui suilise aeg täis, maksis tema mulle nimetud palgast muu ära aga 8 wakka tuhlid raha järele (4 rubla), koorm heinu (2 rbl), särgi riie (60 kop) ei taha tema mulle mitte ära maksta.
Jaak kohtusse ei ilmunud ning Knaps palus asja arutamise edasi lükata. Nädal hiljem oli Jaak kohal ja ütles, et meite kaup oli järgmine tema, Knaps, pidi minu käest palgaks saama 8 wakka wilja, kartoflite eest 5 rbla raha, särgi riidest juttu ei ole olnud, aga kinga nahkade eest wiis tema minult saapad, millede kõrwa ta mulle weel 3 r. 50 kop. maksma peab, sest nahad maksnud 2 rubla. Heinadest ei ole juttu olnud. Palun nõuudja nõuudmist ära ütelda.
Kohus arutas, et suilisele harilikult särgi riie ja heinad antakse, nagu see siin rahwa hulgas pruugiks on, siis peab nõuudja nõuudmist õigeks pidama, aga kartoflite nõuudmine tuleb ära ütelda, sest et nõuudja raha on saanud, mis üle harilise kauba on. Seega pidi kohtu otsuse järgi Jaak maksma 2.60 rbl särgi ja heinade eest.
Jaanuaris 1899 kaebas kohtule Tiina Kärme Uusi külast, et 28mall Aprillil 1898. aastal tegin mina Jaak Kloogaga ümardaja kaupa ühe aasta peale ja Klook lubas mulle palka maksta ühe aasta eest 6. rbla raha ja 4. lammast, aga et nüüd weel aasta täis ei ole see on Jõulu teise püha õhtul wiskas mind käsipidi uksest wälja pool alasti muud riiet mull ümber ei olnd kuub särgi peal ja warrastega kojutud kamsun tagasi ei tohtind enam minna et oleks omale rohkem riiet selja pannud. Ja neli rubla raha on ära maksand kaks on weel saada.
Tunnistajaks esitas ta Peeter Kaare, kes seda selgest teab sest Jaak on ise Kaare ees seda rääkind sell sammal õhtul. Lisaks avaldas Kärme, et laeka luuk on mull ka sääl ära lõhutud aga et mull selle juure tunnistust pole sest ei saa ikka wist midagid aga ometi et see tõsi on siis palun kohtut et kohus seda kuulda wõtaks ja Jaaku sunniks mulle seda tasuma.
Jaak vastas kohtus, et mina ei ole Kärmet ümardajaks kaubelnud ega ei ole ka teda ära ajanud, sest ta läks ise ära. Palga asjast ei tea ma midagi, sest see on minu naise, perenaise asi. Ma olen temale palgaks 3 rbla 70 cop, ja ma olen kuulnud, et mu naine on temale 1 rbla 60 cop. annud.
Kärme teatas, et on Jaagult saanud 1 rbl 50 kop ja Leenalt 1 rbl 80 kop, peale selle weel muud asja nõud ehk kokku 4 rubla väärtuses.
Tunnistaja Kaar ütles, et Jaak rääkis mulle ise, et tema on Tiina Kärme wälja wiskanud. Palga asjast ja välja viskamise põhjusest ta ei teadnud midagi.
Kohus leidis, et Jaak pole palga ära maksmist tõendanud ja on Kärme teenistusest põhjuseta ära ajanud ning otsustas Jaagult nõuda Kärme heaks kaks rubla puuduvat palka sisse.
Juunis 1902 teatas kohtule Liisa Pilsas, et tema koju Pälli küla Männiku talus tuli tema ja ta ema Tiina juurde Jaak Klook samast külast ning lõi Liisut kaheksa ja ta ema Tiinat üheksa korda rusikaga ja kaikaga ja sõimas. Pilsas palus Jaagu vastutusele võtta. Lisaks sellele lõhkus või rikkus Jaak tema korteris ära ühe katla, leiva, akna, tooli, lilled, pluusi, pudeli, kruusi ja uksevõtme, kokku 11 rbl 40 kopika eest.
Vallavanem Aksiim käis Männiku talus kohapeal kahjusid vaatamas. Jaak teatas, et tema oli sel korral täiesti purjus (въ совершенно пьяномь состоянiѣ)ja mitte midagi ei mäleta ja mingeid tunnistusi anda ei või.
Tunnistaja Eva Kald nägi, kuidas Jaak Pilsase juurde läks ja teda lõi mitu korda rusikaga ning pärast lõi neid veel kaikaga, kuid ei tea täpselt, kumba neist ja mitu korda, kuna see oli kaugel ja hästi polnud näha.
Tunnistaja Liisu Tuum ütles, et ta nägi, kuidas Jaak Liisut kaks korda rusikaga näusse lõi ja jalgadega mitu korda (ei ole lugenud sest et neid mittu oli) ja Tiinat korra rusikaga ja kolm hoopi jalaga. Samuti teadis ta, et Jaak lõhkus asjad ära, nimelt roosid ära rikkunud, ühe akna kõige raamidega, üks kattel, leiwade taignas ära tampinud, tool katki. Need asjad mina nägin kui tema katki lõi, aga tema oli ka enne seal lõhkunud kui mind seal ei olnud.
Kohus luges süüdistuse tõestatuks, võttis kergendava asjaoluna arvesse, et Jaak oli märksa purjus, ning määras Jaagult viis rubla kahjutasu, kolm rubla trahvi wangi kohtade asutamise heaks või maksujõuetuse korral aresti alla üheks päewaks ja ööks, lõhutud asjade eest 11 rubla 40 kopikat ning ühele tunnistajale, kes seda nõudis, päevaraha tasumist.
Kuna kuu aja jooksul ei olnud Jaak kogu summat ära tasunud, nõudis Pilsas kohtu kaudu Pälli talus olevat vara – reed, rattad ja muud maja kraamid – maha müüa.
Kohus käiski 7. augustil 1902 vara üles kirjutamas ning pani kirja 4 Õwlid, 3 suurt õwlid, 1 Hobuse look, 1 Käi raud wõlwiga, 1 Wee raand, 2 Wee raandal, 1 Raud talladega regi, 2 Puupulkadega ägi, 1 Ahing, 1 Põigiti puu saag, kokku 17 eset väärtuses 7.55 rbl. Kuu aega hiljem maksis Jaak Pilsasele raha ära.
Jaak abiellus endast seitse aastat vanema Leena Kloogiga, kes oli olnud abielus tema onupojaga, aga jäänud leseks.
Jaagul ja Leenal sündis kuus poega ja kaks tütart. Naisel oli esimesest abielust lapselaps Jaan, kes võeti esimese maailmasõja ajal tsaariarmeesse.
1915. aastal avaldas Jaan koos teiste eesti poistega Päewalehes teate: „Haawadest paranenud ja nüüd jälle sõjawäljale tagasi jõudes saadame palju terwiseid kodumaale sugulastele, tuttawatele ja noortele Eesti neiudele!“
Ilmasõjast Jaan tagasi ei tulnud. Temast jäi Saaremaale maha veerand talukohta, lehm, hobune, viis lammast, siga, ader, äke, õllekeha ja muud vara, mida jagati veel aastaid. Ta kuulutati ametlikult surnuks alles 1939.
Ehitusettevõtja Theodor Klook (1903–1983)
Theodor võttis endale 1935. aastal uue perekonnanime – Kaljulaid. Alates 1920ndate algusest tegutses ta Tallinnas ehitusettevõtjana. Tal juhtus alalõpmata midagi.
Uudisleht kirjutas 20. veebruaril 1929: Limonadi asemel äädikat! Theodor Klook, kes elab Katusepapi tän. nr. 26, kaebas politseile, et talle Polgu tän. nr. 4 asumas toiduainete kaupluses anti limonadi asemel äädikat. Ta palunud limonadi, saanudki pudeli ja joonud, kuid . . . äädikat. – Palub kaupluse omanikku selle „jootmise“ eest wastutusele wõtta.
Päewaleht kirjutas 26. oktoobril 1930: Tööline wiis koju laudu. Udu tän. 4–5 elutsew Theodor Klook tabas tänawal kaks töölist, kes kandsid kotiga seljas katkilõigatud laudu. Mees toimetas ühe mehe jaoskonda, kus selgus, et lauad on toodud Oskari tän. 7e maja ehituse juurest, mille ettewõtjaks on Klook. Mees nimetas end Guskowiks. Tema kaaslaseks olnud poeg.
Waba Maa kirjutas 18. jaanuaril 1931: Rusikaga tööd hankimas. Ehitusmeister Hans Tombach teatas politseile, et sammudes eile öösel kella 12 ajal mööda Paldiski maanteed koju poole, tunginud temale kallale ehitusmeister Klook ja salkkond selle töölisi, ning peksnud Tombachi läbi. Peksmise põhjuseks olnud see, et Tombach wõtnud Klooki eest ära ehitustöö, kaubeldes töö odawamalt omale.
Uudisleht kirjutas 15. juunil 1931: Tööline lõi ettewõtjal pea weriseks. Laupäewa õhtupoolikul hakkasid Astra tänawal töötawad töölised pummeldama, kusjuures kambas umbes paarkümmend ehitustöölist. Järsku haaras keegi töölistest maast laua ja wirutas sellega ettewõtjale – Theodor Klook’ile pähe, kelle elukoht Udu tänawal. Kes lööja – pole weel selgunud. Juurdlus kestab. Wigastus kuulub kergete liiki. T. Klook olewat ise olnud ka joobnud. Millest aga tüli tekkis, pole teada.
1931. aastal algatati Theodori pankrotimenetlus. Ta tunnistati maksujõuetuks, mehe seiklused aga jätkusid.
Ajaleht Vaba Maa kirjutas 16. juunil 1932: Plekid puhastatud mantlil. Ka oma mantli suhtes ei tohi omawoli tarwitada. Kodanik Theodor Klook on wiinud oma mantli ühte pealinna puhastusärisse puhastada. Kui ta on läinud mantlit ära tooma, ta on leidnud, et sel on siiski weel plekid sees. Ta on saanud siis pahaseks, on rebinud oma mantli puhastusäri teenija käest ära ja lahkunud, arwet õiendamata.
Nüüd ta on kaewatud omawoli pärast kohtusse. Puhastusäri teenija seletas, et nemad öelnud isand Kloogile ette, et ega wankrimäärde plekid sees wälja ei lähe, kuid nad wõiwad siiski proowida. Plekid jäänud tõesti sisse. Klook kiskunud mantli tema käest omawoliliselt ära, pole tahtnud arwet maksta. Kohtunik mõistis Theodor Kloogi omawoli tarwitamise eest neljaks päewaks aresti.
Waba Maa kirjutas 2. augustil 1932 võitlusest ebaseadusliku viinaäriga: Teine salakõrts paljastus politseile pühapäewal. Raekoja tän. nr. 6 söögimajas istus lauas 4 meest, nende keskel laual oli söögimaja perenaiselt Anna Schutskinalt hangitud wiin. Läbiotsimisel tuli ilmsiks weel üks pudel wiinaga ja 4 tühja pudelit. Söögimaja kuulub Theodor Klookile.
1930ndatel proovis Theodor kätt ka kindlustusseltsi inspektorina. Kindlustusselts OMA andis talle töövahendiks jalgratta koos signaalkella ja õhupumbaga.
Üsna Eesti aja lõpus sai Theodor meistri kutsetunnistused nii ehituspuusepa kui müürsepa alal. 1945 abiellus ta Pärnus Maare Margusega, kelle esimese abikaasa oli Nõukogude võim poliitilistel põhjustel vangi pannud. Maare on sugulane Toomas Hendriki Ilvesega.
Jaak Kaljulaid (1946–1998)
President Kersti Kaljulaidi isa ja Tallinna Kesklinna vanema Raimond Kaljulaidi isa. Oli riikliku elamumajanduse arenduskeskuse konsultant, tegutses kinnisvarahaldajate liidus. Raamatu „Ehitame korteriühistu“ (1997) koostaja.
Taluperemees Karl Pommer (1816–?)
Presidendi emapoolne suguvõsa pärineb Eesti teisest otsast, täpsemalt Valka maakonnas Läti poole jäänud Supe talust.
Taluperemees Hans Pommer (1838–1906)
Sai 1860ndatel Sooru mõisa Sike talu peremeheks. Abiellus Liis Esileriga. Nende poeg Karl Pommer oli Väätsal vallakirjutaja, hiljem kooliõpetaja Tallinnas.
Liisi õepojast Arthur Johann Uibopuust sai 1920. aastatel Eesti Panga president ning Päewalehe väljaandja. Ta asutas Valga õllevabriku, mida juhtis tema vend Karl Oskar Uibopuu.Pommerid on suur suguvõsa, neist pajatab Marts Traadi romaan „Pommeri aed“.
Ajakirjanik Jaan Raudma (Pommer) (1867–1950?)
Esimene suguvõsa liige, kes soovis astuda ülikooli, aga pidi rahalistel põhjustel loobuma. Käis Venemaal mõisavalitsejaks, naastes töötas Lõuna-Eestis vallakirjutajana ja viinalao raamatupidajana. Tõusis Postimehe raamatupidajaks, hiljem ärijuhiks. 1919 pääses napilt kommunistide tapatalgutest Tartu krediitkassa keldris. Läti keele oskajana osales Eesti-Läti piiri paikapanemisel, pälvides hüüdnime „Piirionu“.
Tegi Postimehele ja teistele lehtedele kaastööd juba 19aastaselt. Avaldas rea jutustusi: „Meie aja don Juanid“ , „Helme Tikste oru wiimne munk ja Tussi nõiatütar“, „Tuled Jüriöös“ jt.
Aastal 1926 ilmunud jutustuses „Tuulemäe turistid“ kurdab Pommer, et „tõsise Eesti naise tüüp on silmapiirilt kadumas. Lilled, pitsid ja flirt paistawad meie aja naiste elunõuetena, eriti weel meie plikade juures. Kadugu flirt, mis Eestile ebapärane. Tuleb ärahoida rahwustunde degenereerimisest ja kultuurwaestest räuskamistest. Rahwuse mitte küllaldane tunnustamine on patt meie rahwa pühamate tunnete wastu: ta kaswatab rahwusluse deserteere.“
Ilmar Raudma (Pommer kuni 1935. aastani) (1912–1951)
Astus 1930. aasta sügisel Tartu ülikooli õigusteaduskonda. Töötas 1930ndate teisel poolel Konstantin Pätsi ajal riiklikus propaganda talituses. Põgenes Eestist teise maailmasõja ajal, suri Austraalias. Nii Ilmar kui tema abikaasa Alvi on sugulased Siim Kallasega.
Lindu Kaljulaid (1941)
Presidendi ema. Elukutselt arst. Töötas Tallinnas epidemioloogia, mikrobioloogia ja hügieeni teadusliku uurimise instituudis.
Kersti Kaljulaid on oma suguvõsas kolmandat põlve kõrgharidusega naine. Esimesena õppis Tartu ülikoolis tema vanaema, neiupõlvenimega Alwine Kull (1910–1987). Ta tudeeris filosoofiat, majandust ja juurat ning lõpetas 1940 õigusteaduskonna.
Vanaema esimene abikaasa Ilmar Raudma põgenes Eestist sõja ajal. Tollal Alvi Raudma nime kandnud naine jäi Eestisse.
Alvi töötas käsitööliste õppeasutuse internaadis. Märtsis 1947 võttis Nõukogude julgeolek ta kinni.
Vahistamise põhjuseks olid Alvi sidemed Rootsi luure heaks töötanud Rudolf Saagoga. Nad tundsid teineteist Tartu ülikooli õigusteaduskonnas õppimise ajast.
Saago osales esimese sinimustvalge lipu peitmises ning võitles teises maailmasõjas Soome armees. 1946 naasis ta kodumaale Rootsi luurajana. Mehe ülesandeks oli koguda infot põlevkivitööstuse ning Nõukogude tuumaenergeetika kohta.
Alvi ja Rudolf kohtusid juhuslikult novembris 1946 Tallinnas Narva maanteel ja hakkasid suhtlema. Saagot huvitas majandusalane info ning Raudma andis talle Eesti NSV Ülemnõukogu toimetiste kahe aasta numbrid.
Samuti usaldas Saago naisele parooli, mille abil pidada ühendust oma abistaja Enn Ennistiga. Ka andis Saago naisele raha.
Julgeoleku erinõupidamine mõistis suvel 1947 Rootsi spionaažiasjas kokku süüdi kuusteist inimest. Saago sai 20 aastat, tema kaaslane Arseni Sagur 15, ülejäänud 10 aastat. Viimaste seas oli ka Alvi, kes ühena vähestest end süüdi ei tunnistanud.
Pärast Stalini surma pääses Alvi 1956. aastal Irkutski oblastist enneaegselt haigena valve all Tallinna ravile. Aasta hiljem lubati ta omaste juurde kodusele ravile.
1958. aastal abiellus Alvi uuesti. Tema abikaasa Nikolai Lipre oli vabadussõjas ohvitser. Nõukogude ajal töötas ta lukksepana. Alvi ise töötas ökonomistina.
Hruštšovi ajal 1960 vaatas sõjaväetribunal Alvi kriminaalasja üle ja leidis, et naine ei olnudki süüdi. Siberi vangilaagris möödunud aastaid ei saanud aga keegi tagasi anda.
