Jõulupäeval 2005 jõudis Lennart Meri viimast korda haiglast Viimsisse koju. 76aastane president viibis ravil seoses palavikuga.

Presidendi poeg Mart Meri teatas uudisteagentuurile BNS, et isa saabus väga õnnelikus tujus. Ta soovis kohe tutvuda saabunud jõulukaartidega. “Neid on tõesti üsna palju,” rääkis poeg.

Samal päeval kandsid maa-ameti töötajad maakatastrisse muudatused, mis eraldasid Meri krundist neli suurt tükki. Ettevalmistused selleks olid alanud juba kolm aastat varem.

Lõplikud lepingud uute maaomanikega said allkirjad 27. detsembril. Lennartil oli kiire. President teadis, et need jõulud jäävad talle viimasteks.

Augustis käis Lennart Meri operatsioonil, kus tema peaajust eemaldati tsüst. Pärast lõikust viskas president harjumuspäraseid vimkasid.

Ta naeruvääristas president ­Arnold Rüütli soovi tähistada 20. augustit taasiseseisvumispäevana. USA erukindralile Wesley Clarkile aga õpetas, kui ohtlik on Läänemere põhja veetav Vene gaasijuhe.

Kui Nelli Teataja kirjutas Meri raskest haigusest, teatas tema büroo: “Meri on füüsiliselt aktiivne ning võõrustab pea iga päev külalisi.” See vastas tõele, nagu ka jätkuvad konsultatsioonid tohtritega.

Presidendi tervise pärast muretsesid ka Eesti liitlased. USA saatkond saatis Meri haigusloo mitmesse Ameerika tippinstituuti. Oktoobris läks suursaadik Aldona Wos presidendile koju külla.

Pärast diplomaatiliste viisakuste vahetamist ütles suursaadik keerutamata: “Härra president, teil on jäänud elada kolm kuud.”
Lennart viis seepeale jutu Saksa välispoliitikale.

Lennart testib ostjat

Oma esimese maja ehitas Lennart Meri Nõmme mändide alla Nikita Hruštšovi sulaajal. Pärast 1992. aastal presidendiks valimist kolis ta abikaasa Helle ja tütar Tuulega Kadriorgu.

Nõmme maja jättis president oma vanemale pojale Mardile (48), kes peatoimetas siis ajakirja Keel ja Kirjandus. Enne 1999. aasta jõule kirjutas isa kinnistu ametlikult tema nimele.

Isa pidas meeles ka nooremat poega Kristjanit (40), kutsudes teda ehitama maja oma Viimsi krundile. Ühekorruseline valgete seinte ja musta katusega elamu valmis 2004. aasta lõpul. Kristjan elab seal koos abikaasa, tütre ja pojaga. Viimane on sündinud 1993, vanaisa presidendiajal, ja kannab nime Karl Lennart.

Ka noorem poeg sai maja juurde kuuluva krundi isalt kingituseks. Vastavad paberid kirjutati notari juures alla 2005. aasta detsembri lõpus.

Kristjani pere kodu kõrvale pidi tulema Lennart Meri Euroopa sihtasutuse büroohoone. Sinna oleks mahtunud ka presidendi eraarhiiv. Kuna tegemist oli neeme kõige kitsama kohaga, oli ehituseks vaja erandluba.

Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas eitavalt ning president pidi büroohoonest loobuma. Nii andis isa ka selle kinnistu nooremale pojale.
“See on rohumaa ja selliseks ta ka jääb,” ütleb Kristjan Meri.

Oma sotsiaaldemokraadist venna kõrval vähem tuntud Kristjan tegeles aastaid reklaamiäriga. Tema osalusega firmal rippus Tallinnas laternapostide küljes 1500 rohelist prügikasti, mille külgedele sai osta reklaami. 2005. aastal müüsid omanikud ettevõtte seitsme miljoni krooniga maha.

Praegu annab noorem Meri koos partneritega rendile Tallinnas Balti jaamas Skåne hotelli. Selle juurde on kavas ehitada 200 toaga odava ma klassi&nbsp ; ;hotell ning peotäis vanalinnavaatega kortereid.

Pärast nooremale pojale maa kinkimist jäi presidendil üle veel kaks krunti. Kinnisvarakuulutuste avaldamine ei tulnud kõne alla, sest Meri soovis tulevasi naabreid ise valida. Ka Kristjan ütleb, et tal oli huvi saada naabriks “üks tore perekond”.

Nii tõi poeg isale ülevaatamiseks oma sõbra Aldo Kaljuranna (37). “Rääkisime poliitikast ja maailmast,” meenutab too 2004. aastal toimunud kohtumist presidendiga.

Meri pani uuele naabrile südamele, et maja olgu puidust ja viilkatusega. See harmoneerus tema ettekujutusega Rohuneeme tipust kui tervikust. Rahast president ei rääkinud, sellega tegeles tema poeg Kristjan.
Kaljurand on endise justiitsministri Paul Varuli advokaadibüroo aktsionär. Ta ajab väga rikaste meeste väga suuri rahaasju. Äriregistri andmetel kirjutas ta alla paberile, mis lubas kinnisvarahail Märt Vooglaiul võtta oma firmast 75 miljonit krooni dividende.

Kapo pani ehitaja trellide taha

Presidendil leidus neljaski maatükk, mida tema poeg ei vahendanud. Üllataval kombel on selle omanik 66 aastane Laine Osa. Endine Haabneeme poe töötaja omab Viimsis veel viit krunti, kokku kümmet hektarit maad. See on korralik varandus.

Naise endaga ei õnnestunud Eks­pressil ühendust saada, tema minia Rita Osa aga keeldus kommentaaridest. Proua Laine on Viimsis hästi tuntud ettevõtja Aivar Osa (39) ema.

Lukksepa, santehniku ja keevitaja paberitega Osa oli see mees, kes ehitas Lennartile maja. Hakkajatest noortest alati vaimustunud president tituleeris teda Eesti nooreks Henry Fordiks. Ühtlasi oli Osa Viimsi vallavolikogu liige ja maakomisjoni esimees.

Praegu on Osa ametlikult varatu, pole tal firmasid ega kinnisvara. Mehele sai saatuslikuks 1999. aasta suvel Sõnumilehes ilmunud Peeter Raidla paljastus korruptsioonist Viimsis.

“Maapaberid saab Viimsi vallas korda üksnes see, kes suudab kokku leppida Aivar Osaga,” kirjutas Raidla. “Ikka nii, et väike tükike maast tavaliselt ka Osa sõpradele mõõdetakse.”

Osa minevikus tuhnimiseks moodustas kaitsepolitsei viieliikmelise uurimisgrupi. Peagi sai mees süüdistuse maksupettuses ja dokumentide võltsimises. Ta oli toonud Rootsist Eestisse üle 20 kokkupandava maja, kuid vassis tollis kauba hinnaga.

Kohus kestab seniajani, sest süüdistuse võtmetunnistaja H. Seimre keeldub Rootsist Eestisse tulemast. Prokuratuur on pakkunud Osale mitmesuguseid võimalusi asja lõpetamiseks. Tema lepiks ainult täieliku võiduga.

Ometi tuli Osal 2000. aastal seoses ühe teise kriminaalasjaga lühikest aega Tallinna keskvanglas istuda. Nimelt äris ta maha võõra maa, pügades selle omanikku ligi 400 000 krooniga.

Kaitsepolitseile saadetud iseloomustuses ülistas Viimsi vallavolikogu esimees Madis Saretok kolleegi taevani: “Osa on näidanud üles suurt teovõimet ning alati õigustanud valijate usaldust.”

Tõepoolest, 1999. aasta kohalikel valimistel sai Viimsi Ettevõtjate Liidus kandideerinud Osa 118 häälega vallas kuuenda tulemuse.

Osa kaitsekõne rõhutas tema seost presidendiga. Kuigi mees vandus oma süütust, mõistis kohus ta 2000. aastal ulatuslikus riisumises süüdi. Karistus: kolm aastat vanglat tingimisi.

Osa perekonnale kuulub Kräsuli saar, mis asub otse presidendi poolsaare vastas. Naabrimehed puutusid ikka kokku. Kui marutuul räsis ükskord Lennarti paati ning keegi seda kinnitada ei osanud, tuli Osa ja aitas.

Presidendi viimne tahe
Lennart Meri kiindus Rohuneeme tippu juba Nõukogude ajal. 1996. aastal otsustas ta sinna kodu rajada.

Kui Ekspress uudise avalikustas, kirjutas paarsada kohalikku elanikku vallavõimudele protestikirja.

Tiit Vähi valitsus andis maatüki Viimsi vallale “sotsiaal-kultuurilistel” ja “puhkeotstarbelistel” kaalutlustel. Valla väitel ei huvitunud krundi ostmisest mitte keegi. Tegelikult oli president oma avalduse juba valmis kirjutanud.

Vald müüs seitse hektarit presidendile 500 000 krooniga. Seega 7 krooni 25 senti ruutmeeter. Tänu üldisele kinnisvarahindade tõusule maksab ruutmeeter Viimsit täna üle tuhande krooni.

Meri ei loonud tühjast kohast mitte ainult Eesti välispoliitikat. Ta pani aluse ka kinnisvarabuumile, kutsudes 1999. aasta laulupeol ehitama maju noortele peredele. See algatus on muutnud tänaseks paljude inimeste elu.

Mõni päev pärast viimaste maalepingute sõlmimist viidi Meri uuesti arstide käe alla. Eesti Vabariigi teine president suri Magdaleena haiglas 14. märtsil 2006.
Lennart Meri elas kaks kuud kauem, kui ennustas USA suursaadik. President jõudis viia lõpule oma isikliku kinnisvaraprojek ti.

 

Uus elu Kabelineemel

Lennart Merile kuulunud Rohuneeme tipp Viimsi vallas pärast 2005. aastal toimunud jagamist.

 

Sääre tee 39

6,09 hektarit

President Lennart Meri maja, mille ehitas Aivar Osa. Praegu elab siin Helle Meri.

 

Sääre tee 37

6096 m2

Presidendi poja Kristjan Meri kodu.

 

Mereranna

3065 m2

Lennart Meri kavandatud büroohoone asukoht, mida keskkonnaminister Villu Reiljan ei lubanud ehitada. Maa kuulub Kristjan Merile.

 

Sääre tee 35

5128 m2

Maa kuulub Aivar Osa emale Laine Osale.

 

Sääre tee 35A

3289 m2

Vandeadvokaat Aldo Kaljuranna valmiv kodu.

 

Piirdeaed

Praegu ümbritseb piirdeaed ka Lennart Meri poolt müüdud krunte. Kuna seadus käsib politseil kaitsta surnud presidendi lähedastest vaid leske, siis nihutatakse aed Helle Meri kodu ümber.

 

Politsei valvemaja

Julgestuspolitsei peab presidendi kantseleiga kõnelusi ka valvemaja nihutamiseks.

 

Kräsuli saar

Maa kuulub Aivar Osa perele.

 

Allikad: Maa-amet, kinnistusregister, politsei.