Eesti eliit näikse Maranit ja tema tähelendu aktsepteerivat. Äsja tabas fotosilm ta Urmas Sõõrumaa korraldatud heategevusüritusel president Arnold Rüütli kõrval. 34aastasel daamil on ponks pisitütar Katriin, mõjuvõimas elukaaslane ja suvekodu päikeselises Hispaanias.

“Kätlin võiks julgelt enamikku Eesti meestest üleval pidada. Tema firmade käive on üle kümne miljoni aastas ja kasum piisav. Ta on kindlasti üks Eesti vingemaid ärinaisi,” kiitis Eesti Energia, Falck Balticsi ja Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhtkonda kuuluv Sõõrumaa Kroonikas.

Kuid riiklikust äriregistrist ei paista Kätlin Maraniga seotud firmade õitseng kuidagi välja. Hetkel kuulub talle kas täielikult või osaliselt kolm firmat – AS Vimodi, OÜ Kormek Trading ja OÜ Launella, mille käive ja kasum on iseloomulikud väikeettevõtlusele. Firmad tegelevad jalatsi- ja rõivamüügi ning kinnisvaraga.

Kätlin Marani kirevas eluloos on episoode, mis teenisid talle omal ajal meedias tiitli “allilma rändauhind”. Üllataval kombel on mitmed sellega seotud legendidest tõesed.

Reklaamis sibulat ja hakkliha

Musterperest pärit Kätlin oli juba algklassides Tallinna Mustamäe 37. Keskkoolis liider, kelle ümber tüdrukud koondusid. Klassiõdedele meenub, et Kätlinil olid välismaa riided, ilus ema ja kodus kahekorruseline narivoodi.

Tema isa töötas tähtsal kohal mööblitööstuses ja aitas hiljem muretseda kooli õpetajate toa laua. Praegu jätkab Priit Maran puiduäris ning on Korea Vabariigi aupeakonsul Eestis. Kätlini ema töötas perenõuandlas kuni lapselapse Katriini sünnini.

Kodule lähemale, 54. Keskkooli (praegusesse Saksa Gümnaasiumi) õppima kolinud Kätlin oli omal ajal lootustandev sportlane. Ent Kalevi Kergejõustikukooli treenerid tegid pisut tusaseks austajad, kes käisid 14aastast iludust staadioni veerel kinno ja kohvikusse kutsumas.

Iluga kaasnes ka esimene tööpakkumine. Reklaamfilmi režissöör ja fotograaf Harry Egipt avastas hunnitu koolitüdruku Pirita rannas päevitamas. “Kätlin oli täiuslik,” on Egipt vaimustunud, mainides vaid nöpsnina, mida mõni kompromissitum jumestaja pidas iluveaks.

Kokku kasutas Reklaamfilm Maranit ligi kümnes klipis. “Paradoks oli selles, et igas järgmises filmis oli kiusatus kaasata uusi nägusid, aga ikka osutus, et tema tuleb välja kutsuda kui kindel ja sümpaatne reklaamitüüp,” kiidab Egipt vanu filmiklippe kerides.

Kuni üleliiduline defitsiit reklaamidele kriipsu tõmbas, jõudis Kätlin muu hulgas kiita kanahakkliha, rulasid, rohelist sibulat ja limonaadi. Honorar jäi sajakonna rubla piiresse. Praegu on need retroreklaamid veebitelevisioonis ITV ühed vaadatumad.

Missi laulatus vanglas

Klassijuhataja Liilian Kadaku sõnul polnud Kätlin musterõpilane, kuid ekstsesse temaga polnud. “Skandaali minul tema kohta pakkuda pole kindlasti,” nendib õpetaja. “Kui probleeme tekkis, siis sellest, et mõned tunnid jäid külastamata.”

See, kuidas lõpuklassi tüdruk Kätlin 1988. aastal Eesti esimesse missikarusselli sattus, on võistluste korraldajal Valeri Kirsil tänini meeles. “See oli ainus kord iludusvõistluse ajaloos, kui keegi tõi oma tüdruku missivõistlustele,” tõdeb Kirss missikontoris vanu kaustu lapates.

Peig, kes südamedaami iludusvõistlustele tõi, oli Kalev Kurg – mees, kelle nimi polnud toona veel laiemat tuntust kogunud. Juuni hakul Sakala Keskuses peetud konkursil Miss Tallinn sai neiu Kätlin (47 kilo, 171 sentimeetrit) kolmanda koha. Mitmete meelest oli Kätlin kauneim, aga jäi hätta sõnalises osas.

Samal ajal vabastati värske iluprintsess meditsiinitõendiga kooli lõpueksamitest. Klassijuhataja mälu järgi oli see seotud autoavariis saadud traumaga. Ehk oli just see põhjus, miks Kätlin Maran korraldajate üllatuseks Miss Estonia finaalist loobus.

Selle asemel sõlmis 18aastane neiu kuu aega hiljem, 6. juulil 1988 abielu Kalev Kurega, kelle Harju Prokuratuur oli vahepeal vahi alla võtnud ja türmi paigutanud. Põhjus oli omakohus keretäie näol, mida Kalev Kurg koos Meelis Laoga rakendasühe arvatava korterivarga kallal.

Laulatus toimus vanglas ja ilma pruutpaari sugulasteta. Hüüdnimi Kure-Kätlin saatis naist tuttavate seas pikki aastaid, ehkki abielu lahutati juba 1990. aasta veebruaris.

Nõutud kompromaat – pornofilm

Just tutvusest korduvalt karistatud ja omal ajal eestikeelse allilma liidriks tituleeritud Kurega algab kauni daami elus peatükk, mida täidavad tumedad laigud. Kõnekas pole isegi see, mida Ekspressi usutletud kümned Maraniga kokku puutunud inimesed temast räägivad, vaid see, mida nad ei räägi.

Iseloomulik on, et tegelased, kelle puude Maraniga on täiesti süütu, ehmatavad, kui paluda neil teda iseloomustada. Näiteks endine naabriplika võtab mõtlemisaja ja keeldub lõpuks oma muljeid jagamast. Sama tee valivad mitu kooliõpetajat.

Seevastu on nimetud allikad (mõned oletavad, et Marani võlude kütke langenud meeste eksnaised) varustanud lehetalitusi pikantse teabega. Septembris 2000 ilmus ajakirjas Seltskond kaanelugu, mis teatas ühemõtteliselt, et Maran esines nooruses pornofilmis.

“Me olime sada protsenti kindlad, kui seda kirjutasime,” räägib tollane peatoimetaja Gitte Hint, kelle sõnul olid toimetuse käsutuses erootilise sisuga pildid, mis pärinesid väidetavasti filmist pealkirjaga “Koolitüdrukud”. Loole ei järgnenud peategelase kohtuhagi ega isegi tigedat eitust. Pikantsed pildid läksid Seltskonna tegevuse lõppedes Hindi sõnul aga kaduma.

Sügisel sai endine reklaamimees Egipt mitu veidrat kõnet, milles keegi tundmatu teda tungivalt masseeris, otsides Marani pornofilmi. Selle tungiva huvi põhjust võib igaüks oma rikutuse piires oletada.

Egipt (kes tegi ka ise kunstilisi aktipilte – aga mitte Kätlinist) ei tea asjast midagi. “Tõenäoliselt mingit sellist filmi olemas ei olegi.” Üksmeelselt peavad seda juttu laimuks ka kõik teised Marani tuttavad, kes asjast üldse midagi arvata julgevad.

Äri võõraste riietega

Seltskonnapress on koguni kahel korral maininud ka teist piinlikku teemat – Marani juba rublaajal alanud äri defitsiitse lääne rõivakaubaga, mille päritolu polnud aus. Teise tegusa ettevõtjana sel alal nimetati ärimees Abram Šeri tütart Marika Himmat, kes pidas mitteametlikku korterkauplust Koplis.

Asjasse pühendatud inimesed soetasid neilt kaubamärke, millest tavaeestlane ei osanud veel undki näha. Väidetavasti pärines kaup Saksamaalt ja oli varastatud. Toimis tõhus kauplemissüsteem: kes midagi vajas, helistas ette, käis külas ja enamasti ka sai soovitud eseme. Äri oli, aga kauba päritolu on tagantjärele võimatu kindlaks teha.

“Meile tehti mõlemale ülekohut,” kõlab Himma esimene kommentaar mõne aasta tagustele artiklitele. Äridaam palub siiski võimalust enne täpsemaid vastuseid Kätliniga konsulteerida. Pärast mitut meeldetuletust jätabki Himma pakilistele äriasjadele viidates vastamata.

“Kätlin ja Marika – mõlemad tegid ühte äri, võistlesid kõiges, tõmblesid ärimeeste naiste pärast ja otsisid aga uusi hilbuvõtjaid. Täna oleme kõik putikute omanikud ja udupeened prouad, kes on valmis kõigeks, et end kaitsta ja teisi sarjata,” tilgutab üks endine tuttav sappi.

Ehkki Maran pole peale mõne liiklusrikkumise teadaolevalt karistatud, soovitavad sellised sahistajad kammida lähivälismaa kriminaalregistreid, väites, et noorel daamil oli omal ajal seoses poevarguste või -varastega probleeme lääne ametivõimudega. Ekspress selliseid fakte siiski välja ei kaevanud ja kuniks ei ilmne vastupidist, on see kõik kuulujutt.

Metalliraha ja mood

Küll aga on tõsiasi, et 1991. aastal saatis Rootsi riik välja Kalev Kure. Kaks aastat hiljem, kui linnuvabriku jõugu liikmed Järvel Neste tanklas toimunud kurikuulsa tulevahetuse järel laiali pudenesid, pages Kurg Ameerikasse. Ei kulunud kaua, kui kohus karistas Kurge Floridas ebaseadusliku relvaäri eest.

Tema eksabikaasa tee viis Saksamaale, kus ta elas koos ilmselt 90ndate alguse ühe kõrgeima tähelennuga Eesti ärimehe Tõnu Leppikuga. Metalliärimees Leppik suutis lubada endale kontorit Fankfurdi pilvelõhkujas, mis oli toona Euroopa kõrgeim. Eestis mäletatakse Leppikut tänu julgele unistusele Sheratoni hotellist, mille monumendiks jäi suur auk Tallinna kesklinnas, kust kohalikud aastaid särgi püüdsid.

Leppik, kelle kohta viimased sõnumid pärinevad kusagilt Moskvast, on nüüd silmapiirilt kadunud. Kuuldavasti ajas ka Kätlin Maran metalliäri, aga kellega ja millises ulatuses, on saladus. Samuti paelus teda endiselt riidekaubandus. Krooni saabudes asutas Maran koos Tiina Jantsoniga Tallinnas Sixtina kaubamärgi all kaks butiiki. “Tal on hea ärivaist ja hea maitse,” kiidab Jantson, kes müüs mõni aeg hiljem osaluse Maranile. Viimane ristis firma Launellaks.

Blondiini karastumine

Hoolimata eelarvamustest pole Marani intellektuaalne lagi sugugi trendihilpude hinnavõrdlus Euroopa metropolides. “Ta on eluaeg olnud kohutavalt kaunis, särtsakas naine. Ta on seda sorti blondiin, kes on sisemiselt brünett,” kirjeldab kauaaegne tuttav, modelliäris tegutsev Margit Jõgger. “Ägedad boyfriend'id on tal küll.”

1998. aastal esines Launella Boutiqe’i keti omanik Kätlin Maran Tallinna tänavapildis pool miljonit maksva Mercedes SLK Kompressori roolis. Eluaset, mis asus palju kõneainet pakkunud Keemia tänava turvamajas, jagas ta Meelis Laoga, mehega, kelle suhtes avalikkus on ikka olnud kahevahel – on ta ärimees või mafiooso.

Just korduvaid atentaadikatseid üle elanud Meelis Lao elukaaslasena sai Maranist meediapersoon. Seda enam, et tegu oli atraktiivse paariga – suur, tugev mees ja päikeselise naeratusega blondiin. Intrigeeriv oli nende kooselu ka selle poolest, et 1980ndate lõpus lävis Lao tihedalt Kalev Kurega, kellega koos teda karistati tingimisi väljapressimise eest. (Eelnimetatud episood korterivargaga.)

Keemia tänava majas oli Marani ja Lao naaber pankur Hannes Tamjärv, kelle elukaaslane oli Tairi Tüür (praegu Morozov), kes on tänini Kätlini üks paremaid sõbrannasid. Ka Tairi Morozovi reaktsioon on iseloomulik Marani tutvusringkonnas valitsevale kõrgendatud paranoiale meedia suhtes.

Morozov läheb algul närvi ning kaitseb emaleopardina sõbranna renomeed. “Kätlin on kohutavalt ambitsioonikas, kohutavalt töökas. Ta pole ühestki kooselust suure “pärandiga” minema läinud. Vaadake, kui edukad tema kauplused on,” kiidab Morozov, kellel oma sõnul on ainult Marani kauplustest soetatud kingad.

Edu ei seisne meeste rahakotis

“Tema pea lõikab nagu žiletitera. Ta teeb palju ja räägib vähe,” iseloomustab moekunstnik Ülle Suurhans-Pohjanheimo. Ka kostüüm, mida Kätlin Maran veebruaris vabariigi aastapäeva vastuvõtul kandis, oli osaliselt Suurhans-Pohjanheimo kätetöö.

Marani kett Don & Donna (kaks kauplust) on paljude arvates Tallinna parima eksklusiivsete kingade valikuga. Teistele on jäänud mulje, et tegu on poega, kuhu kaupa tuuakse kohvriga, sest igat kingapaari leidub üldjuhul vaid üks number.

Kätlin Maran ise väliselt oma edu suurt ei afišeeri. “Ta raiskab tunduvalt vähem raha, kui tal selleks tegelikult võimalusi on,” hindab Suurhans-Pohjanheimo. “Teab, mida tahab, ja pürgib selle poole. Mitte ei istu toolil ega unista, et keegi korjab üles. Tema edu ei seisne tema meeste rahakotis.”

Ehkki tuttavate sõnul on ekslik defineerida Maranit tema meeste kaudu, pole need tema kõrval kunagi olnud nõrgad isiksused või vähe saavutanud hädavaresed. Sellel skaalal on endine miilits ja kohaliku turvahiiu asutaja Urmas Sõõrumaa tabamus kümnesse. Sõõrumaal, kes pole kunagi lasknud vastassugupoole esindajatel endale päitseid pähe panna, on nelja naisega kokku kuus last, kuid kõigi nende tulevik on kindlustatud.

Ka rikkad nutavad

Lähedased kirjeldavad Kätlinit laia silmaringiga hea suhtleja ja südamliku inimesena, kellest upsakust ei paista. Meil ei õnnestu seda karismat kogeda. Marani suhtlusstiilis on tunda kaitsehoiakut ja ta palub saata endale küsimused e-postiga. “Muidu võidakse minu sõnu väänata,” kardab ärinaine, kellel on oma sõnul halbu kogemusi. “Niikuinii valatakse sopaga üle.”

Viis päeva pärast 40 detailse küsimuse kätte saamist, korrektselt kokku lepitud ajal, võtab Maran ise ühendust ja teatab loobumisest. Ta ei skandaalitse, ei nõua peatoimetajat ega ähvarda

kohtuga. Tema arvates on Ekspressi küsimused prokuratuuri alatooniga ja lugu “tellitud”.

“Ega siin ei suuda kõigi vastu võidelda,” reageerib Maran oma mineviku kohta toodud väidetele. “Las siis teie artikli pealkiri olla "Mida teised minust arvavad".”

Vastused Ekspressi esitatud küsimustele annab Kätlin Maran hoopis Kroonikale. Kes tekste võrdleb, märkab ka erinevust.