Jüssi saatis plaadi detektorilt saadud kahtlase signaaliga Saksamaale uurimisele. Spetsiaalse tarkvara abil on võimalik eristada pringli hääli muust meremürast.

Nüüd on asjad nii kaugel, et Jüssi on kindel: need signaalid ei saa pärineda kelleltki ega milleltki muult kui vaalalt nimega pringel.

“Väga suure tõenäosusega on see nii,” sõnab ta. “Ilmselt on tegemist ühe looma signaaliga, ent tegemist on väga varieeruva signaaliga.”

Jääst jagu ei saa

Salvestus pärineb kolmekuningapäeva 6. jaanuari keskööst. Pringel justkui aimanuks, et juba 9. jaanuariks kavandas Jüssi detektorite väljavõtmist, kuid pidi sellest loobuma Vesise Pühapäeva sündmuste tõttu.

Pringel kasutab akustilist kajalokatsiooni vees orienteerumiseks ning toidu otsimiseks. Seetõttu sõltub signaali iseloom nii looma asukohast mikrofoni suhtes kui ka parasjagu kasutusel olevast “sõnavarast”.

6. jaanuaril oli meri veel lahti ning see lubas pringlil Saaremaa kandis uidata. Praegu on meri jääkaane all kinni ning seetõttu on ka üsna kindel, et vaalalisi Eesti vetes hetkel ei viibi.

“Pringel ei saa jääst jagu,” ütleb Jüssi.

Suvel, kui pringlihooaeg taas algab, kavatseb ka Jüssi oma uurimisprogrammiga edasi minna, et praegusele ühele tõendile lisa hankida. “See üks signaal ei ütle veel midagi selle kohta, kui regulaarselt pringlid meie vetes käivad,” selgitab ta.

Euroopa Liidu programmist Life taotleb Jüssi raha veel 18 pringlidetektori ostmiseks lisaks senisele kuuele (või viiele, kui tormist viidud aparaat jääbki kadunuks). Siis saab uurimistööd laiendada ka Läti ja Leedu vetesse, kus praegu puuduvad igasugused sellelaadsed jälgimissüsteemid.

“Lähim uurimistöö lõuna pool käib Poolas,” ütleb Jüssi.

Pringlivahid laevadele

20. sajandi algul elas Läänemeres veel 10 000 pringlit. Tänapäeval arvatakse Saksamaa ja Poola ranniku lähedal elutsevat 600 looma, sealt põhja pool kohtab elukat väga harva. Kui harva just – seda peabki selgitama teaduslik uurimine. Meie veed olid veel üsna hiljuti märksa pringlirohkemad kui praegu.

“1940. aastate alguses jäätus Läänemeri Taani väinadeni kinni ning see peletaski pringlid lõuna poole. Enne sõda oli pringleid Eesti vetes rohkem, nende kadumist ei saa seostada keskkonnareostusega, mida toona eriti ei olnud, ega ka küttimisega, mida sõja ajal samuti eriti ei tehtud,” räägib Jüssi.

Tänapäeval takistab pringlipopulatsiooni kasvamist loomade sattumine kalurite traal- ja põhjavõrkudesse. Oma osa mängivad ka vette sattunud mürgid ning häiriv laevaliiklus. Läänemeres on pringel ohustatud liik.

Kalalaevade kipperitele tähendab uudis pringlite Eestis elutsemise teaduslikust tõestamisest vaid üht: tulevaks aastaks tuleb kajutisse teha lisakoiku pringlivahile.