REISIB MAAILMAS, ET RUMEENIAT EUROOPANA REKLAAMIDA: prints Radu (keskel) ajakirjanikele tarkust jagamas. Tiit Blaat

Vaikse ja maheda häälega, sinist klubipintsakut kandev mustaverd mees jalutab saatjaskonnaga Dunkri laos veinikastide vahel. Dunkril on kuuldavasti Rumeenia veinide maaletoomise monopol ja sellepärast on prints pärast riigijuhtide külastamist ka veinifirmast läbi astunud.

Prints on kõigist peajagu pikem, kõneleb rõhutatud tagasihoidlikkusega väga head inglise keelt. Tema pikk nina meenutab vanade Saksa-Rooma riigi keisrite portreesid. Hamletit mängimas teda hästi ei kujutle, ta on selleks liiga kogukas ja neuroosivaba, aga haidukipealikuks Rumeenia filmi on see mees justkui loodud.

Eestlased ei tea Rumeeniast just palju. Riigist, mis oma nimes säilitanud mälestuse Rooma impeeriumist. Meie teadvuses on see mahajäänud maa, mis ägas kaua Dracula-Ceausescu võimu all ja millest meie riik tunneb ennast kindlalt üle olevat.

Selline huvipuudus võib olla lühinägelik. Rumeenia on suur (23 miljonit elanikku, 237 000 ruutkilomeetrit) riik soojas Euroopas. Rumeeniaga tasuks sõprust pidada.

***

Mille järgi tuntakse Rumeeniat teie arvates üle kõige maailmas?

Spordi järgi, ma arvan. Jalgpallurite järgi.

Mitte Dracula järgi?

Ei, Dracula on väljamõeldis. Selline karakter, keda tuntakse välismaal, ei eksisteerinud kunagi. Sel legendil on väga vähe tegemist Rumeeniaga, sest Dracula üldtuntud tegelaskuju modelleerisid paljud välised lisandid. Legend põhineb vaid reaalsel nimel Vlad Dracul, aga ma arvan, et Dracula legend on tüüpiline Ameerika liialdus. Nagu Disneyland.

Milline on teie isiklik seisukoht küsimuses, kas tänapäeva Rumeenia on monarhistlik ja kas teie äial on šanss troonile naasta?

Rumeenia ühiskond on muutuste keerises nagu kogu maailm. Tänapäeva arusaam riigist, tema funktsioonidest ja valitsemisviisidest, sealhulgas monarhistlikest, on täielikult muutunud. Minu äia ei käsitle keegi poliitilise alternatiivina, sest ta on alati olnud osa Rumeenia elavast ajaloost. Ta oli ainus kuningas, kes oli Euroopas võimul kommunistide ajal, 1944-1947. Need kolm aastat mõjutasid tugevasti kogu tema elu: ta on õppinud, et peab olema usaldusväärne kõigile enda ümber, kuid et ei tohi ise usaldada kedagi.

Nüüd, kus ta on 82 aastane, on tema elu peamiselt tagasivaatav. Tal pole enam midagi kaotada, sest ta kaotas kogu oma vara 1947, nii et ta on väga hea eeskuju rumeenlastele. Nii et see on alus, mille tõttu on vabariiklikul Rumeenial võimalus suhestuda monarhiaga, mille liikmed just praegu naasevad ametlikku võimuaparaati.

Võin öelda ainult niipalju, et 51 protsenti elanikest tunneb sümpaatiat kuningavõimu esindajate kohalolu vastu. Ja ma ei usu, et oli näiteks juhuslik, et meie naabermaal Bulgaarias sai endisest kuningast peaminister. See tähendab, et sellisel pöördel oli põhjus.

Kuid millist identiteeti omab tänapäeval Rumeenia kui romaani keelkonda kuuluv maa? Tunneb Rumeenia teatud ühtekuuluvustunnet vahemeremaadega?

Jah, tunneb küll, kuid see tähendus on märksa laiem. Tänu ajaloolistele ja geograafilistele tingimustele ümbritsesid Rumeeniat alati suuremad ja tugevamad maad - Austria-Ungari, Ottomani impeerium, Vene impeerium ning sel põhjusel pidi Rumeenia orienteeruma läänele. Ehk omama tugevat ja üksikisiku aktiivsusele orienteeritud tsiviilühiskonda ning mitte kunagi alla andma.

Kui ma vaatan teie maad ja teisi Põhja-Euroopa riike, Hollandit, Taanit, Norrat, Rootsit, Soomet ja teid ümbritsevaid maid, siis arvan, et teil on alati olnud väga, väga tugev ühiskondlik elu. Neid väärtusi austati alati ka meie riigis. Nii et kuigi me tunneme kokkukuuluvust vahemeremaadega, sest me oleme “ladinlased”, teame me väga hästi, kuidas olla läänelikud ja globaalselt Euroopale orienteeritud.

Telekanalites Euronews, Mezzo, Arte jooksevad praegu reklaamid George Enescu festivalist Bukarestis. Kas sellise reklaami eest maksmine ei ole nii vaesele maale nagu Rumeenia natuke kallis lõbu?

Las ma küsin teie käest midagi. Kuidas oli võimalik see, et kommunistliku režiimi ajal oli Lääne-Euroopa täis suurepäraseid Rumeenia artiste? Kuidas oli võimalik, et pärast Esimest maailmasõda, milles Rumeenia kaotas 10 protsenti elanikkonnast, läks ainult kümme aastat ning Rumeenia muutus üheks Euroopa edukamaks maaks? Kuidas Rumeenia suutis luua George Enescu tolle kohutava sajandi alul, mil polnud isegi leiba laual? Ja Mircea Eliade ja Brancusi ja Elvira Popescu? Kõik need inimesed lõi vaene maa, just siis kui oli kaotanud kõik! Nii et Rumeenia leiab alati raha Enescu festivaliks. Alati. Ka nüüd on meil maailmakuulsaid artiste, kes on üles kasvanud vaesel maal, olles kommunistliku režiimi produktid! Nagu näete, paradoksid eksisteerivad endiselt.

Mida teie kui rumeenlane mõtlete praegusest Moldaaviast?

See on tunnete kombinatsioon. Tunnen palju kurbust, et selline kaunis ala peab taluma sellist alandust. Rumeenia on teinud viimased 14 aastat Moldaavia jaoks palju. Sellest ei aita, kuid ka meie võimalused on piiratud. 1990. aastad olid seisukohavõttude aastad nii meie regioonis kui läänes. Ka lääs ei osanud alul meiega suhestuda ega näha, kuhu me läheme. Polnud ju meilgi kerge ärgata sellest õudusest, milles Rumeenia viibis 1980. aastatel. Pole ime, et läänel on meid raske omaks võtta, sest me ei vasta nende standarditele. Kuid see pole ainult meie süü - pean silmas viimast viitkümmet aastat.

Sama juhtus Moldaaviaga. Kogu Rumeenia on täis võimatuid olukordi, näiteks 1815 otsustasid Venemaa ja Türgi Rumeenia vürstiriigid Valahhia ja Moldaavia lihtsalt jagada ning ainult okupatsioonivägedes puhkenud epideemiad segasid Rumeenia jagamist. Kaheksa aastat hiljem ühinesid aga vürstiriigid ühtseks riigiks. Nii et Moldaavia on meie ajaloo valus küsimus.

Meie siin Eestis muretseme väga oma imago pärast, mõtleme välja selliseid toredaid lauseid nagu “positively transforming” või “pure nature”. Kas Rumeenias tegeldakse riiklikul tasemel samuti oma imagoga?

Ma alustaksin komplimendist: Rumeenia vaatab teile kui oma eeskujule. Holland, Taani ja Eesti – te olete alati nagu eliitmaad, oskate ennast tõsiselt ja hästi väljendada. Teil on Rumeenias hea imago.

Kui aga rääkida imagost kui oma maa mügivahendist, siis ma pole sellest väga huvitatud. See oleks ju nagu foto, mis kaotab värvi. Mul isiklikult kui kuningliku perekonna liikmel on kohustus esindada Rumeeniat realistlikult. Nimetaksin seda peegelduseks, mitte imagoks.

On teil ka kontakte Rumeenia veinitööstusega?

Ainult fakt, et Rumeenia vein, mida meile täna serveeriti, on pärit minu sünniaastast – 1960.      

Meie põlvkonnal on häid mälestusi Murfatlariga!

Oo, see on tõesti suurepärane poolkuiv magus vein. Kuid oma positsiooni tõttu ei tohi ma siinkohal eelistada üht veini teisele.

Prints Radu von Hohenzollern-Veringen

Rumeenia näitleja, kirjanik ja prints Radu Duda sündis 7. juunil 1960 Iasi linnas.

Näitlejakarjääri alustas oma sõnul neljateistkümneselt. 1984 lõpetas Bukaresti Teatri- ja filmiinstituudi. Teinud näitlejatööd 25 aastat Euroopas, Ameerikas, Aasias ja Aafrikas.

1993-96 oli Rumeenia puuetega lastele kunstiteraapiat pakkuva organisatsiooni eestvedaja.

Abiellus 1996 Šveitsis paguluses viibiva Rumeenia kuninga Mihai I vanima tütre kroonprintsess Margaritaga (sündinud 1949) ja sai printsitiitli.

2002 lõpetas Rumeenia Rahvusliku Kaitse Kolledži ja sai ohvitseriauastme.

Rumeenia valitsuse otsusega on prints Radu von Hohenzollern-Veringen Rumeenia valitsuse eriesindaja integratsiooni, koostöö ja jätkusuutliku arengu alal, andes aru otse peaministrile. Tema ülesanne on aidata Rumeenial ühineda Euroopa Liidu ja Natoga, meelitada Rumeeniasse välisinvesteeringuid ja tutvustada Rumeenia kultuuri. Kõige lühemalt öeldes toota Rumeenia positiivset kuvandit kogu maailmas, olla (üks) Rumeenia märk.