Siseminister Ken-Marti Vaher läks seepeale püha viha täis. Üldsus sai aru, et ta sõidab Interpoli peakorterisse asju klaarima.

Edasi võttis Vaher hoo maha. Lyoni ei sõitnud, küll aga saatis kirja.

Asi polnud mitte ainult Reformierakonna ministrite kriitikas, vaid ka riigiprokuratuur soovitas siseministril end tagasi hoida.

Prokuratuur palus, et minister ei kasutaks Krossi asjas järgmisi väiteid:

• Venemaa ei ole teinud uurimise asjus koostööd,

• Venemaa ei ole vastanud Eesti õigusabitaotlustele,

• Krossi süüdistus on alusetu (Prokuratuuri seisukoht on, et praegu pole piisavalt infot juhtunu kohta otsuse tegemiseks),

• Eesti prokuratuuri meelest on Krossi süüdistus poliitiliselt fabritseeritud (poliitiliseks võib seda pidada minister, aga mitte prokuratuur).

Vaidluste puhkemisel võib venelaste kasuks töötada asjaolu, et Kross ei läinud Venemaale ülekuulamisele.

Eesti edastas küll Krossi kaitsepolitseis räägitu Venemaale, kuid samas pole Venemaa palunud, et Eesti Krossi üle kuulaks.

Krossi sõnul tegi ta kaitsepolitseile kohe avalduse, kui kuulis, et piraatide ninamehena võeti kinni tema tuttav Dmitrijs Savins. Samuti käis ta kaitsepolitseis tunnistusi andmas siis, kui Savins teatas, et kaaperdamise tellis ja sellele aitas kaasa just Kross.

Savinsi tunnistus on põnev nagu seiklusjutt, kuid sellel on oluline puudus. Mitte keegi teine ei ole seda kinnitanud.

Võimalik, et Savins mõtles Krossi osaluse lihtsalt välja, et oma süüd vähendada ja saada kergem karistus.

Savinsi jutuga võiks kursis olla tema koolivend ja sõber, varem Saksamaal elanud ja kolme aasta eest kaaperdamisega seoses Venemaal vangi pandud Sergei Demtšenko. Demtšenko hankis piraatidele relvi, moderniseeris paadi, korraldas treeninguid ning aitas lunaraha nõuda.

Detsembris 2010 palus Eesti, et Venemaa annaks üle Demtšenko ülekuulamisprotokollide koopiad ja muu materjali, mis puudutab teda. Põhjendusega, et tema tunnistus võib olla ülioluline Savinsi avalduse kontrollimisel ning Krossi süütuse või süü asjus.

Venemaa keeldus info väljaandmisest kaks korda. Esimesel korral seetõttu, et parajasti algas kohtuprotsess Tallinnast pärit piraatide üle.

Tänavu kevadel küsis Eesti Demtšenkoga seotud materjale uuesti. Venemaa vastas, et info edastamine võib kahjustada uurimist.

Venemaa esitas Krossi tagaotsimisavalduse Interpolile 8. augustil 2012 – Gruusia sõja alustamise tähtpäeval.

Kross kirjutas protesti. Ka eesti riik kirjutas protesti. Interpol ei pannud kuulutust üles. Tänavu juunis keelas Interpol liikmesriikidel abistada Venemaad Krossi kinnivõtmisel.

Mõni nädal tagasi seisukoht muutus.

Kross ütleb, et on kuulnud kõlakaid, et välja on ilmunud mingid uued materjalid, mis pidavat kinnitama tema seotust kaaperdamisega. Ta ei tea aga, mis need võiksid olla.

Eesti Ekspressi huvitas, äkki saatis Savins talle midagi meili või skaibiga. “Vaatasin oma arvuti ammu läbi, seal küll midagi sellist ei olnud,” ütles Kross.

Kuna asi on segane, siis ei saa Eesti pool Savinsi avaldusi kinnitada ega ümber lükata ehk jõuda kriminaaluurimises lõppjärelduseni. Pole piisavalt infot.