Prokurörid töötlevad tunnistajaid

Kui varem kardeti, et kurjategijate surve tõttu ei mäleta tunnistajad kohtus enam juhtunut, siis nüüd on hakanud hoopis prokurörid istungite eel tunnistajate mälu värskendama.

Ekspress on kirjutanud korduvalt ohtudest, mida kätkeb praegu kohtupidamises kasutatav süsteem.

Kuna arvesse läheb vaid kohtus öeldu, on mitmel olulisel protsessil tunnistajad kaotanud oma mälu või rääkinud hoopis teistsugust juttu kui uurimise ajal politseinikele.

Kui selline käitumine toob kaasa süüaluse õigeks mõistmise või märgatavalt kergema karistuse, levivad kõlakad, et kurjategijad mõjutasid tunnistajaid.

Praegu on aga Eestisse siginemas hoopis teistsugune nähtus: süüdistajad on alustanud tunnistajate mälu värskendamist.

Ühel praegu pooleli oleval kriminaalprotsessil saatis prokurör enne kohtuistungit tunnistajatele koju koopiad tekstiga, mida nad rääkisid eeluurimisel. Süüdistaja lisas sinna kaaskirja, et “olete kohustatud andma tõeseid ütlusi” ja “saadan Teile Teie poolt eeluurimisel antud ütluste protokolli, et Te saaksite meenutada ja meelde tuletada asjaolusid, mille kohta Te kohtusse ütlusi andma olete kutsutud”.

Pärast seda üritas vähemalt üks tunnistaja kohtu ees oma juttu protokollist maha lugeda.

Eesti üks paremaid kriminaalala advokaate, Tallinna kunagine politseiprefekt Aadu Luberg ütles Ekspressile, et ta on sellise asjaga kokku puutunud vaid kahel korral. “Ühel istungil avas prokuröri kutsutud tunnistaja küsimustele vastates eeluurimisel antud ütluste protokolli ja hakkas sealt vastamiseks nii-öelda õiget kohta otsima. Kaitsja juhtis sellele kohtu tähelepanu. Kohtunik võttis selle peale tunnistajalt protokolli ära! Minu küsimusele, kust see protokoll tunnistajale sai, ütles tunnistaja, et ta ei mäleta.”

Teisel korral oli tegemist samalaadse “soovitusliku kaaskirjaga”, nagu eespool mainitud.

“Leian, et selline protokollide eelnev kätteandmine on tunnistaja ebaõige suunamine,” leidis Luberg.

Teine advokaat Vahur Kivistik märkis, et tunnistaja peab kohtus ausalt rääkima, mida ta asjast teab ja mäletab. Kohtueelsel uurimisel antud ütlusi tohib avaldada ja tõendina kasutada vaid erandlikel asjaoludel. Näiteks kui tunnistaja on ­surnud või keeldub rääkimast. Ka juhul, kui tunnistaja jutt kohtus on vastuolus eeluurimisel antud ütlustega, võib avaldada uurimis­aegseid ütlusi ainult konkreetse vastuolu osas, mitte tervet protokolli.

“Kui prokurör saadab enne istungit tunnistajatele ülekuulamise protokollid, et tunnistajad sellest kohtus juhinduksid, on tegemist tõendite lubamatu avaldamisega. Tegu pole enam tunnistaja kohtuistungil ülekuulamisega, vaid pigem eeluurimisel antud ütluste avaldamisega, mida teha ei tohi,” teatas Kivistik.

Ta lisas, et Riigikohus rääkis ühes hiljutises lahendis tunnistaja mälu värskendamisest, kuid mitte kirjeldatud moel. “Sellisel juhul ei räägi tunnistaja mitte seda, mida ta tegelikult mäletab ja teab, vaid seda, mida ta on pähe õppinud protokollist.”

Tallinna linnakohtu esimees Helve Särgava märkis, et kuuleb sellisest asjast esimest korda. Ta ütles, et märkmeid võib kasutada ainult arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta. Samuti võib tunnistaja alati kohtule avaldada, kas teda on püütud kellegi poolt mõjutada ütluste andmisel ning kas ta peab sellist protokolli saamist enda mõjutamiseks.

“Arvan, et protokolli saatmine ei kujuta endast tunnistaja mõjutamist,” ütles Särgava. Teine asi on aga, kas protokolli saatmine on eetiline.

Juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp teatas , et protokollide abil tunnistajate ettevalmistamine on “igati normaalne ja kindlasti ei saa seda käsitleda tunnistaja mõjutamisena. Tihti võib juhtuda, et eeluurimise käigus antud ütluste ja kohtumenetluse vahele jääb üsna pikk ajavahemik. Seetõttu tuleb ette, et tunnistaja täiesti objektiivsetel põhjustel ei pruugi näiteks aasta hiljem mäletada, mida ta täpselt eeluurimise käigus on rääkinud või millised olid täpsed kuriteo asjaolud (näiteks tunnistaja, kes nägi pealt röövimist). Prokuröri jaoks aga on oluline, et tunnistaja suudaks kirjeldada temale teadaolevaid asjaolusid võimalikult täpselt.”

Lepp märkis ka, et pole sugugi harv juhus, et tunnistaja ise soovib enne kohtusse tulemist tema poolt eeluurimise käigus antud ütlused läbi lugeda.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepp viitas Riigikogu lahendile, et kohus võib lähtuda eeldusest, et nii prokurör kui kaitsja on istungi eel hoolitsenud selle eest, et tunnistajatel on olnud võimalus meenutada sündmusi, mille kohta nad on varem ütlusi andnud. “Seega ei ole tunnistajate mälu värskendamises ja neil protokolliga tutvumise võimaldamises midagi keelatut,” leidis ta.

Seevastu endine siseminister, Riigikogu õiguskomisjoni kuuluv Kalle Laanet avaldas arvamust, et protokollide saatmist võib tõlgendada tunnistaja mõjutamisena. “Loodan, et tegemist ei ole prokuröride tavapärase käitumisega,” ütles ta.

Kohtunik Helve Särgava: Kuulen sellisest asjast esimest korda.

Riigikogu liige Kalle Laanet: Seda võib tõlgendada tunnistaja mõjutamisena.

Riigiprokurör Lavly Lepp: Igati normaalne tegevus!