10.05.2007, 00:00
Pronkssõdur pureb Eesti majandust
Vene majandusblokaad kestab vähemalt ühe kuu ja toob Eestile sadu miljoneid kroone kahju.
Neljapäev, 3. mai. Valitsuse pressikonverentsil kuulutab
peaminister Andrus Ansip, et naftatransiidi peatumine pole Eestile suur
probleem.
Samal ajal nõuab majandusministeeriumi kantsler Marika Priske Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama juhtidelt tulevikuprognoose. Ministeerium hakkab koostama kriisikava.
Sadama ja Raudtee juhid ennustavad tulude kahanemist vastavalt 150–200 ning 300–360 miljoni krooni võrra aastas. Ainuüksi mais jääb sadamal saamata tulu kuni 40 miljonit krooni ja raudteel kuni 80 miljonit. Aga seda ei öelda avalikult välja. Riik kulutas ju hiljuti üle kahe miljardi krooni, et taasriigistada raudtee, kuid tõmbas nüüd pronksmehega ärile vähemalt ajutiselt vee peale.
Veebiportaalides kerkib esikohale uudis, et Kalev jääb ilma Venemaa lepingutest. Tähelepanuta jääb Vene suure väetisetootja Akron teade Eesti-projektide peatamisest. Firma kavatseb ehitada Muugale uue väetisterminali maksumusega 900 miljonit krooni, mis on kommivabriku kaotusest mitu korda suurem. “Teha äri väljaspool moraali ja häid tavasid, väljaspool riigi huve – see on võimatu,” teatab kompanii asepresident Aleksandr Popov.
Väetisefirma suunab veosed Kaliningradi ja alustab kõnelusi Sankt-Peterburgi sadamaga.
Üldiselt arvatakse Tallinnas, et Vene firmad ei mõista pronkssõduri äraviimist hukka, vaid nad peavad arvestama Kremlist ette kirjutatud poliitilise joonega, mis ei lase ajutiselt Eesti kaudu äri teha. Küll kired maha jahtuvad.
Ka Vene ajaleht Kommersant kirjutab, et “keegi ei hakka sõdima Eestiga. See on lihtsalt tänapäevane Vene mäng: selle kuu vaenlane. Olid Gruusia, Ukraina, Valgevene, Poola ja jälle Gruusia.” Ehk tuleval kuul võib Kremlil olla juba uus vastane.
Neivelt: kõige ohtlikum on tarbija kindlustunde vähenemine
Õhtul vaatab üks Eestis tegutsev Lääne ärimees (oluline tegelane) kobarkinos uut kinohitti “Ämblikmees 3”. Peategelane muutub selles vahepeal kurjaks, nn mustaks ämblikmeheks. Ettevõtja võrdleb kogu seansi vältel teda Andrus Ansipiga.
Ta teab, et valitsus ja isegi Reformierakond ei toeta üksmeelselt peaministrit. Ometi tegutseb Ansip julgelt ning naudib pronksmehe mahavõtmist täiega.
Ärimees järeldab, et valitsusjuht tegutseb USA heakskiidul. Jänkidele tuleb kasuks energiaalane ebastabiilsus siinkandis, mis aitab liitlasi leida ja olemasolevaid sidemeid tugevdada. USA ei ole geopoliitiliselt huvitatud Euroopa Liidust kui konkureerivast jõukeskusest. Moskva tülliajamine Brüsseliga võiks Washingtonile sobida.
Teine tuntud ettevõtja Indrek Neivelt juhib Ekspressi tähelepanu tõigale, et suhted Venemaaga pole ainult transiiditegelaste mure. Üks hullemaid asju, mis võib juhtuda, on tarbijate kindlustunde vähenemine. Eestlased arvavad, et nende elu läheb üha paremaks. Sellel rajaneb praegune laenubuum ja tarbimispidu.
Kindlustunde kadumisel väheneb laenamine ja tarbimine ning majanduskasv hakkab kahanema.
The Economist kritiseerib Ansipit
Poliitika- ja ärirahva nädalakirja The Economist neljapäevases numbris kirjutab suur Eesti sõber Edward Lucas.
Tema valimistejärgne sõnavõtt, kus ta kiitis Isamaaliidu – Res Publica juhti Mart Laari, leidis siinses pressis kõva kajastamist. Aga mitte seekordne.
Eesti ajakirjanduses kõlavad üleskutsed, et meedia peab raskel ajal olema valitsustruu – nagu Ühendriikides pärast New Yorgi kaksiktornide ründami st. Lucas kutsub üles küll Eestit rahvusvaheliselt toetama, kuid selgitab samas Lääne otsustajatele, et Ansip püüdis pronksmehe mahavõtmist lubades lihtsalt valimistel rahvuslaste hääli ning “tema riik maksab nüüd kolossaalset poliitilist, sotsiaalset ja diplomaatlist hinda”.
Oma blogis läheb Lucas kaugemale. Ta arutab, kas Ansipil on üldse aimu, kui kaua võttis aega Lääne veenmine, et Eesti riik ja majanduskasv on “päriselt” olemas ning siinsed keele- ja kodakondsusseadused õigustatud nagu ka NATOsse ja Euroopa Liitu võtmine. Nüüd aga tunneb Ansip, et võib kõik selle käest lasta, et hankida mõned lisahääled.
Lucas küsib: “Kas Ansip peaks tagasi astuma?” ja vastab ise: “Tõenäoliselt.”
Transiidiparunite murekoosolek
Reede, 4. mai. Hommikul kogunevad transiidiparunid. Väetisterminali DBT juhataja Vladimir Volohhonski teeb mõru nalja: “Ma ei saa öelda, et olen kaubast ära lõigatud, kaks vagunitäit ju laaditi...”
Veofirma Spacecom juhataja Oleg Ossinovski teatab, et saadab oma firma sundpuhkusele.
Kõige häiritum tundub olevat suure õliterminali E.O.S. tegevjuht Arnout Lugtmeijer. Tema firma kaudu toimub 65 protsenti Venemaa masuudiveost. Masuut on bensiinitootmise kõrvalsaadus ja kuna suvel on bensiini tarbimine kõige suurem, siis on see ühtlasi masuudiäri kõrgaeg.
Kütus tuuakse rongidega Eestisse, laaditakse suurtesse tankeritesse, viiakse Taani väinadesse või Rotterdami, laaditakse ümber veel suurematesse tankeritesse ning viiakse Hiinasse. Nüüd on aga Kreml sellele masuudijoale punni ette pannud.
Lugtmeijer ironiseerib, et kui Eesti Raudtee taasriigistati, siis oleks loogiline, et valitsus teeks nüüd ka E.O.S-i aktsionäridele pakkumise terminali ostuks.
Transiidi Assotsiatsiooni juhataja Andrus Kuusmann saab ülesande koostada võimalikud tulevikustsenaariumid.
Blokaad kogub jõudu
Raudtee juht Kaido Simmermann seletab reede ennelõunal Ekspressile üsnagi optimistlikult, et suveperioodil väheneb transiit niikuinii ning praegu võib vaid öelda, et tõenäoliselt jääb tänavu kasv lihtsalt tulemata. Siiski tunnistab ta hetkeseisu kohta, et “täna midagi kena pole”.
Eesti Raudtee probleemiks on suured laenud, mille tagastamisega võib veomahtude kokkukuivamisel raskusi tekkida. Siis peaks firma nõudma riigilt rahasüsti või näiteks küsima laenu sadamalt (pangad ei anna). Pole välistatud, et pingestuv olukord annab uut hoogu Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee ühinemisperspektiivile.
Tallinna Sadama tegevjuht Ain Kaljurand märgib, et “praegu möllavad vaid emotsioonid ja kired” ning mingeid järeldusi ei tasu teha enne mai lõppu. Juhul, kui olukord on selleks ajaks silmanähtavalt halvenenud, tasub üle vaadata sadama kolme miljardi krooni suurune laienemiskava.
Lõuna ajal teatab infoagentuur Reuters, et Venemaa kärbib lähema kuu või paari jooksul drastiliselt naftatransiiti Eesti kaudu.
Reutersi teises uudises kinnitab Ansip, et “me ei ole väga sõltuvad Vene majandusest”. Peaminister selgitab, et Eesti suudab katta oma elektrivajaduse ning sanktsioonid kahjustaksid peamiselt Vene enda ettevõtteid ja investoreid.
Ka kõige kehvemal lool on hea külg
Märtsi alguses toimus Tallinnas Lennart Meri mälestuskonverents. Seal võttis sõna USA kunagine ajutine asjur Eestis ja suursaadik Leedus Keith C. Smith. Praegu on ta Washingtoni mõttekoja Center for Security and International Studies kaastöötaja.
Smith rääkis, kuidas pidi talvel 1992 magama hotellis Palace riietega, sest toatemperatuur oli vaid 8 °C. See oli ainus kord, kui venelased ründasid Eestit energiarelvaga. Vene kütus kallines kiiresti ja seda ei jätkunud.
Nüüd tuletab sama aega meelde juhtimisala suur asjatundja, Päevalehe direktor Aavo Kokk.
Ta näeb, et praegused segadused annavad meile võimaluse majandust ümber korraldada nagu tookord, kui Venemaa tõstis kütusehinnad maailmatasemele. Ettevõtted saavad tõuke tegutseda innovatiivsemalt ning kui transiidisektoris jääb töötajaid üle, leevendab see üleriiklikku tööjõupõuda.
Kokk ütleb, et igal asjal on postiivne külg ja tark inimene kasutab selle ära.
Hansapank sai juba Venemaal laksu
Esmaspäev, 7. mai. Postimehes ilmub Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri rahustav kommentaar. Ta ütleb, et Eestis on väga vähe ettevõtteid, mis toodaksid kaupu üksnes või põhiosas Venemaale, ning Eestit läbiva transiidivoo katkemine paneb põntsu eeskätt Vene ettevõtjatele. “Kindlasti kaotaksid ka mõningad Eesti ettevõtted, kuid kahjud oleksid siin siiski suhteliselt väikesed,” märgib Lauri.
Tunnustatud analüütik lisab: “Meil on ikkagi olnud väga rahulik, kui võrrelda kas või Taani või Prantsusmaaga, kust kuuldavasti keegi ei põgene või ei jäta investeeringut tegemata selle pärast, et aeg-ajalt sealgi leidub märatsevaid jõuke.”
Hansapanga juhtkond ei tee mässu ja sanktsioonide teemal ühtki avaldust. Pank kavatseb idaturul võimsalt laieneda ja Vene karu ei tasu ise ärritada. Sisuliselt on tegemist küll Rootsi emapanga Swedbanki operatsioonidega, kuid formaalselt on Vene haru kirjutatud Eesti Hansapanga nimele ning Vene suuna eest vastutab Tallinna mees Erkki Raasuke.
Mullu teatas pank, et loobub Venemaal oma nimest ning võtab kasutusele kaubamärgi Swedbank. Üks põhjusi, miks pank mängib Rootsi kaardile, on soov varjata oma põlvnemist Natsi-Eestist.
Veerand puidust tuleb idast
Esmaspäeval algab üleriigiline metsanädal, mille käigus saab Võru metsapealinna tiitli ja lipu. Metsatöösturid pole aga üldse rõõmsad, sest kõlguvad Venemaa lõa otsas. Mõne aasta eest kerkis Kundasse 2,5 miljardit krooni maksnud Estonian Celli tehas. Tehasele lubatud toorainega tekkisid aga raskused ja firma pidi kümnendiku puidust Venemaalt sisse tooma.
Firma juhatuse liige Riina Ratnik ütleb Ekspressile, et vaguneid ei ole enam Eesti suunas tulnud ja “see ei ole viimase paari nädala teema, vaid nii on juba aasta algusest. Meil on laoseis suhteliselt miinimumi peal. Tootmine ei ole õnneks veel kannatanud.”
“Muudkui toome Venemaalt sisse, aga oma metsaomanikud imevad käppa,” märgib ka Tõnu Ehrpas Viiratsi Saeveskist.
Metsatööstuse Liidu tegevjuht Andres Talijärv selgitab Ekspressile, et metsasektor on tõsises kriisis. Puit mädaneb Eesti bürokraatia tõttu metsades, tööstused peavad seetõttu ligi veerandi toorainest hankima Venemaalt.
Ehitusmaterjalide mees ei sõida Moskvasse
Ehitusmaterjalide tootjate liidu juht Viktor Valkiainen ootab kutset Moskvasse, tuleval nädalal toimuvale Euroopa Liidu ja Venemaa ehituskomisjoni ühisistungile. See on regulaarne kohtumine, mis toimub kolm korda aas tas (korra Venemaal), kus Valkiainen on käinud Eesti esindajana juba kolm aastat ning kus ühtlustatakse arusaamu ehitusstandarditest ja -nõuetest. Seekord Valkiainenile kutset ei tule. Kutseta ei saa aga viisat. “Võib-olla on see seotud maipühadega või võidupühadega,” arvab Valkiainen. Ta lisab: “Saaksin sinna minna ka turismiviisaga, aga välisministeerium soovitab Venemaale mitte minna, kui see pole just vältimatu. Ja vältimatu see istung pole.”
Vene riiklike struktuuridega seotud tellijad on juba hakanud vältima Eesti kaupade ostu. Ka on antud Vene poolt märku, et Eesti firmad võiksid mingi aja hoida madalamat profiili.
Valkiainen märgib, et Vene turul on märkimisväärsemad huvid ehitusvahtude tootjal Krimelte ning akna- ja uksetootjal Glaskek. Krimelte on aastatega õppinud Vene turule mitte liiga suuri panuseid tegema. Glaskekil seevastu on Venemaal Peterburis nii müügiüksus kui ka tootmine. Piiteris olid sel nädalal asju ajamas ka firma suuremaid omanikke Vladimir Oberšneider ning tema poeg Konstantin. Viimane jättis Ekspressile kommenteerimata küsimuse, kuidas pingestatud suhted mõjutavad firma äri Venemaal.
Siff on kuri
Esmaspäeva õhtul teatab Eesti Raudtee, et mõõn ongi käes. Mais kukub vedude maht kaks korda. Juhatuse esimees Simmermann ütleb usutluses Päevalehele, et “tõenäoliselt laseme osa inimesi puhkusele ja vaatame üle töögraafikud. Me ei pea enam töötama 24 tundi ööpäevas, vaid saame hakkama ka 12 tunniga.”
Transiidiparun Endel Siff on kuri. Ta räägib Ekspressile, et Pakterminal kaotab mais kuni kolm neljandikku oma transiidimahtudest ning Milstrand ligi 90 protsenti. Milstrandis on sisuliselt töö seiskunud.
Kannatavad Eesti, mitte Vene firmad. “Pakterminalis ja Milstrandis töötab 150 inimest ja ei ühtki Vene kodanikku,” ütleb Siff.
Eesti majandus on Siffi hinnangul tõsise rünnaku all. “Ootan valitsuselt sama resoluutset ja jõulist käitumist Eesti majandushuvide kaitsmisel, nagu rakendati pronkssõduri teisaldamisel. Ootan ametlikku pöördumist Venemaa poole varjatud sanktsioonide küsimuses,” ütleb ta.
Õige tribüün probleemi tõstatamiseks Eesti poolt on Siffi arvates 18. mai Euroopa Liidu ja
Venemaa tippkohtumine Samaras. Vastasel juhul jääb Siffi sõnul mulje, et valitsus ei ole majandussanktsioonide probleemi piisavalt teadvustanud või tahab probleemist mööda hiilida, et suhteid Venemaaga mitte veelgi teravdada.
“Venemaal on trend kogu transiidi Eestist välja viimisele. Meie klientidele on sõnad peale
loetud, et nad Eesti kaardilt ära kustutaksid. Meil ei tasu ennast petta,” ütleb Siff.
Siff lisab: “Isegi kui Vene äri moodustab vaid mõned protsendid Eesti majandusest, oleks
valitsusest väga ebaküps mitte võidelda Eesti rahvusliku rikkuse säilimise nimel. Miks lasta lihtsalt ühel majandusharul välja surra?”
Palju sõltub valitsuse sõnumist
Suurärimees, endine minister Raivo Vare ütleb esmaspäeval Ekspressile, et kõik sõltub kahest asjast:
1. kas rahutused ja vandaalitsemine jätkuvad ning kui kaugele need arenevad;
2. valitsuse käitumine.
Vare on esialgu positiivselt meelestatud. Raskused õpetavad ja seni on Venemaa tegevuse tõttu toimunud pidev õppimine. Mõned tema tuttavad on juba öelnud, et kui otse idaturule ei pääse, hakkavad nad äri tegema Läti ja Soome kaudu.
Rahutuste jätkumine võib ära hirmutada välisraha, mis on nagunii häiritud seoses varasema ülekuumenemise jutuga. Majandusedu alus on palju odavat raha. Kui hea raha lahkub, tulevad asemele riskialtimad investorid, kes tahavad kõrgemaid marginaale, ja Eesti rahvas peab need kinni maksma.
Venemaal koostab noorteühing Molodaja Gvardija samal ajal nimekirja Eesti kaupadest, mida boikottida. Esirinnas on liköör Vana Tallinn, konservid jm. Eestlased omakorda levitavad ideed, et paneme toodetele sildi “Made in Estonia” asemel “Made in EU” ja lollitame Vene tarbija ära. Toiduainetööstur Rein Kilk leiab, et seda võib küll proovida, ent see pole lahendus. Valitsusel tuleb Euroopa Liidu tasandil seista Eesti kaupade eest Venemaal.
Loo alguses mainitud Lääne päritolu ettevõtja, kes käis “Ämblikmeest” vaatamas, tuletab meelde, et Ansip lubas viia Eesti viie jõukama Euroopa riigi sekka. Tema viimase aja käitumine viitab aga pigem konkureeriva partei loosungile “Õnn pole rahas”.
Samal ajal nõuab majandusministeeriumi kantsler Marika Priske Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama juhtidelt tulevikuprognoose. Ministeerium hakkab koostama kriisikava.
Sadama ja Raudtee juhid ennustavad tulude kahanemist vastavalt 150–200 ning 300–360 miljoni krooni võrra aastas. Ainuüksi mais jääb sadamal saamata tulu kuni 40 miljonit krooni ja raudteel kuni 80 miljonit. Aga seda ei öelda avalikult välja. Riik kulutas ju hiljuti üle kahe miljardi krooni, et taasriigistada raudtee, kuid tõmbas nüüd pronksmehega ärile vähemalt ajutiselt vee peale.
Veebiportaalides kerkib esikohale uudis, et Kalev jääb ilma Venemaa lepingutest. Tähelepanuta jääb Vene suure väetisetootja Akron teade Eesti-projektide peatamisest. Firma kavatseb ehitada Muugale uue väetisterminali maksumusega 900 miljonit krooni, mis on kommivabriku kaotusest mitu korda suurem. “Teha äri väljaspool moraali ja häid tavasid, väljaspool riigi huve – see on võimatu,” teatab kompanii asepresident Aleksandr Popov.
Väetisefirma suunab veosed Kaliningradi ja alustab kõnelusi Sankt-Peterburgi sadamaga.
Üldiselt arvatakse Tallinnas, et Vene firmad ei mõista pronkssõduri äraviimist hukka, vaid nad peavad arvestama Kremlist ette kirjutatud poliitilise joonega, mis ei lase ajutiselt Eesti kaudu äri teha. Küll kired maha jahtuvad.
Ka Vene ajaleht Kommersant kirjutab, et “keegi ei hakka sõdima Eestiga. See on lihtsalt tänapäevane Vene mäng: selle kuu vaenlane. Olid Gruusia, Ukraina, Valgevene, Poola ja jälle Gruusia.” Ehk tuleval kuul võib Kremlil olla juba uus vastane.
Neivelt: kõige ohtlikum on tarbija kindlustunde vähenemine
Õhtul vaatab üks Eestis tegutsev Lääne ärimees (oluline tegelane) kobarkinos uut kinohitti “Ämblikmees 3”. Peategelane muutub selles vahepeal kurjaks, nn mustaks ämblikmeheks. Ettevõtja võrdleb kogu seansi vältel teda Andrus Ansipiga.
Ta teab, et valitsus ja isegi Reformierakond ei toeta üksmeelselt peaministrit. Ometi tegutseb Ansip julgelt ning naudib pronksmehe mahavõtmist täiega.
Ärimees järeldab, et valitsusjuht tegutseb USA heakskiidul. Jänkidele tuleb kasuks energiaalane ebastabiilsus siinkandis, mis aitab liitlasi leida ja olemasolevaid sidemeid tugevdada. USA ei ole geopoliitiliselt huvitatud Euroopa Liidust kui konkureerivast jõukeskusest. Moskva tülliajamine Brüsseliga võiks Washingtonile sobida.
Teine tuntud ettevõtja Indrek Neivelt juhib Ekspressi tähelepanu tõigale, et suhted Venemaaga pole ainult transiiditegelaste mure. Üks hullemaid asju, mis võib juhtuda, on tarbijate kindlustunde vähenemine. Eestlased arvavad, et nende elu läheb üha paremaks. Sellel rajaneb praegune laenubuum ja tarbimispidu.
Kindlustunde kadumisel väheneb laenamine ja tarbimine ning majanduskasv hakkab kahanema.
The Economist kritiseerib Ansipit
Poliitika- ja ärirahva nädalakirja The Economist neljapäevases numbris kirjutab suur Eesti sõber Edward Lucas.
Tema valimistejärgne sõnavõtt, kus ta kiitis Isamaaliidu – Res Publica juhti Mart Laari, leidis siinses pressis kõva kajastamist. Aga mitte seekordne.
Eesti ajakirjanduses kõlavad üleskutsed, et meedia peab raskel ajal olema valitsustruu – nagu Ühendriikides pärast New Yorgi kaksiktornide ründami st. Lucas kutsub üles küll Eestit rahvusvaheliselt toetama, kuid selgitab samas Lääne otsustajatele, et Ansip püüdis pronksmehe mahavõtmist lubades lihtsalt valimistel rahvuslaste hääli ning “tema riik maksab nüüd kolossaalset poliitilist, sotsiaalset ja diplomaatlist hinda”.
Oma blogis läheb Lucas kaugemale. Ta arutab, kas Ansipil on üldse aimu, kui kaua võttis aega Lääne veenmine, et Eesti riik ja majanduskasv on “päriselt” olemas ning siinsed keele- ja kodakondsusseadused õigustatud nagu ka NATOsse ja Euroopa Liitu võtmine. Nüüd aga tunneb Ansip, et võib kõik selle käest lasta, et hankida mõned lisahääled.
Lucas küsib: “Kas Ansip peaks tagasi astuma?” ja vastab ise: “Tõenäoliselt.”
Transiidiparunite murekoosolek
Reede, 4. mai. Hommikul kogunevad transiidiparunid. Väetisterminali DBT juhataja Vladimir Volohhonski teeb mõru nalja: “Ma ei saa öelda, et olen kaubast ära lõigatud, kaks vagunitäit ju laaditi...”
Veofirma Spacecom juhataja Oleg Ossinovski teatab, et saadab oma firma sundpuhkusele.
Kõige häiritum tundub olevat suure õliterminali E.O.S. tegevjuht Arnout Lugtmeijer. Tema firma kaudu toimub 65 protsenti Venemaa masuudiveost. Masuut on bensiinitootmise kõrvalsaadus ja kuna suvel on bensiini tarbimine kõige suurem, siis on see ühtlasi masuudiäri kõrgaeg.
Kütus tuuakse rongidega Eestisse, laaditakse suurtesse tankeritesse, viiakse Taani väinadesse või Rotterdami, laaditakse ümber veel suurematesse tankeritesse ning viiakse Hiinasse. Nüüd on aga Kreml sellele masuudijoale punni ette pannud.
Lugtmeijer ironiseerib, et kui Eesti Raudtee taasriigistati, siis oleks loogiline, et valitsus teeks nüüd ka E.O.S-i aktsionäridele pakkumise terminali ostuks.
Transiidi Assotsiatsiooni juhataja Andrus Kuusmann saab ülesande koostada võimalikud tulevikustsenaariumid.
Blokaad kogub jõudu
Raudtee juht Kaido Simmermann seletab reede ennelõunal Ekspressile üsnagi optimistlikult, et suveperioodil väheneb transiit niikuinii ning praegu võib vaid öelda, et tõenäoliselt jääb tänavu kasv lihtsalt tulemata. Siiski tunnistab ta hetkeseisu kohta, et “täna midagi kena pole”.
Eesti Raudtee probleemiks on suured laenud, mille tagastamisega võib veomahtude kokkukuivamisel raskusi tekkida. Siis peaks firma nõudma riigilt rahasüsti või näiteks küsima laenu sadamalt (pangad ei anna). Pole välistatud, et pingestuv olukord annab uut hoogu Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee ühinemisperspektiivile.
Tallinna Sadama tegevjuht Ain Kaljurand märgib, et “praegu möllavad vaid emotsioonid ja kired” ning mingeid järeldusi ei tasu teha enne mai lõppu. Juhul, kui olukord on selleks ajaks silmanähtavalt halvenenud, tasub üle vaadata sadama kolme miljardi krooni suurune laienemiskava.
Lõuna ajal teatab infoagentuur Reuters, et Venemaa kärbib lähema kuu või paari jooksul drastiliselt naftatransiiti Eesti kaudu.
Reutersi teises uudises kinnitab Ansip, et “me ei ole väga sõltuvad Vene majandusest”. Peaminister selgitab, et Eesti suudab katta oma elektrivajaduse ning sanktsioonid kahjustaksid peamiselt Vene enda ettevõtteid ja investoreid.
Ka kõige kehvemal lool on hea külg
Märtsi alguses toimus Tallinnas Lennart Meri mälestuskonverents. Seal võttis sõna USA kunagine ajutine asjur Eestis ja suursaadik Leedus Keith C. Smith. Praegu on ta Washingtoni mõttekoja Center for Security and International Studies kaastöötaja.
Smith rääkis, kuidas pidi talvel 1992 magama hotellis Palace riietega, sest toatemperatuur oli vaid 8 °C. See oli ainus kord, kui venelased ründasid Eestit energiarelvaga. Vene kütus kallines kiiresti ja seda ei jätkunud.
Nüüd tuletab sama aega meelde juhtimisala suur asjatundja, Päevalehe direktor Aavo Kokk.
Ta näeb, et praegused segadused annavad meile võimaluse majandust ümber korraldada nagu tookord, kui Venemaa tõstis kütusehinnad maailmatasemele. Ettevõtted saavad tõuke tegutseda innovatiivsemalt ning kui transiidisektoris jääb töötajaid üle, leevendab see üleriiklikku tööjõupõuda.
Kokk ütleb, et igal asjal on postiivne külg ja tark inimene kasutab selle ära.
Hansapank sai juba Venemaal laksu
Esmaspäev, 7. mai. Postimehes ilmub Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri rahustav kommentaar. Ta ütleb, et Eestis on väga vähe ettevõtteid, mis toodaksid kaupu üksnes või põhiosas Venemaale, ning Eestit läbiva transiidivoo katkemine paneb põntsu eeskätt Vene ettevõtjatele. “Kindlasti kaotaksid ka mõningad Eesti ettevõtted, kuid kahjud oleksid siin siiski suhteliselt väikesed,” märgib Lauri.
Tunnustatud analüütik lisab: “Meil on ikkagi olnud väga rahulik, kui võrrelda kas või Taani või Prantsusmaaga, kust kuuldavasti keegi ei põgene või ei jäta investeeringut tegemata selle pärast, et aeg-ajalt sealgi leidub märatsevaid jõuke.”
Hansapanga juhtkond ei tee mässu ja sanktsioonide teemal ühtki avaldust. Pank kavatseb idaturul võimsalt laieneda ja Vene karu ei tasu ise ärritada. Sisuliselt on tegemist küll Rootsi emapanga Swedbanki operatsioonidega, kuid formaalselt on Vene haru kirjutatud Eesti Hansapanga nimele ning Vene suuna eest vastutab Tallinna mees Erkki Raasuke.
Mullu teatas pank, et loobub Venemaal oma nimest ning võtab kasutusele kaubamärgi Swedbank. Üks põhjusi, miks pank mängib Rootsi kaardile, on soov varjata oma põlvnemist Natsi-Eestist.
Veerand puidust tuleb idast
Esmaspäeval algab üleriigiline metsanädal, mille käigus saab Võru metsapealinna tiitli ja lipu. Metsatöösturid pole aga üldse rõõmsad, sest kõlguvad Venemaa lõa otsas. Mõne aasta eest kerkis Kundasse 2,5 miljardit krooni maksnud Estonian Celli tehas. Tehasele lubatud toorainega tekkisid aga raskused ja firma pidi kümnendiku puidust Venemaalt sisse tooma.
Firma juhatuse liige Riina Ratnik ütleb Ekspressile, et vaguneid ei ole enam Eesti suunas tulnud ja “see ei ole viimase paari nädala teema, vaid nii on juba aasta algusest. Meil on laoseis suhteliselt miinimumi peal. Tootmine ei ole õnneks veel kannatanud.”
“Muudkui toome Venemaalt sisse, aga oma metsaomanikud imevad käppa,” märgib ka Tõnu Ehrpas Viiratsi Saeveskist.
Metsatööstuse Liidu tegevjuht Andres Talijärv selgitab Ekspressile, et metsasektor on tõsises kriisis. Puit mädaneb Eesti bürokraatia tõttu metsades, tööstused peavad seetõttu ligi veerandi toorainest hankima Venemaalt.
Ehitusmaterjalide mees ei sõida Moskvasse
Ehitusmaterjalide tootjate liidu juht Viktor Valkiainen ootab kutset Moskvasse, tuleval nädalal toimuvale Euroopa Liidu ja Venemaa ehituskomisjoni ühisistungile. See on regulaarne kohtumine, mis toimub kolm korda aas tas (korra Venemaal), kus Valkiainen on käinud Eesti esindajana juba kolm aastat ning kus ühtlustatakse arusaamu ehitusstandarditest ja -nõuetest. Seekord Valkiainenile kutset ei tule. Kutseta ei saa aga viisat. “Võib-olla on see seotud maipühadega või võidupühadega,” arvab Valkiainen. Ta lisab: “Saaksin sinna minna ka turismiviisaga, aga välisministeerium soovitab Venemaale mitte minna, kui see pole just vältimatu. Ja vältimatu see istung pole.”
Vene riiklike struktuuridega seotud tellijad on juba hakanud vältima Eesti kaupade ostu. Ka on antud Vene poolt märku, et Eesti firmad võiksid mingi aja hoida madalamat profiili.
Valkiainen märgib, et Vene turul on märkimisväärsemad huvid ehitusvahtude tootjal Krimelte ning akna- ja uksetootjal Glaskek. Krimelte on aastatega õppinud Vene turule mitte liiga suuri panuseid tegema. Glaskekil seevastu on Venemaal Peterburis nii müügiüksus kui ka tootmine. Piiteris olid sel nädalal asju ajamas ka firma suuremaid omanikke Vladimir Oberšneider ning tema poeg Konstantin. Viimane jättis Ekspressile kommenteerimata küsimuse, kuidas pingestatud suhted mõjutavad firma äri Venemaal.
Siff on kuri
Esmaspäeva õhtul teatab Eesti Raudtee, et mõõn ongi käes. Mais kukub vedude maht kaks korda. Juhatuse esimees Simmermann ütleb usutluses Päevalehele, et “tõenäoliselt laseme osa inimesi puhkusele ja vaatame üle töögraafikud. Me ei pea enam töötama 24 tundi ööpäevas, vaid saame hakkama ka 12 tunniga.”
Transiidiparun Endel Siff on kuri. Ta räägib Ekspressile, et Pakterminal kaotab mais kuni kolm neljandikku oma transiidimahtudest ning Milstrand ligi 90 protsenti. Milstrandis on sisuliselt töö seiskunud.
Kannatavad Eesti, mitte Vene firmad. “Pakterminalis ja Milstrandis töötab 150 inimest ja ei ühtki Vene kodanikku,” ütleb Siff.
Eesti majandus on Siffi hinnangul tõsise rünnaku all. “Ootan valitsuselt sama resoluutset ja jõulist käitumist Eesti majandushuvide kaitsmisel, nagu rakendati pronkssõduri teisaldamisel. Ootan ametlikku pöördumist Venemaa poole varjatud sanktsioonide küsimuses,” ütleb ta.
Õige tribüün probleemi tõstatamiseks Eesti poolt on Siffi arvates 18. mai Euroopa Liidu ja
Venemaa tippkohtumine Samaras. Vastasel juhul jääb Siffi sõnul mulje, et valitsus ei ole majandussanktsioonide probleemi piisavalt teadvustanud või tahab probleemist mööda hiilida, et suhteid Venemaaga mitte veelgi teravdada.
“Venemaal on trend kogu transiidi Eestist välja viimisele. Meie klientidele on sõnad peale
loetud, et nad Eesti kaardilt ära kustutaksid. Meil ei tasu ennast petta,” ütleb Siff.
Siff lisab: “Isegi kui Vene äri moodustab vaid mõned protsendid Eesti majandusest, oleks
valitsusest väga ebaküps mitte võidelda Eesti rahvusliku rikkuse säilimise nimel. Miks lasta lihtsalt ühel majandusharul välja surra?”
Palju sõltub valitsuse sõnumist
Suurärimees, endine minister Raivo Vare ütleb esmaspäeval Ekspressile, et kõik sõltub kahest asjast:
1. kas rahutused ja vandaalitsemine jätkuvad ning kui kaugele need arenevad;
2. valitsuse käitumine.
Vare on esialgu positiivselt meelestatud. Raskused õpetavad ja seni on Venemaa tegevuse tõttu toimunud pidev õppimine. Mõned tema tuttavad on juba öelnud, et kui otse idaturule ei pääse, hakkavad nad äri tegema Läti ja Soome kaudu.
Rahutuste jätkumine võib ära hirmutada välisraha, mis on nagunii häiritud seoses varasema ülekuumenemise jutuga. Majandusedu alus on palju odavat raha. Kui hea raha lahkub, tulevad asemele riskialtimad investorid, kes tahavad kõrgemaid marginaale, ja Eesti rahvas peab need kinni maksma.
Venemaal koostab noorteühing Molodaja Gvardija samal ajal nimekirja Eesti kaupadest, mida boikottida. Esirinnas on liköör Vana Tallinn, konservid jm. Eestlased omakorda levitavad ideed, et paneme toodetele sildi “Made in Estonia” asemel “Made in EU” ja lollitame Vene tarbija ära. Toiduainetööstur Rein Kilk leiab, et seda võib küll proovida, ent see pole lahendus. Valitsusel tuleb Euroopa Liidu tasandil seista Eesti kaupade eest Venemaal.
Loo alguses mainitud Lääne päritolu ettevõtja, kes käis “Ämblikmeest” vaatamas, tuletab meelde, et Ansip lubas viia Eesti viie jõukama Euroopa riigi sekka. Tema viimase aja käitumine viitab aga pigem konkureeriva partei loosungile “Õnn pole rahas”.
Skandaalne Filatov müüb oma Eesti transiidiäri
Eestis halva kuulsusega Vene firma Severstaltrans on pidanud viimased pool aastat kõnelusi Muuga sadama uhkeima naftatransiidi alase ettevõtte E.O.S. müümiseks.
Kõnelused käivad Hollandi suurfirmaga Vopak, kellele kuulub pool Pakterminalist.
Venelaste idee oli teha Muugale ülifirma, mis hakkaks valitsema kogu siinset naftatransiiti. Nad ühendasid sügisel kaks terminali – E.O.S. ja Trendgate – ja proovisid üles osta ka kolmanda, Eurodeki. Kuid Eurodekiga tekkisid erimeelsused maksuküsimustes. Seejärel püüdsid venelased osta mitte firmat, vaid ainult õlipütte.
Kuid Eurodek katkestas viimasel minutil ka selle tehingu ja rentis osa pütte välja Shellile. Teist osa rendib firma Gunvor, mida juhib Vladimir Putini soosik Gennadi Timtšenko.
Samal ajal on Severstaltransis Eesti äriga tegelev Andrei Filatov (pildild) mainekorralduse mõttes sundseisus. Ta lubas mullu avalikult, et kui pronkssõdur maha võetakse, siis juhib naftavood siit mööda. Vastasel korral on ta samasugune sõnamurdja nagu peaminister Andrus Ansip venelastele.
Teise allika sõnul pole Filatovil aga naftavoogude juhtimisel erilist sõnaõigust. Ta on püttide, mitte kauba omanik. “Sisuliselt on ta kinnisvarainvestor, ainult mahutite alal,” märkis allikas.
Filatov valis mahutite müümise. Usaldusväärse allika sõnul pole ostjaks valitud Vopak eriti vedu võtnud. Neid häirib muu hulgas asjaolu, et mullu liidetud E.O.S. ja Trendgate pole koos töötanud veel aastatki ehk firma tegelik väärtus pole täisti selge.
Et kõnelustel Vopakiga hinda üles suruda, on Severstaltrans juttu teinud ka teise suure firmaga Shell.
Kui Ekspress pöördus Andrei Filatovi poole ja küsis hinnangut toimuvale, keeldus mees vastamast väitega, et ei taha anda oma panust “poliitilisse vetsupotti”. Iga tema sõna võidaks praeguses kirgede möllus kuritarvitada. Ja seda just Eestis.
Filatov käis viimati Tallinnas paar nädalat tagasi. Ta esines siin Severstaltransi grupi veofirma Spacecom juhi Oleg Ossinovski kinnisel kohtuprotsessil. Seejärel korraldas E.O.S-i nõukogu koosoleku. Tuli ja läks rongiga, sest pelgab lendamist.
Eestis halva kuulsusega Vene firma Severstaltrans on pidanud viimased pool aastat kõnelusi Muuga sadama uhkeima naftatransiidi alase ettevõtte E.O.S. müümiseks.
Kõnelused käivad Hollandi suurfirmaga Vopak, kellele kuulub pool Pakterminalist.
Venelaste idee oli teha Muugale ülifirma, mis hakkaks valitsema kogu siinset naftatransiiti. Nad ühendasid sügisel kaks terminali – E.O.S. ja Trendgate – ja proovisid üles osta ka kolmanda, Eurodeki. Kuid Eurodekiga tekkisid erimeelsused maksuküsimustes. Seejärel püüdsid venelased osta mitte firmat, vaid ainult õlipütte.
Kuid Eurodek katkestas viimasel minutil ka selle tehingu ja rentis osa pütte välja Shellile. Teist osa rendib firma Gunvor, mida juhib Vladimir Putini soosik Gennadi Timtšenko.
Samal ajal on Severstaltransis Eesti äriga tegelev Andrei Filatov (pildild) mainekorralduse mõttes sundseisus. Ta lubas mullu avalikult, et kui pronkssõdur maha võetakse, siis juhib naftavood siit mööda. Vastasel korral on ta samasugune sõnamurdja nagu peaminister Andrus Ansip venelastele.
Teise allika sõnul pole Filatovil aga naftavoogude juhtimisel erilist sõnaõigust. Ta on püttide, mitte kauba omanik. “Sisuliselt on ta kinnisvarainvestor, ainult mahutite alal,” märkis allikas.
Filatov valis mahutite müümise. Usaldusväärse allika sõnul pole ostjaks valitud Vopak eriti vedu võtnud. Neid häirib muu hulgas asjaolu, et mullu liidetud E.O.S. ja Trendgate pole koos töötanud veel aastatki ehk firma tegelik väärtus pole täisti selge.
Et kõnelustel Vopakiga hinda üles suruda, on Severstaltrans juttu teinud ka teise suure firmaga Shell.
Kui Ekspress pöördus Andrei Filatovi poole ja küsis hinnangut toimuvale, keeldus mees vastamast väitega, et ei taha anda oma panust “poliitilisse vetsupotti”. Iga tema sõna võidaks praeguses kirgede möllus kuritarvitada. Ja seda just Eestis.
Filatov käis viimati Tallinnas paar nädalat tagasi. Ta esines siin Severstaltransi grupi veofirma Spacecom juhi Oleg Ossinovski kinnisel kohtuprotsessil. Seejärel korraldas E.O.S-i nõukogu koosoleku. Tuli ja läks rongiga, sest pelgab lendamist.