Psüühikahäirega pereema: „Palun võtke mind haiglasse. Olen ohtlik!“

Koroonaaeg võimendab psüühika­häireid ning inimesed ei pruugi iseendaga hakkama saada. Skisoafektiivse häirega naine räägib, kuidas ta end ühel päeval psühhiaatriahaiglast leidis. Ega tahtnud sealt lahkuda.

Intervjuu Marikaga (54) peaks toimuma kell 12. See on päevi varem kokku lepitud.

Pool tundi enne kohtumist pärib Marika sõnumis, kas intervjuu on ikka täna. Ta ütleb, et ei jõua, lükkame tunni edasi.

Kell 13 pole Marikat. Pool tundi hiljem saadab SMSi, et „juba taksos“. Kell 14 teda veel pole. Ta saabub alles 15.30.

„Selline ma olen.“ Ta seisab longus olekuga keset tänavat. „Mu haigus teeb mind selliseks. Väga aeglaseks. Ma ei suuda keskenduda. Hakkan midagi tegema, kuid midagi tuleb vahele ja siis ma tegelen sellega. Mul on 17 tabletti praegu sees,“ räägib ta.

Filosoofiateaduskonna lõpetanud Marika on koorijuht ja abi­dirigent. Mälumängur. Abielus, kahe täiskasvanud lapse ema.

Enamik temaga kokkupuutunuid ei tea, et tal on diagnoos „F 25“, skisoafektiivne häire.