Bransoni Virgin Galacticust on pidevalt siin-seal juttu. Viimati paar nädalat tagasi, kui firma näitas suure meediakära saatel kahe uue kosmoselaeva prototüüpe - SpaceShipTwo ja White Knight Two. Neist viimane mahutab kaheksa astronauti ja alustab testlendudega juba suvel.

Eestlane kosmoses?

Peamised numbrid, millega Branson avalikkuses flirdib, puudutavad registreerunud kosmoseturiste ja huvilisi. Virgin Galacticu andmetel on tulevaste astronautide arv kasvanud üle 200, lisaks on huvilisi registreerunud 85 000. Nende hulgas juba esimeseks eestlasest kosmonaudiks tituleeritud ärimees Raivo Hein.

Branson tahab esimese viie tegevusaastaga kosmosesse viia kolm tuhat turisti. Enamik Virgin Galacticu esimestest reisijatest, kes USAst New Mexico kosmoseterminalist kõige varem 2009. aastal avarustesse lendavad, on läbinud juba meditsiinilised katsed. Et olla valmis kosmoselennuks, vajab ilma igasuguste kogemusteta astronaut Virgin Galacticu arvates vaid kolmepäevast treeningut. Ent muidugi peab tervis olema korras.

Seda tulevast lendu on kirjeldatud kui ­uskumatut kontrasti ja tunnete ülekoormust. Astronaut kihutab läbi atmosfääri enam kui 100 ­kilomeetri kõrgusele kiirusega kuni 4000 kilomeetrit tunnis ehk kolm korda helikiirusest kiiremini. Reis kestab kaks ja pool tundi.

Turistina kosmosesse

Pilet Bransoni "regulaarliinile" maksab 200 000 dollarit ehk 2,1 miljonit krooni ja kümnendik sellest tuleb maksta deposiidina. Kuid juba on täheldada kosmoseturismitööstuses ka hinnakonkurentsi.

Näiteks USA firma Space Adventures, mis on siiani ainsana kosmoselendudele nii-öelda turistipileteid müünud, lubab järgneva kümne aasta jooksul rohkem turiste kosmosesse saata, kui inimesi seal seni kokku käinud on.

Tõelised Space Adventuresi "säästulennud" kosmosesse maksavad vaid 30 miljonit dollarit (315 miljonit krooni) ja on läbi müüdud 2009. aasta lõpuni. Pileti "kuumissioonile" Vene kosmoselaevaga Sojuz saab 100 miljoni dollari (105 miljoni krooni) eest. Hinna sisse kuulub muuhulgas kosmoselend 100 kilomeetri kõrgusel, maaliline vaade maale ning mõned minutid kaaluta olekut. Luksuslikumad paketid sisaldavad kümnepäevast seiklust orbiidil või jalutuskäiku kuul.

Alates 2001. aastal turistina rahvusvahelises kosmosekeskuses käinud USA ärimehest Dennis Titost on Space Adventures olnud seotud veel nelja "turisti" taevasse läkitamisega. Need olid lõuna-aafriklane Mark Shuttleworth, ameeriklane Gregory Olsen, iraanlane Anousheh Ansari ja ungarlane Charles Simonyi. Tito, Shuttleworth ja Olsen maksid oma kümnepäevase reisi eest igaüks üle 20 miljoni dollari ehk 210 miljoni krooni.

Eeloleva kahe aastaga peaks kosmoseturistide nimistusse lisanduma kolm meest: peruulane Francisco Navarro-Grau, ameeriklane Richard Garriott ning venelane Vladimir Gruzdev. Viimane tasub väidetavalt oma reisikulud 25 miljonit dollarit (262 miljonit krooni) enda ja Vladimir Putini partei Ühtne Venemaa kassast.

Palju üritajaid

Odavatest kuu peal käikudest mõtleb ka firma Constellation Services International. Pakett, mida klientidele serveeritakse, näeb ette nädalast viibimist rahvusvahelises kosmosejaamas ning teist nädalat tiirutamist ümber kuu.

Amazon.comi asutajal Jeff Bezosel on samuti oma kosmosebisnis, nimega Blue Or igin. Bezos on võtnud eesmärgi tasa ja targu muuta kosmoselende taskukohasemaks. Firma ei otsi astronaute, vaid insenere, kes aitaksid arendada vertikaalselt õhku tõusvat kosmoselaeva New Shephard. Esimene katsetus uue kosmoselaevaga toimus 2006. aastal - alus tõusis, tõsi küll, vaid umbes 80 meetri kõrgusele.

Mugavate kosmosesse lendavate "­ühistranspodivahendite" arendamisega ­näevad ­vaeva mitmed teisedki firmad, seal­hulgas Armadillo Aerospace, XCOR Aerospace ja Rocketplane Limited. Enamik neist sõidukitest lendavad 100-160 ­kilomeetri kõrgusele ja võimaldavad reisijatel 3-5 minutit kaaluta olekut nautida. Kokku kestaks ­selline reis vaid tunni.

Euroopa kosmoseponnistused on eelkõige seotud Venemaaga ning kosmoseturistide peamiseks terminaliks on Baikonuri kosmodroom. Tegelikult susiseb see äri juba ka Lääne-Euroopas. Hiljuti teatas Saksa-Šveitsi-Austria päritolu konsortsium Project Enterprise 2-5kohalise kosmoselaeva arendamisest. See sööstaks 80 kilomeetri kõrgusele, kus jätkuks sõit "vabakäigul" 130 kilomeetri kõrgusele. Reisijad kogeksid viis minutit kaaluta olekut, misjärel pöördutaks tagasi atmosfääri ja maandutaks hoovõturajal nagu tavaline lennuk.

Autotootja Daimleri ja Dubai šeikide osalusega Euroopa lennunduskaitse ja kosmosekompanii (EADS) tutvustas läinud aastal revolutsioonilist reaktiivraketti Astrium, mis kasutab õhku tõusmiseks ja maandumiseks samuti sarnaselt lennukiga hoovõturada. Kommertslendudega tahetakse alustada 2012. aastal, pileti eest küsitakse 150 000 - 200 000 eurot (2,3-3,1 miljonit krooni).

Julgemad prognoosivad, et umbes 20-30 aasta pärast käib kosmoses igal aastal miljoneid inimesi. Selliste numbrite saavutamine eeldab aga reisijateveoks täiusliku ja mugava kosmoselaeva loomist. Näiteks Jaapani Azabu ülikooli majandusteadlane Patrick Collins väidab, et 2030. aastal käib kosmoses viis miljonit turisti aastas ja seal on kuuskümmend hotelli.