(Birgit Püve)
Punase kärbseseenega hirmutatakse eestlasi lasteaiast saati. Ent rännumees ja loodusteaduste populariseerija Hendrik Relve leiab, et inimesed võiksid temasse suhtuda senisest sõbralikumalt. „Punast kärbseseent ei peaks nii paaniliselt kartma – valget ja rohelist kärbseseent tuntakse halvemini ära ja need on palju ohtlikumad.“ Kui meie metsade kaunima ja müütilisema seene omadusi põhjalikult tunda, ei pruugi tema väikesest mekkimisest eriti midagi juhtuda. „Kui seenel mürgist osa, nahka, peal pole, siis väikse tüki kübarast võib küll iga inimene suhu panna – maitsta, et mis asi see on. Punase kärbseseene kübaral on kerge pähklimaitse,“ räägib Relve ja lisab kohe, et kärbseseene mõju inimestele on väga individuaalne ja nii mõnelegi võib ka väiksema koguse proovimine halvasti lõppeda. „Ma tean juhtumit, kus juba ühe väikse toore kärbseseene söömisest sõitis inimesel katus ära ja ta oli mitu päeva rivist väljas. Minul on temaga oma suhe. Ma tean täpselt, et kui ma söön näiteks kaks punast kärbseseent, mõjub see mulle nagu üks pudel õlut. Aga ta on täiesti ettearvamatu, kunagi ei tea, kuidas ta konkreetsele inimesele mõjub,“ hoiatab veelkord Relve.
« Avalehele 63 Kommentaari