Henri Laksi tämbriga tenorihääl täidab hämardunud saali. Kontsert pole just popimate killast. Kuulajaid on vaid napp paarkümmend ning neistki pooled priipääsmega. Mõned noored neiud on end sättinud esimese toolirea ette, et oma meeled pooleteiseks tunniks lüüriliste armastuslaulude lummusesse anda.

Esmaspäeval istub seesama laulumees Margus Aru koos pankuri ja mitme ärritunud inimesega pankrotihaldur Aivar Verro büroos laua taga. Seal ei räägita poolteist tundi mitte armastusest, vaid Aru võlakoormast ja tema firma OÜ Püramiidimaja pankrotist.

Pankrotihaldur loeb firma võlakoormaks kokku üle kuue miljoni, varasid on napp paar miljonit müümata kruntide kujul.

Suurimalt võlausaldajalt, kiirlaenufirmalt Reval Credit laenas Aru paar aastat tagasi 1,7 miljonit krooni. Laen jäi tasumata ning viivised hakkasid jooksma.

Varem mitmesugustes B-kategooria rokkbändides figureerinud ning graafilist disaini õppinud Margus Arut võiks pidada tavaliseks õnneotsijaks, kes buumi ajal arendajana kätt proovis. Kuid tema ehitatud majad pole tavalised, vaid on püramiidikujulised. Ning tema meetodid inimestega manipuleerimiseks annavad mõne arvates silmad ette isegi sarikelm Liis ­Haavelilile.

“Kui Haavel lollitas ära poolseniilsed vanainimesed, siis Arul õnnestus ümber sõrme keerata täie mõistuse juures täiskasvanud inimesed,” tunnistab mees, kellele Aru aastaid puru silma ajas.

Vähem kui kümme aastat tagasi hakkas Aru ellu viima plaani rajada Keila-Joa lähedale Adra küla kadakate vahele püramiidiküla. Idee sai ta alkeemik Margus Langilt, kelle püramiid oli sealkandis esimene. Aru tahtis teha terve püramiidide kommuuni koos keskuse, lastehoiu, infrastruktuuri ja muu vajalikuga, kus saaks tegeleda erinevate vaimsete praktikatega.

“Harmooniline elukeskkond, kus oleks võimalus üheskoos luua taas paradiis maapeal,” kõlas müügilause.

Kuue aasta jooksul võttis vedu kaheksa peret. Täna on enamikul neist rääkida oma tragikoomiline lugu, mille resümee on üks: vaimumees Margus Aru on petis ja kombinaator, kelle lapsik jutt ja lubadused pole väärt punast krossigi.

2005. aastal otsib Andres (nimi muudetud) uut kodu vaiksemas kohas. Kuulnud püramiidikülast teleri vahendusel, sõidab ta naisega Adra külla, kus Margus Aru neid lahke naeratusega vastu võtab. Sobilik krunt kadakate vahel ootab. “Siin on naabrid piisavalt kaugel, mis on kõva sõna!” pakatab Andres rahulolust.

Andres on ratsionaalne inimene, kes ei hüppa naljalt pea ees tundmatusse. Kuid nüüd tellib ta lahkelt arendajalt Arult krundi ja uue püramiidikodu ehituse suulise(!) lepinguga, makstes kogu kupatuse eest mitmes jaos umbes 1,5 miljonit krooni. Aru lubab “võtmed kätte” maja, kõiki kommunikatsioone, teid ja muud eluks vajalikku.

Pealekauba lubab aidata veel “vaimselt kirgastuda” – kutsub Andrese mediteerima, vabastava hingamise ning sütelkäimise sessioonidele, mis jätavad Andresele hea mulje.

Järgnevatel aastatel saab Andres aga kõike muud kui vabalt hingata. “Margus on kohutavalt hea näitleja ja valdab hüpnoosi. Mind rääkis ta ära,” tunnistab ta. Maja valmimine viibib pool aastat ja välja lööb jäme ehituspraak.

Andrese püramiidis, nagu ka tema naabrite omades (välja arvatud Aru omas), haiseb vesi nagu solk. Veefiltrit peab iga kahe nädala tagant puhastama ja see toob kaasa 12tunnise veekatkestuse. Katkestuse ajal liguneb filter äädikhappes.

Külaelanike kaebused sunnivad Arut veevärgi suhtes midagi ette võtma. Ta hangib veevärgi korda tegemiseks 100 000 kroonise eurotoetuse ja võtab laenu, kuid saadud raha eest rajab külla tenniseväljaku (mida lubab kõigil lahkelt kasutada) ning otse naabri magamistoa akna alla uhke laste mänguväljaku.

Andres avab akna, silmitseb väljakut ja raevub: “Sai räägitud, et see sinna ei tule! Ma läksin elama vaikusesse, mitte kuulama, kuidas Marguse lapsed lapsed kõva häälega akna taga ropendavad!”

Aru kinnitab Andresele, et tema maja ehitusloaga “on kõik kontrolli all”. Hiljem selgub, et kui maja valmis 2006, siis ehitusloa taotluse tegi arendaja alles kaks aastat hiljem.

Eriti huvitavaks läheb Aru jutt aga siis, kui Andres uurib, miks lüüakse tema maja fassaadi sinakaks tõmbunud voodrilaudu. “See on sinu halb karma, mis nendest laudadest sinetisega välja lööb!” teatab Aru tõsimeeli.

Tegelikult on Andresel isegi hästi läinud. Üks teine perekond teeb samuti suure ettemaksu, et soetada krunt ja püramiid. See maja seisab külas õnnetuna juba üle aasta, kaetud suure rohelise presendiga. Raha on makstud, aga midagi ei toimu.

Külaelanik Piret (nimi muudetud) ütleb, et tema oma püramiidi kvaliteedi üle ei kurda, kuid tunneb hirmu, et keegi lükkab maja ühel heal päeval buldooseriga kokku. Sest sellel pole kehtivat ehitusluba. Aru olevat jätnud õigel ajal õiged paberid Harku vallas korda ajamata ning sellega on mitmele külaelanikule kokku keedetud paras juriidiline soust. Vallal on võimalik nõuda ebaseadusliku ehitise lammutamist.

Piret on kurtnud Arule veel külatee ja vee viletsa kvaliteedi üle, mille korda tegemise eest on naine koos majaostuga juba sadu tuhandeid maksnud. Arendaja Aru on teatanud Piretile seepeale, et kõik, mis naise ümber toimub, on naise enda ettekujutuse vili. Kujutagu ta midagi muud ette, näiteks, et vesi on väga hea, siis saab see nii ka olema!

“Mind on tehtud ühtlasi nii süüdlaseks kui ka võlglaseks,” väidab Piret nördinult.

Eriti kummaline suhe on Margus Arul oma ämma ja kolme lapse vanaema Kersti Kurrega, kes kolis püramiidikülla 2006. aastal.

Kirgliku aednikuna enda püramiidi ümber paradiisiaia loonud Kurre näitab Arult laekunud südamlikku SMS-sõnumit, mis kutsub Mustpeade majja uue albumi esitluskontserdile.

Samas loetleb proua ridamisi väimehe tegemata töid ja katteta lubadusi. “Kõik on hästi, kuni see Marguse plaanidega sobib. Kui selgus, et maja ei valmi tähtajaks ja tegemata oli enamik töömahukaid sisetöid, ähvardas ta kõik tööd pooleli jätta, öeldes, et meie temaga lihtsalt ei sobi enam,” ütleb Kurre.

Ka on Aru keelanud oma naisel ja lastel Kurrega (ehk siis ema ja vanaemaga) suhtlemise, tundes, et tugev side nende vahel takistab tema isiklikku vaimset arengut.

“Ta taotles, et ütleksin oma tütrest lahti!” räägib Kurre.

Oma vaimsetes rituaalides abielu pühadust kuulutav Aru läks naisest Evelynist enam kui aasta tagasi lahku.

Nad olid mõlemad otsinud vaimset kirgastumist aastaid, tegeldes Aru eestvedamisel mitmesuguste spirituaalsete tegevustega, nagu šamaanlus, meditatsioon ning mitmed levinud gurutehnikad. Kõik need tõotavad inimese õnnelikuks teha, kuid kas Aru on kellegi nendega õnnelikuks teinud?

“Külaseadused meil kosmoses ei kehti,” ütleb ühe laulu refrään mehe värskeimalt albumilt, mida ta praegu üleeestilisel kontserttuuril tutvustab. Mitu korda on ta üritanud toidust täielikult loobuda ja kosmoseenergiale üle minna.

Kui kohtus Aru firma pankrotti menetleti, öelnud mees, et ta on vaimse kirgastumise otsingul, mistõttu pole pankrot eriti oluline.

“Aastate jooksul on selgunud, et Margus tahtis luua midagi kommuunilaadset, kus loodust armastavad inimesed elaksid harmoonias ning tema oleks guru või Suur Juht,” räägib ämm Kurre. “Paraku pole meist keegi selle kommuunieesmärgiga siia kolinud!”

Spirituaalse mula ajamises olevat Aru maailmameister. Nii on tal lihtne uusi austajaid leida, eriti naiste seas. Ta on näiteks väitnud, et on “maist elu kogev kehastunud vaim ehk osake Jumalast. Lühidalt, puhas armastus.” Ning tõstatanud retoorilisi küsimusi stiilis, kas ta on enda ja teiste vastu aus, keda ta petab, kelle käes on tema elu, kes otsustab ja vastutab, jne.

Adra külas näib asi selgemast selgem. Lubadusi jagas Aru, tema ka vastutab. Kõigil on justkui temaga tüli, kuid keegi ei kavatse teda kohtusse anda. Elanike pehmus on lausa imekspandav, arvestades, et arendaja, kes elab ise siiani küla keskuses, on võtnud nende raha ning kulutanud seda oma hobidele, reisimisele ja vaimsele kirgastumisele.

Aru oleks justkui kõik ära tinistanud.

“Ta ei ole otseselt õel ega pahatahtlik. Tema suhtes ei peaks võtma üldist halvustavat joont. Aga jah, raha ja kinnisvaaarendus tuleks temast eemal hoida,” ütleb Andres.

“Kedagi pole siia külla külla vägisi elama toodud,” tuletab Kurre meelde.

“Sõbralik, avatud ja põnev,” iseloomustab külaelanik Kadri Valk Arut. “Mõte oli tal hea, aga ei tulnud välja, sest loomine ei toimunud terviku huve arvestades.”

“Ta on päris andekas, kitarri mängib hästi,” lisab Andres.

“Materiaalset külge tähtsustab ta viimasejärgulisena. Tahtis teha head asja, aga mammona pool osutus lihtsalt tüütuks ja vastikuks. Ta ei ole professionaalne kelm,” leiab pankrotihaldur Aivar Verro.

Mõtleb siis veidi ja ütleb: “Aga võib-olla on ta ka minu ära tinistanud.”

Lisaks osaühingu pankrotile ootab tõenäoliselt ees ka Aru isiklik pankrot, sest ta on firma kassast enam kui miljon krooni sularaha välja võtnud ja ära kulutanud. Ametlikult on ta üsna vaene, elab küla keskuses, mis oli mõeldud vaimseteks ühistegevusteks.

Tema enda püramiidmaja on 1,95 miljoniga sundmüügis ning liising võttis mehelt ära autod.

“Talle ongi vist ainult kitarr jäänud,” arvab üks võlausaldaja.

Sellel lool on kaks moraali.

• Ära hakka kinnisvaraarendajaks, kui sul puuduvad raha ja kogemused.

• Usu meest tema tegude, mitte sõnade järgi. Nii äris kui ka tõekspidamistes.

Margus Aru: pankroti abil jõudsin vaimselt koju

Püramiidiküla arendus leidis mitte just väga õnneliku lõpu.

Minu arvates on see väga õnnelik lõpp. Ühel hetkel hakkas mulle juba tunduma, et olen ärimees, kruntide müügist paistis viie miljoni kroonine tulu. Lapsepõlves polnud mul kommirahagi, nüüd hakkas jõukus paistma. Õnneks tuli majandussurutis ja ma väljusin süsteemist (siin mõtleb Aru pangaorjust).

Osaliselt tänu sellele kogemusele olen ma vaimses mõttes koju jõudnud.

Oot, mis mõttes?

Me elame mingi eesmärgiga. Igaühe elus tuleb kord päev, mil ta hakkab otsima vastuseid küsimustele, kes ta on, kust tuleb ja mis on elu mõte. Mina läbisin 10–12 aastat tagasi suured elumuutused. Istusin pool aastat metsas ja saavutasin nii teatud õnneseisundi, misjärel antigi mulle püramiidiküla loomise idee.

Anti?!

Selles mõttes, et mind juhib looja minu sees. Ma teen kõike oma sisetundest ehk armastusest, mis mind juhib.

Püramiid on suurepärane abivahend harmoonia leidmiseks iseendas. Tahtsin seda teistega jagada. Mõistsin, et on võimalik luua armastusel, usaldusel ja tänul põhinev kooslus, kus saab inimestega koos midagi luua. Meie mõtted ja tunded loovad füüsilist reaalsust meie ümber.

Kui siia hakkasid inimesed tulema, taipasin ühel hetkel, et uut maailma luua pole lihtne.

Ma ei ole kinnisvaraarendaja ega saa selleks kunagi. See küla on vaimne projekt, mille eesmärk on aidata inimesi jõuda iseenda tunnetamiseni.

Inimesed ütlevad, et ei tulnud teie vaimsesse projekti, vaid ostsid majad.

Kaks inimest võib-olla räägivad seda. Ülejäänud seitse elavad vaimses koosmeeles. Minu jaoks on kõik üks pere.

Nad ütlevad, et olete teinud ehituspraaki ja pole kokkulepetest kinni pidanud.

Kui tahetakse, võidakse mingite asjade üle terve igaviku vigisema jäädagi. Iseasi, kas see neile hingerahu toob.

Ma tunnistan, et pole ehitusproff ja mõned asjad pole ideaalselt ehitatud.

Koos inimkonna vaimse arenemisega kaob vajadus piiravate reeglite järele ja inimesi hakkab juhtima nende südametunnistus.

Mina olen siin küla inimeste teenimiseks. Olen nende aususe peegel. Ma ei lase end nurka suruda nende kainete, ratsionaalsete ja pealtnäha loogiliste seletustega, mis tegelikult varjavad nende sisemisi probleeme. Füüsiline maailm on meie hingemaailma peegeldus.

Nii et ehituspraak on nende halva karma vili?

Ah, mida nad seal räägivad? Ehituspraaki õigustada ei saa, aga mulle on nad öelnud kümme korda, et kõik on korras, Margus, võtame ühe õlle!

Olen jõudnud sellisesse hingerahu seisundisse nagu väikesel lapsel, mistõttu ei liiguta ma lillegi, kui keegi survestab. Nad ütlevad, et vesi pole joodav – mina toitusin 40 päeva ainult sellest veest! Ma tean, mida neil inimestel vaja on ja mida vaja pole. Mulle pole vaja kärbseid pähe ajada!

Väidate, et teil pole võlgu külaelanike ees?

Puhas vesi ja sõidutee on olemas, nagu lubatud.

Leidke ennast üles, kallid inimesed. Nähke maailma teistes värvides ja lõpetage oma hädade teiste kaela veeretamine! Ees ootab veelgi suurem majanduskaos, mille kõrval logisev katusekivi on anekdoot! Et selleks valmis olla, tuleb hinged puhastada.

Kes on see looja, keda mainisite?

See on minu sisemine äratundmine, mis on osa tervikust. Tean, et see, mis on mulle parim, on kõigile teistele ka parim. Sest olen oma hingega üheks saanud.