Putini lemmikud noolivad E.O.S-i
Vihjeid võimaliku omanikuvahetuse kohta Eesti ühes suuremas naftaterminalifirmas E.O.S. (Estonian Oil Service), on Ekspress kuulnud kevadest saadik. Seda infot tilgutavad E.O.S-i konkurendid, sadamainimesed, suhtekorraldajad ja jõustruktruktuuridega seotud mehed. Ka E.O.S ei vaidle kuuldustele vastu, kuid Ekspressi ametliku pöördumise peale ei vasta.
Firma võimalikku uut omanikku soovitavad allikad otsida E.O.S-i klientide seast. Kõige rohkem kõlab aga Venemaa firma Severstaltrans nimi.
Severstaltrans kuulub president Vladimir Putini ajal jõudsalt paisunud impeeriumisse, mida juhib oligarh Aleksei Mordašov. Severstaltrans omab juba logistikafirmat BaltTransService, mis korraldab Eesti naftaterminalidesse (ka E.O.S-i) sõitvate rongide liikumist. Severstaltransiga seotud firma Trendgate ehitab Iru elektrijaama külje alla uut võimast terminali. Severstaltransi osalusega Spacecom omab õigust kasutada viiendikku Eesti raudtee võimsusest ning on teatanud, et rajab Maardusse vagunidepoo. Ambitsioonid on ilmsed.
Aasta tagasi käisid Severstal Grupi emissarid teise tuntud naftatransiidifirma Pakterminal bosside jutul, andes üheselt mõiste, et terminali tünnid Muuga sadamakaidel pole miskit väärt, kui need tühjalt seisma jäävad. Toimus mitte just kõige lõbusam jutuajamine.
Senised omanikud olid kalaärist
Nüüd siis, nagu vihjatakse, on idapartnerid tulnud noolima E.O.S-i. Et võimaliku tehingu tausta mõista, peab alustama 1996. aastast, kui erastati riiklik kütusekontsern Esoil. Ostjaks sai firma, mis kuulus rikkale perele Hollandist ja naftaässadele Texasest. Kuid jänkide äri läks Enroni kiiluvees põhja ning kolme aasta eest saavutas Hollandist pärit van der Zwanide pere E.O.S-i üle täieliku kontrolli. Firma tegevjuht Arnout Lugtmeijer, samuti hollandlane, teatas pärast seda muutust, et ei pea enam jänkide naftatöötlemistehaste huve arvestama, vaid saab rahulikult laiendada mahutiparki ning keskenduda kasumi teenimisele.
Van der Zwanid, Hollandis tuntud perekond, on eelkõige teada kui kõvad tegijad kalanduses. Nende firmamärki kandvat hõrku, pehmemaitselist heeringat on ehk mõnigi siinne gurmaan sattunud maitsma meisterkokk Dmitri Demjanovi söögikohas.
Muidugi tegelevad van der Zwanid peale kala ka muu äriga. Aga võimsa kütusemahutipargi omamine Eestis on siiski pigem juhuslik lõbus kõrvalhüpe. Positsiooni on hoitud teadmisega, et kui ühel heal päeval avaneb võimalus E.O.S. maha müüa, siis seda ka tehakse.
Tõeline niiditõmbaja
Kui kõik on nii, nagu allikad vihjavad, viivad niidid E.O.S-i asjas Muugalt otse kaugesse Vologdasse, kus tuksub Mordašovi äriimpeeriumi süda. Ent see on üks ja vahest mitte kõige olulisem punkt, kust määratakse Eesti transiidiäri elurütmi. Mordašov on küll rikas ja mõjuvõimas, aga siiski mitte peategelane selles etenduses. Tegelikuks niiditõmbajaks nimetatakse selles äris Gennadi Timtšenkot.
Timtšenko käsutab lõviosa kütusevoogudest, mida teenindavad E.O.S ja Pakterminal. Tulevikus ka Iru terminal. Eesti transiidikorüfeed muidugi tunnevad seda meest ajast, kus tema nimekaardil seisis firmanimi Kinex. See oli Peterburi külje all asuva Kiriši naftatöötlemistehase müügiosakonna baasil loodud kommertsettevõte, mis korraldas naftatoodete eksporti. Timtšenko oli Kinexi üks neljast osanikust. Firma suunas Eesti suunal naftavood, mida vedas tütarfirma Linkoil oma rongidega Eestisse, kust see siis läbi E.O.S-i või Pakterminali läände transporditi.
Tegemist on Eesti naftatransiidile elulise tähtsusega otsustajaga. Venemaa mastaabis tunti teda aga pigem kohaliku tähtsusega ettevõtjana. Seda kuni möödunud kevadel toimunud riigipea valimisteni.
Presidendikandidaat Ivan Rõbkin avaldas pärast seda, kui ta saladuslikul kombel just valimiste eelõhtul viieks päevaks kadus, et president Putinit lähikonnas on end sisse seadnud nn uue aja oligrahid.
Tuntuim, keda Rõbkin nimetas, oli Roman Abramovitš, STRONG>naftakompanii Sibneft ning vutiklubi Chelsea omanik ja Tšukotka kuberner. Ülejäänud kolm Rõbkini nimekirjas olid tundmatud kommersandid Peterburist. Nende seas oli ka Timtšenko, keda Rõbkin nimetas Kremli peamiseks naftameheks (glavnõi neftjannik).
Putini vana semu
Timtšenko on president Putini kauaaegne isiklik sõber, kes müüs Kirišis naftatöötlemistehase toodangut, kui Putin oli Peterburi aselinnapea ja vastutas muu hulgas linna kütusemajanduse eest.
Mehed olid naabrid suvilakooperatiivis Ozero. Lisaks, nagu Vene meedia mainib, seob neid ühine minevik eriteenistuses. Timtšenko on ka näiteks judoklubi Javara Neva asutaja, Putin aga klubi aupresident.
Nüüd, mil Putin valitseb Venemaad, on Timtšenkost saanud Soome kodanik. Soome ajalehed nimetavad teda kõrvuti Nokia meestega riigi üheks rikkaimaks inimeseks, kes heldekäeliselt toetab sealset tennist.
Alaliselt elab Timtšenko aga Šveitsis Genfi järve kaldal. Sealse meedia tähelepanu pälvis mees seetõttu, et rajas kalju sisse tenniseväljaku.
Ajakirja Forbes Vene väljaanne avaldas kevadel artikli Timtšenko seostest Venemaa suuruselt neljandas naftakompaniis Surgutneftegaz. (Tuleb märkida, et Surgutneftegaz omakorda on Kiriši tehase omanik). Ametlikud firmad, mida Timtšenkoga seostatakse, on Soomes ja Šveitsis registreeritud IPP (International Petroleum Products).
Ometi ei leidunud mõjuka naftaärimehe nime sellesama Forbesi avaldatud saja rikkaima venelase nimekirjas. Peatoimetaja, hiljuti mõrvatud Pavel Hlebnikov põhjendas seda kummalist asjaolu lihtsalt: Timtšenko pole ju Vene kodanik.
Viimase katte Timtšenkolt kui Venemaa presidendi õukonna niiditõmbajalt rebis Briti ajaleht Sunday Telegraph. Sealne artikkel paljastas plaani, kuidas Putini valitsus kavatseb kontrollida riigi võimsaima naftakompanii Jukos tegevust. Muuhulgas märgitakse, et Jukose naftavoogude müüki hakkab suunama just nimelt Timtšenko.
Kas E.O.S-il on võimalik keelduda?
Kui arvestada, et Mordašoviga seotud logistikafirmad veavad E.O.S-i kütust nagu ka Timtšenkoga seotud Transoil; kui atrvestada, et varsti valmib terminal Irus, mille omanik on Mordašoviga seotud firma; kui arvestada, et suurt osa naftavoogudest, mis Eestit läbivad, kontrollib härra Timtšenko – ja oletada, et need mehed koos või üks neist on teinud E.O.S-i ostmiseks pakkumise, siis kui palju oleks van der Zwanidel tahtmist ja võimalust see pakkumine tagasi lükata?
Me ei tea seda. Aeg näitab, kes ja millal saab E.O.S-i peremeheks. Juba pool aastat käib jutt, et kohe-kohe, kuu lõpuks on uus peremees platsis.
Kasumlik äri | ||
E.O.S-i majandustulemused | ||
kauba maht | kasum | |
1999 | 4,2 mln t | 222 mln kr |
2000 | 5,4 mln t | 306 mln kr |
2001 | 5,5 mln t | 416 mln kr |
2002 | 5,9 mln t | 230 mln kr |
- Venemaa ja Valgevene kütteõli ümbervalamisele spetsialiseerunud transiiditerminalidest on E.O.S. läbilaskevõimsuse poolest Läänemere piirkonna suurim
- 2001. aastal vahendas SRÜ riikide kütteõli ekspordist ligi viiendiku
- Kütuse laadimine käib Maardus asuva terminali (Termoil) kaudu, mida ühendab Muuga sadamaga elektriliselt soojendatav torujuhe
- Mullu augustis laadis firma hiidtankeri Front Page, mis mahutab 300 000 tonni.
- Käideldud kütuse maht oli mullu 5,8 miljonit tonni
- Deklareeris aastal 2001 dividendideks 865 miljonit krooni
- Formaalne omanik on Kaimani saarte kompanii Estonia Holdings Ltd, mida esindab Steven A. van der Zwan
