22.02.2008, 00:00
Puutealdis kultusvidin
Apple’i uusim mp3-mängija iPod Touch jätab hingematva esmamulje: tipptasemel disain ja ehtmäklikult lihtne kasutajaliides. Paraku pole keegi täiuslik: mida kauem imevidinat kasutad, seda rohkem vigu leiad.
Kui olin mõnda aega iPod Touchiga mänginud, valdas mind
ahvivaimustus: seadme disain on Apple’ile ainuomaselt imeilus ning
kasutajaliides loodud nii hästi, et käsiraamatu järele vajadus
puudub.
iPod Touchil on ainult kaks nuppu: üks seadme sisse-
või väljalülitamiseks ning teine peamiselt avaekraanile
naasmiseks. Kõigi ülejäänud tegevustega saab hakkama
3,5tollisele puutetundlikule ekraanile sõrmeotsaga koputades või
mööda selle siledat pinda näpuga vedades.
Esmapilgul
näib, et õhukeses pleieris on olemas kõik vajalik: muusika-
ja videomängija, pildinäitaja, netibrauser, YouTube’i sirvija
ja WiFi-ühendus.
Muusika kuulamine sujub mõnusalt, kui
ühendad müügikomplektis olevate keskmiselt
geniaalsete klappide asemel pleieri pistikusse enda korralikud
kuularid. Ekvalaiseriseadeid on piisavalt ning pleieri juhtimine
intuitiivne. Muusika saad pleierisse seda arvutis oleva iTunesi
tarkvaraga sünkroniseerides. Siin teenib iPod Touch esimese
miinuse: tavapäraselt suudab vidin mängida mp3- ja
aac-vormingus muusikat, kuid wma-d mitte, oggist ja flacist
rääkimata.
Järgmise miinuse teenib iPod Touch
helitugevuse reguleerimise nupu puudumisega.
Helitugevuse sättimiseks tuleb pleier taskust välja võtta
ning vajutada esiküljel olevale nupule kolm korda (esimene kord
äratamiseks ja siis kaks korda audioseadete ekraani kuvamiseks).
Fotosid vaadata on suurelt ekraanilt mõnus. Seda enam, et kui
keerad seadme põiki, pöörduvad põiki ka
pildid. Fotode sirvimisel piisab pildi vahetamiseks näpuga
mööda ekraani vasakule või paremale vedamisest ning
suurendada saad pilte pöidla ja nimetissõrme abil
suuremaks-väiksemaks “näpistades”.
Safari brauser ja YouTube’i videoklippide sirvija toimivad
väga hästi. Meili lugeda ja sellele vastata on hoolimata
täpitähtede sisestamisvõimaluse puudumisest puhas
lust. Teksti sisestamiseks ilmub ekraanile klaviatuur, mis
püstformaadis on väikesevõitu, kuid põikformaadis
saab teksti tippida suuremate probleemideta.
Mõned pisivead
on seadmel veel: erinevalt “tavalisest” iPodist ei saa sellesse
faile kopeerida, et neid näiteks ühest arvutist teise viia. Samuti
puudub Touchil märkmik. Ja mõne kasutuspäevaga selgub, et
seksikalt kiiskavale tagaküljele jäävad imehästi peale
näpujäljed ja kriimustused.