Raamatukogus saab laenutada inimesi!
"Meie eesmärk on, et inimesed peatuksid korraks ja vaataksid oma eelarvamused üle," selgitab Elava Raamatukogu vabatahtlik projektijuht Lianne Ristikivi. Elav Raamatukogu tähendab seda, et vabatahtlikud "raamatud" ehk siis eri elualade ja erinevate ellusuhtumisega inimesed istuvad pingi peal reas ning "lugeja" saab neid peale lugejakaardi täitmist kahekümneks minutiks laenutada.
Idee sai alguse Roskilde muusikafestivalilt Taanis, kust see levis edasi teistesse Põhjamaadesse ning sealt juba Eestisse. Iga "raamatu" kohta on leheküljeline tutvustus temast levivate stereotüüpide kohta. Näiteks võib "raamat" olla liikumispuudega inimene, kelle puhul on levinumaid stereotüüpe, et nad ei saa tööd, on pidevas masenduses ega leia endale elukaaslast.
Läinud nädalavahetusel toimunud Elavas Raamatukogus oli saadaval 16 "raamatut", nende seas naistüürimees, eluaegne ülekaaluline, pime, poissgaid, 19aastane teadlane ning abikirikuõpetaja.
Esmakordselt elava raamatuna esinenud liikumispuudega noor Anni Putnik leiab, et Elav Raamatukogu on Eesti ühiskonnale väga vajalik.
"Tänaval vaadatakse mulle järele, aga ma olen sellega harjunud. See ongi minu elu." Ka tulevad võõrad inimesed Annilt küsima, mis temaga juhtus. "Ma ei pea võhivõõrale inimesele, keda ma tõenäoliselt elus kunagi ei näe, selgitama, miks ma olen ratastoolis." Kui aga selliseid üritusi oleks Eestis rohkem, oleks inimeste suhtumine kindlasti parem, leiab ta. Kõige sagedamini esinev küsimus oli: "Kas sul on raske?", millele Anni omalt poolt vastas: "Ei ole raske, ma olen sellega harjunud."
Raamatukogu kogemus oli Annile huvitav ka teises mõttes: "Ma polnud ise kunagi pimedat inimest nii lähedalt näinud." Populaarsed "raamatud" on näiteks ka krišnaiit ja venemeelse noorteühenduse SIIN juht. "Raamatuteks" on end pakkumas käinud ka luciferianist ning skinhead, kuid selliste inimeste vastuvõtmisesse suhtub Elav Raamatukogu ettevaatlikult.
"Me peame kogu aeg arvestama, et lugejad on noored, kes võivad olla kergesti mõjutatavad." Sestap hoitakse "raamatutel" ka pidevalt silm peal, et "raamatu" ja "lugeja" vahelises arutelus ei toimuks üksteise usku pööramist. Ka "raamatuid" peab lugejate eest kaitsma. Möödunud aastal Tallinnas Tammsaare pargis toimunud raamatukogul ei laenutatud "raamatuid" kahele purjus noormehele, kes käitusid bravuurikalt ja viskasid igasuguseid tobedaid hüüdlauseid.
"Liialt sarkastilisi, salvavaid ja nilbet nalja tegevaid lugejaid me ei luba," kinnitab Lianne. Lisaks peavad lugejad lugejakaardile märkima oma täisnime, aga "raamatud" võivad jääda anonüümseks.
"Raamatute" kaitseks on Elavaid Raamatukogusid saatmas ka turvamehed. Nii "raamatul" kui ka "lugejal" on õigus igal hetkel sessioon katkestada. Lianne Ristikivi sõnul on raamatukogude projekt palju huvi tekitanud ning selle kohta on juba pärinud mitmed koolid. Ka arvab Lianne, et projekti võiks juurutada Eesti muusikafestivalidel.
Järgmine Elav Raamatukogu toimub septembris jälle Tammsaare pargis.
