Ragn-Sells: reformierakond kandib prügiraha!

Tuntud firma kahtlus­tab, et reformierakonda rahastati prügiärist kanditud miljonitega.

“Andrus Ansip, sa näed kõike seda, palun mürista!” Sellisekarjatusega lõpetas Eesti ühe juhtiva prügikäitlusfirma Ragn-Sellstegevjuht Agu Remmelg mullu oktoobris oma arvamusloo Delfis. Tekst,milles ta osutas korruptsioonihõngulistele tehingutele prügiäris, oliväljas mõned tunnid, kogus 32 kommentaari ja jäi laias üldsusessuuresti tähelepanuta.

Kümme päeva hiljem saatis ­Remmelg koos firma juhatuse esimehe Rein­Leipaluga kirja riigikontrolli, siseministeeriumi ja õiguskantslerile,see oli mõeldud ainult ametnike silmadele. Siin oli jutt juba paljukonkreetsem. Suurettevõte süüdis­tab, et reformierakonna poliitikudkandivad koos konkureeriva “ärigrupeeringuga” prügiärist kõrvalemiljoneid.

“Oleme sügavas mures selle üle, kuidas Eestis kasutatakseabirahasid, kuidas poliitilised jõud rakendatakse ärihuvide teenistusseja seadusi lihtsalt rikutakse,” resümeerib kiri, mis kutsub ülesalgatama põhjalikku uurimist. 

Prügiäri peetakse tihti läbipaistmatuks, et mitte öelda sopranolikuks äriks, aga see on harvanähtavalt otsekohene süüdistus. 

Rünnakuga seotud kaks väliseestlast

Loo teeb pretsedendituks mitu tõika. Esiteks pole süüdistuse tagamitte mingid põhulõuad, vaid lugupeetud härrad. Ragn-Sells on Rootsifirma, mida juhivad kaks rootsieestlast: firma nõukogusse kuulub endinerahandusminister ­Madis Üürike ja juhatuse esimees on Rein Leipalu.Viimane kirjutas alla ka Reformierakonna-vastasele kirjale. 

Teisalt on tähelepanuväärne, et sisuliselt süüdistavad ärimehedkorruptsioonis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kelle kureeritavKeskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) nuumavat Ragn-­Sellsi konkurente. 

See on sama kaliibri väide nagu raudtee-erastaja Edward Burkhardtijutt omal ajal, et peaministri partei küsis temalt miljon eurotpistist. 

Tamkivi selgitustest Ekspressile ilmneb, et ta peab end ohvriks kahesuurfirma vahelises sõjas. “Altkäemaksud ja asjad – see oli ikkajõhker!” on minister Tamkivi süüdistusest siiani silmanähtavaltnördinud. “Alati on võimalik allapoole vööd lüüa. Aga see on igasüüdistaja enda rikutuse tasandil.” 

Samas võtmes kõlab ka Ragn-Sellsi peamise konkurendi Veolia jutt.“Tegemist on ilmselge konkurentsivõitlusega, mis on läinud niiteravaks, et enam ei valita vahendeid.” Veolia juhataja Argo Luudenimetab kirja mustamiseks ja toob kohe näiteid, kus Ragn-Sells ise saiarusaamatult soodsaid tehinguid. “Nad ise teevad reformierakonnagasussa-mussat. Kui ise oled pätt, siis tee kõva kisa, et seda varjata.”

Miks prügimehed närvid kaotasid?

Ehkki Ragn-Sellsi kiri sattus vaid nädalaga pressi, on see senijäänud peamiselt äriajakirjanduse orbiiti. Tavainimesele on prügiturujagamine hoomamatu mäng, kuigi see puudutab meid kõiki niiprügikäitluse hinna, keskkonnakaitse kui ka maksumaksja raha otstarbekakasutuse kaudu.

Juba aastaid valitsevad Eesti prügiturgu kaks suurfirmat: Ragn-Sellsja Veolia Keskkonnateenused (endine Cleanaway) koos omasidusettevõtetega. 

Pirukas – kui Eesti rahva olmeprügi nõnda nimetada saab – on umbes­miljard krooni aastas. Ja nii ­paradoksaalselt kui see ka ei kõla –prügi ei ole enam ­piisavalt. 

Eestis ladustati mullu 290 000 tonni prügi. Kui siiani käis võitlusteenustasu pärast, mis prügiveo ja ladustamise eest võeti, siis nüüd onolmejäätmetest saanud hoopis hinnalisem kaup – kütus. Ühe tonniolmejäätmete energiaväärtus võrdub sisuliselt ühe tonni põlevkiviga. 

Suurim tarbija selles nišis saab ­olema Eesti Energia, kelleplaanitav masspõletus­tehas Irus muudaks ­soojuseks 220 000 tonnijäätmeid aastas. Ning see pole üldse ainus sarnane projekt, mistähendab, et jäätmeid jääb tõenäoliselt puudu ja neid võidakse isegiEestisse importida! 

Kahe firma aastaid kestnud vastasseisu pinged purskasid pinnaleoktoobri lõpus. “Meil oli valida, kas tegutseda ise samade võtetega võiasi avalikustada,” põhjendab Agu Remmelg kirja, kus Ragn-Sellskahtlustab, et prügikäitlusse eraldatud Euroopa abirahasid kanditi võiprooviti kantida reformierakonnale.

“Kui neil on andmeid, mis viitavad konkreetseteleseaduserikkumistele, siis tehku avaldus pädevatele organitele,”kommenteerib minister Tamkivi. 

“Dokumentaalseid tõendeid meil pole, aga oma hinnangutes olemekindlad, muidu me poleks julgenud sellisele avaldusele alla kirjutada,”raiub Remmelg. “See põhineb turu tundmisel ja analüüsil.”

Haisvad plaanid Võrus ja Pollis

Ragn-Sellsi sõnul näitab hulk seiku (sh ka see, kuidas ametkonnadnende kirja menetlesid), et Reformierakond ja Veolia käivad ühte jalga. 

Konkreetse näitena toob firma kaks kahtlast ja väidetavalt riigilekahjulikku projekti – KIKi poolt Võru Jäätmehoolduskeskusele antud 8,8miljonit krooni ning Polli prügila rahastamine Viljandimaal. 

2008. aastal sai Võru linn KIKilt 3,8 miljonit krooni jäätmejaamarajamiseks. Eelprojekt ja eeltööd said tehtud, kui hakkasid toimumaveidrad sündmused. KIK muutis järsku suunda ning asus toetama teist jahiljem tehtud taotlust, mis kavandas jäätmejaama kolm kilomeetriteemale. Krundile, mis kuulub MTÜ-le Pakendiringlus, mis on väidetavastiseotud Veoliaga. 

Nagu nõiaväel ­kasvas KIKi toetus projektile nüüd 8,8 miljonini. “Onteada, et taotluse koostamise käigus paluti seadmete tarnijatelesialgsed pakkumised ümber teha, et neil oleks kajastatud tegelikustkõrgem maksumus. Kas sellise tegevuse käigus lepiti kokku ka hilisemvaheraha jagamise metoodika, ei ole teada, kuid peab kindlasti olemauurimise objektiks,” kirjutab Ragn-Sells ja viitab, et KIKi nõukogu jaVõru linna juhtisid toona ühe erakonna mehed. “Miks soovib Eesti riikäkitselt kuni 3,8 miljonit krooni, mis korra KIKi poolt juba eraldatining millest mingisugune osa on ära kulutatud, lihtsalt korstnassekirjutada ja uuesti kolme kilomeetri kaugusel sisuliselt nullistalustada?”

Sarnast stsenaariumi, mis veel reaalse raha jagamiseni ei jõudnud,nägi Ragn-Sells Viljandimaal Pollis. 2008. aastal taotles MTÜLõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus (mille taga onVeolia ja tema sidusfirmad) KIKilt Polli projektile 70 miljonit krooni.Ragn-­Sells koos ühe partneriga esitas samal ajal poole odavamaprojekti, aga tema väitel otsib KIK vägisi võimalust anda raha Veoliakambale. 

“Mõlema juhtumi puhul viivad niidid paratamatult sama grupiärimeeste ning ühe konkreetse erakonna juurde,” sedastab Ragn-Sells japalub uurida erakondade rahastamist, sest “antud projektid ei toopikemas perspektiivis riigile mitte mingisugust kasu, vaid raiskavadEesti riigi ehk kõigi maksumaksjate käest kogutud ja Euroopa liidustabina saadud raha.”

Veolia vasturünnak

Kurioossel kombel sattus aga hoopis Ragn-Sells uurimise alla seoseskorruptsioonihõngulise prügiäriga. Nimelt viis Veolia vastukäigunajaanuari lõpus riigiprokuratuuri avalduse, milles palub uuri­da Tormaprügila tehinguid. Argo Luude sõnul on see üks viimase aja suuremaidsobinguid jäätmekäitluses. 

Jõgevamaal Torma vallas asub Eestis suuruselt teine prügila, misvõtab aastas vastu 70 000 tonni. Pool Torma prügilat haldavast OÜAmesto­pist kuulub Ragn-­Sellsile. Amestop haldab prügilatrendilepinguga 2013. aastani. Lisaks sõlmis firma vallagakasutus­õiguse lepingu 49 aastaks paljude meelest kriminaalseltsoodsatel tingimustel. 

“See on nüüdisaja suurim sobing Eestis, kus üks struktuuriüksus onära kanditud uskumatutel tingimustel,” ütleb Luude, kelle arvutustekohaselt kingib vald säärase lepinguga erafirmale võimaluse teenida 10miljonit krooni puhast aastas. Ta usub, et vald polnud diili tehesmitte lihtsameelne, vaid mõjutatud, sest juhuslikult on õnnelikuAmestopi teine osanik Toomas Orumaa, kes veel mullu oli vallavalitsuseliige.

Nüüd on Ragn-Sellsi mehe Remmelga kord pareerida: “See on välja imetud süüdistus! See on konkreetne Veolia vastukäik.” 

Selle nädala alguses teataski riigiprokuratuur, et Torma looskuriteo koosseisu siiski pole. “Kui vennad au ja häbi tundmata röövivadriiki ja valitsust, siis prokuratuur ütleb, et see kõik on oletuslik,”pritsib Luude sappi.

Suursaadik kaitseb firmat

Kaks firmat on vastamisi isegi diplomaatilisel tasandil. Kui Taanisaatkond korraldas novembris diplomaatidele lõunasöögi, millest võttisosa ka keskkonnaminister, palus Rootsi saadik sõna ja avaldas muretRagn-Sellsi kohtlemise üle ning rääkis läbipaistmatust prügiärist.  

Kahe leeri süüdistusi ja vandenõuteooriaid võibki kuulama jääda.Fakt on, et karm kiri keerutas asjaomastes ringkondades kõvasti tolmuüles. Kuid mis sellest muutus?

Ainsana lubas asja sisuliselt uurida Riigikontroll, kellel on tänavukavas auditeerida riigi tegevust prügisektoris. Tamkivi kohtusdetsembris Remmelga ja Leipaluga, kes said suu puhtaks rääkida. “Kohealgusest peale oleks võinud nii teha, palju vahtu võinuks olemataolla,” leiab minister. 

Kahtlased prügiprojektid Võrus ja Pollis on pidurdunud, kuid siin onebaselge, kas mängis rolli kuri kiri või hoopis rohkem lokaalnevõimuvahetus pärast kohalikke valimisi. 

Üllataval kombel on minister Tamkivi ja prügiettevõtja Remmelg nüüdühes asjas ühte meelt – prügilad on hääbuv nähtus ja põletaminetulevik.