Ragn-Sells: reformierakond kandib prügiraha!
“Andrus Ansip, sa näed kõike seda, palun mürista!” Sellise karjatusega lõpetas Eesti ühe juhtiva prügikäitlusfirma Ragn-Sells tegevjuht Agu Remmelg mullu oktoobris oma arvamusloo Delfis. Tekst, milles ta osutas korruptsioonihõngulistele tehingutele prügiäris, oli väljas mõned tunnid, kogus 32 kommentaari ja jäi laias üldsuses suuresti tähelepanuta.
Kümme päeva hiljem saatis Remmelg koos firma juhatuse esimehe Rein Leipaluga kirja riigikontrolli, siseministeeriumi ja õiguskantslerile, see oli mõeldud ainult ametnike silmadele. Siin oli jutt juba palju konkreetsem. Suurettevõte süüdistab, et reformierakonna poliitikud kandivad koos konkureeriva “ärigrupeeringuga” prügiärist kõrvale miljoneid.
“Oleme sügavas mures selle üle, kuidas Eestis kasutatakse abirahasid, kuidas poliitilised jõud rakendatakse ärihuvide teenistusse ja seadusi lihtsalt rikutakse,” resümeerib kiri, mis kutsub üles algatama põhjalikku uurimist.
Prügiäri peetakse tihti läbipaistmatuks, et mitte öelda sopranolikuks äriks, aga see on harvanähtavalt otsekohene süüdistus.
Rünnakuga seotud kaks väliseestlast
Loo teeb pretsedendituks mitu tõika. Esiteks pole süüdistuse taga mitte mingid põhulõuad, vaid lugupeetud härrad. Ragn-Sells on Rootsi firma, mida juhivad kaks rootsieestlast: firma nõukogusse kuulub endine rahandusminister Madis Üürike ja juhatuse esimees on Rein Leipalu. Viimane kirjutas alla ka Reformierakonna-vastasele kirjale.
Teisalt on tähelepanuväärne, et sisuliselt süüdistavad ärimehed korruptsioonis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kelle kureeritav Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) nuumavat Ragn-Sellsi konkurente.
See on sama kaliibri väide nagu raudtee-erastaja Edward Burkhardti jutt omal ajal, et peaministri partei küsis temalt miljon eurot pistist.
Tamkivi selgitustest Ekspressile ilmneb, et ta peab end ohvriks kahe suurfirma vahelises sõjas. “Altkäemaksud ja asjad – see oli ikka jõhker!” on minister Tamkivi süüdistusest siiani silmanähtavalt nördinud. “Alati on võimalik allapoole vööd lüüa. Aga see on iga süüdistaja enda rikutuse tasandil.”
Samas võtmes kõlab ka Ragn-Sellsi peamise konkurendi Veolia jutt. “Tegemist on ilmselge konkurentsivõitlusega, mis on läinud nii teravaks, et enam ei valita vahendeid.” Veolia juhataja Argo Luude nimetab kirja mustamiseks ja toob kohe näiteid, kus Ragn-Sells ise sai arusaamatult soodsaid tehinguid. “Nad ise teevad reformierakonnaga sussa-mussat. Kui ise oled pätt, siis tee kõva kisa, et seda varjata.”
Miks prügimehed närvid kaotasid?
Ehkki Ragn-Sellsi kiri sattus vaid nädalaga pressi, on see seni jäänud peamiselt äriajakirjanduse orbiiti. Tavainimesele on prügituru jagamine hoomamatu mäng, kuigi see puudutab meid kõiki nii prügikäitluse hinna, keskkonnakaitse kui ka maksumaksja raha otstarbeka kasutuse kaudu.
Juba aastaid valitsevad Eesti prügiturgu kaks suurfirmat: Ragn-Sells ja Veolia Keskkonnateenused (endine Cleanaway) koos oma sidusettevõtetega.
Pirukas – kui Eesti rahva olmeprügi nõnda nimetada saab – on umbes miljard krooni aastas. Ja nii paradoksaalselt kui see ka ei kõla – prügi ei ole enam piisavalt.
Eestis ladustati mullu 290 000 tonni prügi. Kui siiani käis võitlus teenustasu pärast, mis prügiveo ja ladustamise eest võeti, siis nüüd on olmejäätmetest saanud hoopis hinnalisem kaup – kütus. Ühe tonni olmejäätmete energiaväärtus võrdub sisuliselt ühe tonni põlevkiviga.
Suurim tarbija selles nišis saab olema Eesti Energia, kelle plaanitav masspõletustehas Irus muudaks soojuseks 220 000 tonni jäätmeid aastas. Ning see pole üldse ainus sarnane projekt, mis tähendab, et jäätmeid jääb tõenäoliselt puudu ja neid võidakse isegi Eestisse importida!
Kahe firma aastaid kestnud vastasseisu pinged purskasid pinnale oktoobri lõpus. “Meil oli valida, kas tegutseda ise samade võtetega või asi avalikustada,” põhjendab Agu Remmelg kirja, kus Ragn-Sells kahtlustab, et prügikäitlusse eraldatud Euroopa abirahasid kanditi või prooviti kantida reformierakonnale.
“Kui neil on andmeid, mis viitavad konkreetsetele seaduserikkumistele, siis tehku avaldus pädevatele organitele,” kommenteerib minister Tamkivi.
“Dokumentaalseid tõendeid meil pole, aga oma hinnangutes oleme kindlad, muidu me poleks julgenud sellisele avaldusele alla kirjutada,” raiub Remmelg. “See põhineb turu tundmisel ja analüüsil.”
Haisvad plaanid Võrus ja Pollis
Ragn-Sellsi sõnul näitab hulk seiku (sh ka see, kuidas ametkonnad nende kirja menetlesid), et Reformierakond ja Veolia käivad ühte jalga.
Konkreetse näitena toob firma kaks kahtlast ja väidetavalt riigile kahjulikku projekti – KIKi poolt Võru Jäätmehoolduskeskusele antud 8,8 miljonit krooni ning Polli prügila rahastamine Viljandimaal.
2008. aastal sai Võru linn KIKilt 3,8 miljonit krooni jäätmejaama rajamiseks. Eelprojekt ja eeltööd said tehtud, kui hakkasid toimuma veidrad sündmused. KIK muutis järsku suunda ning asus toetama teist ja hiljem tehtud taotlust, mis kavandas jäätmejaama kolm kilomeetrit eemale. Krundile, mis kuulub MTÜ-le Pakendiringlus, mis on väidetavasti seotud Veoliaga.
Nagu nõiaväel kasvas KIKi toetus projektile nüüd 8,8 miljonini. “On teada, et taotluse koostamise käigus paluti seadmete tarnijatel esialgsed pakkumised ümber teha, et neil oleks kajastatud tegelikust kõrgem maksumus. Kas sellise tegevuse käigus lepiti kokku ka hilisem vaheraha jagamise metoodika, ei ole teada, kuid peab kindlasti olema uurimise objektiks,” kirjutab Ragn-Sells ja viitab, et KIKi nõukogu ja Võru linna juhtisid toona ühe erakonna mehed. “Miks soovib Eesti riik äkitselt kuni 3,8 miljonit krooni, mis korra KIKi poolt juba eraldati ning millest mingisugune osa on ära kulutatud, lihtsalt korstnasse kirjutada ja uuesti kolme kilomeetri kaugusel sisuliselt nullist alustada?”
Sarnast stsenaariumi, mis veel reaalse raha jagamiseni ei jõudnud, nägi Ragn-Sells Viljandimaal Pollis. 2008. aastal taotles MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus (mille taga on Veolia ja tema sidusfirmad) KIKilt Polli projektile 70 miljonit krooni. Ragn-Sells koos ühe partneriga esitas samal ajal poole odavama projekti, aga tema väitel otsib KIK vägisi võimalust anda raha Veolia kambale.
“Mõlema juhtumi puhul viivad niidid paratamatult sama grupi ärimeeste ning ühe konkreetse erakonna juurde,” sedastab Ragn-Sells ja palub uurida erakondade rahastamist, sest “antud projektid ei too pikemas perspektiivis riigile mitte mingisugust kasu, vaid raiskavad Eesti riigi ehk kõigi maksumaksjate käest kogutud ja Euroopa liidust abina saadud raha.”
Veolia vasturünnak
Kurioossel kombel sattus aga hoopis Ragn-Sells uurimise alla seoses korruptsioonihõngulise prügiäriga. Nimelt viis Veolia vastukäiguna jaanuari lõpus riigiprokuratuuri avalduse, milles palub uurida Torma prügila tehinguid. Argo Luude sõnul on see üks viimase aja suuremaid sobinguid jäätmekäitluses.
Jõgevamaal Torma vallas asub Eestis suuruselt teine prügila, mis võtab aastas vastu 70 000 tonni. Pool Torma prügilat haldavast OÜ Amestopist kuulub Ragn-Sellsile. Amestop haldab prügilat rendilepinguga 2013. aastani. Lisaks sõlmis firma vallaga kasutusõiguse lepingu 49 aastaks paljude meelest kriminaalselt soodsatel tingimustel.
“See on nüüdisaja suurim sobing Eestis, kus üks struktuuriüksus on ära kanditud uskumatutel tingimustel,” ütleb Luude, kelle arvutuste kohaselt kingib vald säärase lepinguga erafirmale võimaluse teenida 10 miljonit krooni puhast aastas. Ta usub, et vald polnud diili tehes mitte lihtsameelne, vaid mõjutatud, sest juhuslikult on õnneliku Amestopi teine osanik Toomas Orumaa, kes veel mullu oli vallavalitsuse liige.
Nüüd on Ragn-Sellsi mehe Remmelga kord pareerida: “See on välja imetud süüdistus! See on konkreetne Veolia vastukäik.”
Selle nädala alguses teataski riigiprokuratuur, et Torma loos kuriteo koosseisu siiski pole. “Kui vennad au ja häbi tundmata röövivad riiki ja valitsust, siis prokuratuur ütleb, et see kõik on oletuslik,” pritsib Luude sappi.
Suursaadik kaitseb firmat
Kaks firmat on vastamisi isegi diplomaatilisel tasandil. Kui Taani saatkond korraldas novembris diplomaatidele lõunasöögi, millest võttis osa ka keskkonnaminister, palus Rootsi saadik sõna ja avaldas muret Ragn-Sellsi kohtlemise üle ning rääkis läbipaistmatust prügiärist.
Kahe leeri süüdistusi ja vandenõuteooriaid võibki kuulama jääda. Fakt on, et karm kiri keerutas asjaomastes ringkondades kõvasti tolmu üles. Kuid mis sellest muutus?
Ainsana lubas asja sisuliselt uurida Riigikontroll, kellel on tänavu kavas auditeerida riigi tegevust prügisektoris. Tamkivi kohtus detsembris Remmelga ja Leipaluga, kes said suu puhtaks rääkida. “Kohe algusest peale oleks võinud nii teha, palju vahtu võinuks olemata olla,” leiab minister.
Kahtlased prügiprojektid Võrus ja Pollis on pidurdunud, kuid siin on ebaselge, kas mängis rolli kuri kiri või hoopis rohkem lokaalne võimuvahetus pärast kohalikke valimisi.
Üllataval kombel on minister Tamkivi ja prügiettevõtja Remmelg nüüd ühes asjas ühte meelt – prügilad on hääbuv nähtus ja põletamine tulevik.
