“Raha või elu!”

Eestis on aegade jooksul röövitud nii rahaautosid kui ka raharonge, rääkimata pankadest. Ja raharöövleid on siingi helikopteritega jälitatud. Ainult et erinevalt Rootsist tõusid kopterid ka õhku.

Esimesed suured ja hulljulged raharöövid tabasid Eestit 1940. aastate teisel poolel. Nende ajendiks aga polnud tavapärane saamahimu. Okupantidele visa vastupanu osutanud metsavennad vajasid võitluseks raha ja see võeti jõuga vaenlastelt. Röövid olid koordineeritud - mitme toonase rünnaku taga oli üle-eestiline organisatsioon Relvastatud Võitluse Liit (RVL).

Raharege rööviti autoga

Paide riigipanga kontoris oli metsavendadel kasulik infoallikas - noor neiu, kes töötas inspektorina ja keda tundis hästi RVLi Järvamaa piirkonna juht Georg Kase. Kase sõbranna teadis täpselt, millal ja kuhu Paidest väljasaadetavad rahasaadetised lähevad. Jõulukuu lõpul 1947 sõitis Kase koos Kalju Heliga Paidesse ja sai teada, et 29. detsembril lähetatakse raha Koeru haruosakonda.

Raharöövi elluviimiseks ärandasid metsavennad Tallinnas sõiduauto Ford ja sõitsid sellega Paidesse. Võimalik, et rahavedajaid jälitati juba panga uksest alates. Rünnati neid aga siis, kui nad olid peaaegu sihile jõudnud - Koeru külje all. Rööv ise oli lihtne. Raha veeti hobureega ja kuigi kassiiril oli kaitsemeeskond kaasas, suruti regi autoga lihtsalt vastu Aruküla mõisa aeda. Metsavendade saagiks langes umbes 100 000 rubla. Ei pääsetud ilma tulevahetuseta. Metsavennad pihta ei saanud, küll aga rahavedajad. Ühel saatjal, Salakul, lendas kuul suust läbi, kuid mees pääses eluga. Raha käes, kihutati autoga Järva-Jaani ja Albu kaudu Aegviidu raudteejaama suunas.

Õnne metsavendadel aga polnud. Albus maantee ääres ootas neid juba varitsus ning autole tõmmati tuli peale.

Fordil lasti rehvid puruks ja metsavendadel tuli põgenemist jätkata jalgsi. Raha jäi autosse, kaasa viidi vaid mõni tuhat rubla, mille metsavennad olid jõudnud taskutesse toppida.

Üks meestest Viktor Rumjantsev sai jalast haavata. Õnneks saadi ühest talust hobuseküüt ja õhtu hakul jõuti Aegviidu jaama lähistele. Siin jagunesid põgenikud kaheks: Heli, Helmut Valdmaa ja Nikolai Lõssenkov kavatsesid Aegviidus istuda rongile, haavatud Rumjantsev, Jaan Illaste ja Kase jätkasid jalgsi teed Raasiku poole.

Aegviidu jaama läinud metsavendadel ei vedanud, nad sattusid raudteejaamas punaväelaste varitsusele. Järgnenud tulevahetuses langes Lõssenkov ja Heli võeti kinni, Valdmaal aga õnnestus põgeneda. Kuid juba järgmise aasta esimesel päeval tabati ta Läänemaal. Raasikule läinud Illaste hukkus mõni päev hiljem Tallinnas haarangul ning Rumjantsev langes aasta hiljem. Ellu jäi vaid Kase, kes arreteeriti 1948. aastal. Ta sai 25+5 aastat.

"Raha siia, oleme metsavennad!"

Koeruga on 1940. aastal seotud ka üks kurioosne varguse lugu. Väinjärve valla komsorg tegi vallakassa tühjaks, kuid sai rahast vaid mõne hetke rõõmu tunda. Kohalik partorg, näitleja Lembit Ulfsaku isa, oli arukas mees ja aimas, kust tuul puhus. Raha leitigi komsorgi saapasäärest, ja nagu rahvas rääkis, polevat Ulfsak tahtnud, et seegi rööv läheks metsavendade kraesse.

Küll aga läks nende kraesse raharööv Vigala raudteejaamas 15. septembril 1948. Seekord langes saagiks kogu põllumajandusmaksu kassa. Metsavend Mihkel Soosalu sisenes sidejaoskonna eesruumi, et kontrollida, kas õhk on puhas. Oli, ja Soosalu andis teistele märku - postkontorisse tormasid sisse Mulk, Grossberg ja Ruusmäe. Õue jäi valvesse ­August Hatto.

Metsavendadel vedas - laual lebas äsja kinni pitseeritud kott, milles oli ligi 200 000 rubla. Postitöötajatele suunati relvad ja põrutati: "Raha siia, oleme metsavennad!" Erinevalt Koeru röövist läks kõik libedasti, saak saadi kätte ilma ühegi pauguta.

Nagu metsavendadel oli tavaks, läks kolmandik rahast asjaosalistele, kellest igaüks oli nüüd 12 400 rubla võrra rikkam. Ülejäänud 150 000 rubla anti RVLi keskstaabi kassasse - põrandaaluse võitluse rahastamiseks.

Raha aga rikub inimesi. Ruusmäel sai vastupanuvõitlusest villand ja ta otsustas metsaeluga lõpparve teha. Ta lõi oma jõugu ja pani lühikese aja jooksul toime hulga röövimisi Tallinnas, Järva-Jaanis, Kohilas ja mujal. Röövliks muutunud metsavend tabati novembris 1948 ja mõisteti 25 aastaks trellide taha.

Sama aasta 1. detsembril toimus ka üks hulljulge rongirööv. Metsavennad Johannes Heeska juhtimisel peatasid Võrumaal Sõmerpalu jaama lähedal reisirongi ja röövisid sealt 152 000 rubla põllumajandusmaksu raha.

Neli tapvat lasku

Vene aja kõmulisemaid raharööve toimus kümmekond aastat hiljem. 1959. aasta 14. oktoobri keskpäeval peatas miilits maanteel Kiviõli põlevkivikombinaadi inkassaatoriauto Moskvitši. Ehmatus oli suur, kui miilits rebis ukse lahti ja röögatas püstoliga vehkides: "Tulge välja!" Autos oli kaevurite palgaraha pool miljonit rubla.

Pika musta kummimantliga mees polnud kellegi miilits, vaid hoopis raharöövel. Heino Silla ja Feliks Martin olid hoolikalt valmistunud - jälginud inkassaatoriauto marsruuti, harjutanud autode kinnipidamist. Kui Heino võttis sihikule autojuhi, kargas auto juurde ka Feliks, hüüdes "Käed üles!". Autos olnud valveülema asetäitja haaras oma brauningu, ent see tõrkus!

"Lase! Lase! Pane veel!" karjus Heino, kui Feliks läbi autoklaasi tuld andis. Kuulidest läbipuuritud keha vajus elutult istmele. Röövlid kiskusid ta autost välja ja hüppasid sisse. Kui Moskvitš minema tormas, hüppas väljakäsutatud autojuht röövlitest maha jäetud mootorratta Iž selga ja kihutas Kohtla-Järve miilitsaosakonda.

Röövleid üritati tabada kahe piirivalvehelikopteriga, aga paraku läks juba varsti pimedaks. Sündmuskohalt leiti TT kuulid ja padrunikestad. Igast Eestis arvel olnud TT-püstolist tehti proovilask taparelvaga võrdluse saamiseks, aga ei midagi.

Mida aga tähendasid Iži süütevõtmele viilitud tähed VALVE? Kas siin on kuriteo lahendus peidus? On see naine või valvekoondis? Uurijad sellele vastust ei leidnud, kuigi küsit­leti isegi 227 Valve-nimelist naiskodanikku. Ka ajalehtedes ilmunud üleskutsed ei aidanud. Juunis 1960 peatati uurimine kui lootu­setu. Kuid kaks aastat hiljem kukkus kinni nooruke kullavaras Valter, kes oli röövlitele mootorratta varastanud, ning andis nad kohe esimesel ülekuulamisel üles. Tuli ­ilmsiks, et kamba neli liiget olid ­endised miilitsad. Nüüd selgusid röövi üksikasjad, ka salapärane VALVE.

Röövitud raha peideti algul sohu, hiljem toodi see ära ja kuivatati pliidi kohal pesunööril. Ja kulutati laialt - osteti Pobeda ja Volga, mootorpaat, külgkorviga mootorratas, televiisor, ehteid jm. Kohus mõistis Feliksi ja Heino surma, teised pääsesid vanglakaristusega. Ja VALVE - need olid Iži näpanud Valteri nime algustähed, lisaks V ja E jälgede segamiseks. Mis ka edukalt õnnestus.

Röövilaine kümne aasta eest

Lausa lähiajalukku jääb sajandi raharööv - 12. septembril 1999 viisid röövlid Maakri tänava rahavahetuspunktist kaasa 12 ­miljonit krooni. Seegi rööv oli hästi ette valmistatud. Kuriteo kavandanud Deniss Dmitrijev ning tema kaaslased Boriss Ostrovski ja Igor Jaakson mängisid kokku rahavahetuspunkti turvamehe Ain Heinsaarega, lubades talle 50 000 krooni. Kui viimane kaubamajja süüa ostma läks, andis ta röövlitele märku: "Õhk on puhas!"

Kontorisse sisenes kõigepealt Ostrovski ja palus vahetada 20 USA dollarit, siis aga tungis ootamatult tellerile kallale.

Naine löödi pikali ja pandi taharuumi kinni. Ostrovski kambakaaslane avas seifi ja ladus raha kotti.

Muidu targalt tegutsenud röövlid kukkusid sisse lollilt, ent klassikaliselt. Paar nädalat hiljem läks Dmitrijev ühte valuutavahetus­punkti suures koguses Norra kroone vaheta­ma ja see alarmeeris kohe politsei. Osa röövleid nabiti kinni. Röövi kavandaja Dmitrijev ja Jaakson püüdsid Eestist põgeneda, kuid uhiuue Mercedesega Läti poole kihutanud kurjategijad vahistati Ikla piiripunktis. Neil ei jäänud palju puudu - Lätis ootas neid ­eralennuk, mis pidanuks mehed viima Hispaaniasse.

Politsei sai kätte üle viie miljoni krooni, rohkem kui kuus miljonit aga jäigi kadunuks. Röövis osalenud pääsesid kergelt, vaid lühikeste vanglakaristustega.

1999. aasta läks ajalukku kui üks raharöövide rohkemaid aastaid üldse. Veebruaris murti sisse Hansapanga Nõmme kontorisse ja võeti seifist üle 800 000 krooni. Aprillis rööviti Tallinnas Ühispanga kontorist Rävala puiesteel üle 400 000 krooni. Juunis riisuti Hansapanga rahaautomaadist Miidurannas üle miljoni. Septembris murti taas Hansapanka sisse, seekord Kuusalus ja pank jäi ilma ligi 400 000 kroonist.

Aastat jäi kroonima inkassaatoriauto rööv Kohilas novembri lõpul, kus viieliikme­lise jõugu saagiks langes üle kahe miljoni krooni. Kurjategijad tabati ja mõisteti vangi. Märkimata ei saa jätta, et 1999. aastal oli Eestis samuti masu, nii et olgem valvsad - röövlite himu raha järele on raskel ajal suur!