Rahvaliit päästis daami pättide käest
“Meie juurde hakkasid sõitma
kokku kõik Valga linna pätid ja kaabakad,”
pajatab Rahvaliidu liige Elo Krüüner.
“Minu abikaasa lükati vette, lubati ära uputada ja suvila
põlema panna!”
68aastane valgalanna peab suvilat
Karula vallas Raavitsa külas. Maja lähedal on tiik, mille
rajas aianduskooperatiiv Põldur 1983. aastal.
Eesti iseseisvudes
jäi tiik riigile ning muutus avalikuks ja popiks
peopaigaks. “Vanamehed olid totakad, ei osanud õigel hetkel
käppa peale panna,” selgitab Krüüner.
Kuigi kohalikud palusid politseil korduvalt pidulisi korrale kutsuda, ei
tulnud läbudel lõppu. Mais 2002 saatsid 14 suvilaomanikku kaebuse
Valga maavalitsusele: “Veekogu kasutavad eriti lärmakad
võõrad (päeval kui öösel), rikkudes rahu ja
turvalisust.”
Inimeste mure jõudis maavanem Rein
Randveri kõrvu, kes on Rahvaliidu kohalik juht. Ta soovitas
alustada tiigi tagasisaamiseks võitlust Tallinna riigiasutustes,
kirjutades ise toetuskirja.
Tiigi valitsejaks oli saanud Riigimetsa
Majandamise Keskus. Selle maakorralduse juht Gerri
Grünberg pidas suvilaomanikega arvukaid
telefonikõnesid.
“Korduvalt selgitasin, et maad saab
erastada, kui keskkonnaminister peab tema olemasolu riigi omandina
väheoluliseks ja paneb maatüki enampakkumisega
müüki,” meenutab Grünberg. Seejuures
oli “reaalne risk, et piirinaabrid maad osta ei
jõua”.
Õnneks leidus lahendus. 7. novembril 2005
vahetas Rahvaliidu esimees, keskkonnaminister Villu Reiljan
ärimees Tullio Liblikule seitse
maatükki üle Eesti. Üks neist oli Raavitsa küla tiik koos
ümbrusega, kokku 2,2 hektarit.
Vahepeal oli surnud
proua Krüüneri mees, samuti Rahvaliidu liige
Harri. “Andsin abikaasale surivoodil sõna, et me saame oma
tiigi tagasi,” räägib daam. “See närveerimine seoses
tiigiga võttis talt vähemalt viis aastat.”
Veekogu oli
maaparandajana Võrumaal mitmeid kunstjärvi
loonud mehele väga oluline. Ta oli selle ussidest kubisevasse
soorägastikku oma kätega rajanud.
Niisiis helistas
lesk Reiljanile ja sai üllatuslikult kuulda, et tiigi omanikuks on
saanud keegi Saaremaa mees. Olgu siinkohal öeldud, et Tullio Liblik
kandideeris Rahvaliidu kandidaadina Kuressaare linnavolikokku.
Mis teeb
saarlane meie tiigiga, mõtles naine. Ta hakkas Libliku telefoninumbrit
otsima ja sai selle lõpuks Randverilt.
“Liblik oli
nõus tiiki ära müüma. Saime kokku Tallinnas
Ühispangas. Maksin maa eest 20 000 krooni ja käibemaksu 3600 krooni.
Kui ma pangast ära tulin, oli mul nii kerge olla.”
Tänaseks on maadevahetusi uuriv kaitsepolitsei proua Krüüneri
tunnistajana üle kuulanud. “Mu hing on haige ja süda on
haige,” ütleb kunagi Tiit Vähi Valga autobaasis
majandusosakonda juhatanud naine. Ta kardab, et võis oma
pealekäimisega tiigi tagasisaamiseks inimestele pahanduse kaela tuua.
“Ma tänan Randverit ja Reiljanit. Nemad olid ainsad, kes meid
aitasid.”