Loendamisele kuuluvad ka need inimesed, kes töötavad küll välismaal, kuid enamuse oma vabast ajast veedavad Eestis. Seekordne rahvaloendus on viimane kord, mil küsitleja inimese juurde koju läheb. Selline meetod on ülimalt kulukas – tänavune loendus läheb maksma üle 16 miljoni euro, millest 70 protsenti moodustabki just andmete kogumine. “Statistikaamet on juba ette valmistamas uut, 2020. aastal algavat rahvaloendust, kus loodetavasti saame vajalikud andmed kätte ainult registritest,” kinnitab rahvaloenduse juht Diana Beltadze (pildil) suurt muutust. Kuna ukselt uksele käivaid loendajaid kasutatakse viimast korda, võetakse sellest kõik, mis võtta annab. Nii on küsimusi rohkem kui kunagi varem ja mitmel uuel teemal, millele inimesed võiksid juba varem hakata vastuseid välja otsima. “Inimeste liikuvus on üks põhjusi, miks rahvaloendusi on vaja korraldada. Eri hinnangutel käib Soomes tööl ligi 40 000 inimest. Meie soov on välja selgitada, milline Eesti rahvaarv siis lõpuks on ja kui suur on ränne. Ei ole soliidne, et meil pole ülevaadet nii väikese riigi rahvaarvust,” leiab Beltadze. Seepärast pärivad loendajad, millises riigis oli inimese eelmine elukoht ja mis aastal ta kolis Eestisse, sarnased küsimused esitatakse riigisisese kolimise kohta. Väljarände kaardistamiseks uuritakse ka nende leibkonnaliikmete kohta, kes on Eestist lahkunud perioodil 2000–2011: kes, millal ja millisesse riiki elama läks? Loendatakse Eesti püsielanikke, kes on siin elanud või plaanivad elada 12 kuud. “Kui inimene käib aga tööl näiteks Soomes ja veedab kogu puhkeaja Eestis koos oma leibkonnaga, kuulub ta ikkagi loendamisele,” selgitab Beltadze. Loe edasi...
« Avalehele31 Kommentaari