Rahvaloendajad protestivad “orjatöö” vastu

Kaheksa rahvaloenduse piirkonnajuhti protestivad loenduse kehva korralduse vastu ja nõuavad selgust lisatasude maksmise kohta.

Piirkonnajuht Anne Kröman saatis ühispöördumise loendajate kinnises e-listis laiali teisipäeva õhtul. Sellele järgnes palju teisi kirju.

Küsitleja 1557: “Isiklikult hakkab piinlik olla sellise riigi kodanik, kus riik avalikult oma rahvale vee peale tõmbab!”

Küsitleja 0881: “Tööpäevad on nagunii 15 tundi ja enam, pool ööd jamamist sünkroniseerimisega.”

Küsitleja 1940: “Mind on eksitatud koolitusel töö iseloomu ja töötamise korra kohta ja ka tasu maksmise kohta. Oleksin end mujal rakendanud, kui oleks nii kehvast korraldusest teadlik olnud.”

Küsitleja 1398 võrdles koolitusel lubatud lisatasust ilma jätmist kommi ära võtmisega lapse käest.

Sünkroniseerimine tähendab loendajate poolt täidetud ankeetide saatmist interneti teel statistikaametisse. Sellega on suuri probleeme. Ühel piirkonnajuhil seisis töö terve nädalavahetuse, üks loendaja ei saanud andmeid saata poolteist nädalat.

Juhtunud on teisigi viperusi. Ühe loendaja arvutis muutusid eestikeelsena täidetud andmeobjektide nimed järsku venekeelseks.

Rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze teatas kolleegidele, et probleemide allikaks on suured ja keeruliste seostega andmemahud. Beltadze sõnul pole “optimeerimiseks aega ega ressurssi” ja “pole välistatud uute ummikute tekkimine”.