Foto: Andres Putting

Nädalavahetuse miinuskraadi on tänaseks pööranud sulaks, Tallinna kesklinnas oli südapäeval lausa +3 kraadi. Sarnast ilma - paar kraadi plussi või miinust, jäidet ja lörtsi - ennustab EMHI ka järgmisteks päevadeks. „Ettevaatust - jäitekiht püsib," hoiatab ilmajaam. „Alanud nädala ilm on heitlik. Sulailm vaheldub külmaga, teed on libedad." Ning tõepoolest, vähemalt Tallinna kesklinnas oli hommikupoole kruusaga tänavate libedusetõrjega koonerdatud ja mitmel pool väga libe.

Külmemaks läheb alles reedel (-3..-8°C) ning täpselt nädala pärast võib selge ilma korral olla väljas -10...-15°C. Ent 70 aastat tagasi fikseeriti Tõnisepäeval ehk 17. jaanuaril Jõgeval Eesti absoluutne külmarekord -43,5 °C. Tallinna kõige külmem Tõnisepäev oli samuti 1940. aastal - -31,1 °C, kõige soojem aga 1975. aastal - +6,3 °C (Tartu puhul samad aastad, ning +6,1 °C ja -34,3 °C).

Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi kohaselt viitavad Tõnisepäeva nimetused - tõniksepäev, tinnüspää, taliharjapäev, kesktalvepäev, jõuluemapäev) kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. 

Ennustab ilma

Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Tuntuim ütlus on: kui Tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.

Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed.
Tõnisepäeval pidi pool inimeste ja loomade toiduvarust alles olema. Ei tohtinud kedrata ega õmmelda, kuid trepi pesemine pidi peale talve rikkuse majja tooma. Tõnisepäeva söögiks oli herned või oad sealihaga või tangudega keedetud seapea.

Tõnisepäeval pidi karu teise külje keerama, hülgel esimene poeg sündima ja putukatel hing sisse tulema.