Rahvuslik kokkulepe sünnib pilla-palla
Neljapäev, 13. veebruar
Presidendi kantselei saadab õhtul erakondadele laiali e-meilid memorandumi projekti tekstiga.
Reede, 14. veebruar
Kadriorus kohtuvad hommikupoolikul kümne erakonna esimehed või aseesimehed. Poliitikud pole memorandumi tekstiga rahul ja esitavad ettepanekuid selle parandamiseks. Pärast üritust üllitab Kadriorg pressiteate: “Enamik kohalolnud poliitikutest avaldas presidendi seisukohale täielikku toetust.”
Esmaspäev, 17. veebruar
Hilja õhtul saadab presidendi kantselei erakondade esimeestele kutsed tulla neljapäeval kell 15. 00 Kadriorgu memorandumit alla kirjutama.
Teisipäev, 18. veebruar
Presidendi kantselei saadab laiali memorandumi parandatud projekti. Kadriorgu jõuavad Res Publica ettepanekud kokkuleppe memorandumi muutmiseks. Ka teised erakonnad näevad vaeva parandusettepanekutega
Neljapäev, 20. veebruar
Tõenäoliselt kirjutavad erakondade esimehed Kadriorus alla üldsõnalisele memorandumile.
Esmaspäev, 24. veebruar
President Arnold Rüütel esitab rahvuslikku kokkuleppe memorandumit vabariigi aastapäeva kõnes oma suure saavutusena.
Allikas: Presidendi kantselei dokumendiregister
Kadriorg ärkas talveunest
Kui Ekspressi toimetuse koosolekul tehti juttu mingisugusest Eesti ühiskondliku kokkuleppe memorandumist, ajas kolleeg Pekka Erelt selja sirgu ja käratas: “Meil on juba olemas üks ühiskondlik kokkulepe – põhiseadus! Milleks meile veel mingid väljamõeldised?” Pekka sõnadega võikski kommentaari alustada ning ka lõpetada.
Paar sõna Presidendi Kantselei asjaajamisest. Nad on seal kasutatud “ähh-puhh” meetodit. Minu ees laual on kaks erinevat projektivarianti, mis lasti kantseleist liikuma. Ma ei tea, võibolla on neid veel. Aga oletame, et neid on “kõigest” kaks. Variant üks ja variant kaks. Oluliste erinevustega, olgu lisatud. Res Publica on omapoolsed parandusettepanekud teinud esimesele variandile. Oletame, et erakond X teeb oma parandused teisele variandile. Siis on meil tulemuseks juba neli erinevat varianti. Mängijate lisandudes erinevate variantide hulk mõistagi kasvab. Ja tulemus? Kui Eesti erakonnad täna Kadriorgu kogunevad, et seda suurepärast algatust oma allkirjadega vääristada, on erinevate variantide kooskõlastamiseks vaja omaette rahvuslikku kokkulepet.
Üks poliitikutest, kes aeti kiirkorras Kadriorgu üht nendest rahvusliku kokkuleppe variantidest arutama, ütles otse, et tema arvates on see tsirkus mõeldud osana Rahvaliidu valimiskampaaniast. Usutav. Rahvaliidule oleks pärast kõike vaid üks küsimus. Kas te põllutöid ka teete “ähh-puhh” meetodil?
Andrei Hvostov
Edgar Savisaar: Maaelu puudub kokkuleppest sootuks!
"Toetades küll ühiskondliku kokkuleppe ideed, oleksin meelsamini jätnud selle allakirjutamise valimisjärgsesse perioodi. Kahjuks on vahetult enne valimisi allkirjastatud memorandumitel kalduvus peale valimisi kergelt ununeda. Kui paljud eesti inimesed või poliitikudki näiteks mäletavad, et 1999.a. vahetult enne valimisi kirjutati Riigikogu Valges Saali uhkuses alla üks erakondadevaheline kokkulepe?
Rääkides konkreetsest dokumendist, teeb meile muret see, et kajastamata on nii maaelu kui maksusüsteemi muutmise küsimused, kuigi 90% elanikest selles muudatusi toetab. Pealiskaudne on ka kultuuri valdkond.
Täiesti on hea tahte leppest kõrvale jäänud moraalsete põhiväärtuste teema jne.
Selles osas võib aru saada ka Reformierakonna tähelepanekutest ja märkustest. Täna on tõesti valida 2 variandi vahel: kas sõlmida põhjalik ja tasakaalustatult läbi töötatud kokkulepe või deklareerida ja allkirjastada põgus hea tahte avaldus, mis ei piiritle valdkondi.
Keskerakond on igatahes valmis memorandumile alla kirjutama.
