Ametlikult algab jõuhooaeg Ameerikas pärast tänupühi, novembri lõpus. Kaubamajakettides hakkavad toimuma spetsiaalsed jõuluväljamüügid (mitte niivõrd allahindlused kuivõrd "osta kaks, saad kolmanda tasuta" tüüpi massilist ostmist soodustavad kampaaniad). 

Ostuhullus hoogustub iga detsembrinädalaga - statistika kohaselt saavad poed 1/4 oma aastatuludes tänu jõulukuule! Loomulikult kasutab üha enam inimesi online-kaubamajade pakutavat võimalust teha endale kingituste soovilistid ja need siis suguvõsale laiali saata või kingid netist enda majaukseni tellida. USA rohelised on möönnud, et see on jõulutrendide hulgas ainus positiivne, sest säästab miljoneid liitreid bensiini.

Enamikus peredes toimub kingituste avamine - kogu kuu kulminatsioon! - jõulupäeval pärast hommikusööki. Esiteks teeb igaüks lahti enda suure dekoratiivsoki. Need ripuvad kamina kohal, täidetud teiste pereliikmete poolt kommide ja muude pisiasjadega nagu jõulumehe kujuline pastakas või lumememme pildiga hambapasta. Pärast soki-eelmängu tulevad päris kingitused. Need kõrguvad kuuse kõrval suurte kuhjade ja tornidena ning laialijagamine toimub kiirelt - ei mingeid salme ega laule.

Traditsioonide kohaselt usutavat, et jõulumees sõidab öösel õhus oma saani ja põtradega ühe korstna juurest teise juurde ja toob kingitused korstna kaudu. Ahjaa, päkapikud ameerika lastel ei käi ja üldse on neil siinses jõulukultuuris üsna pisike osa, figureerivad vaid siinseal multifilmides-raamatutes.

Ülejäänud päev möödub teleka ees. Paljud meenutavad nostalgiliselt aega, kui oli vaid paarkümmend telekanalit ja oli võimalik kontrolli omada, et kust mis jõulusaated tulevad. Sama päeva õhtuks kogunevad suurpered ühe suguvõsa liikme juurde kokku ja toimub suur söömaaeg. Menüü: küpsetatud sink ja/või kalkun, jõhvikapüree, magusad kartulid, vürtsikas kõrvitsakook. Ühel hetkel pärast magustoidu serveerimist voolab rahvas kuuse ümber, mis selleks ajaks uute kingitornidega on ümbritsetud. Toimub hommikuga sarnane stsenaarium: pisuke segadus, mille jooksul kõik kõigile pakke annavad, ja suur segadus, mille jooksul paberid lahti kärisevad ning kostuvad vaimustunud kiljed. Ülevoolav tänamine kuulub Ameerika etiketi juurde, niisamuti nagu ülevoolav kingituste tegemine, eriti endast vanuselt allapoole. Vanaema, kes oma lapselapsele vaid kaks kingitust teeks, mõjuks nõmeda ihnurina (normaalne on nii neli-viis-kuus). Uurisin ühelt tuttavalt keskealiselt keskklassi naiselt tema jõulukinkide eelarvet. Keskelt läbi 3000 dollarit (ligi 40 000 krooni). Paljud panevad oma kingitusega tsheki kaasa, ja pealegi v6tab suur osa kaubamajasid tagastusi-vahetusi vastu ka ilma selleta (tuleb ju konkurentsis püsida!)

Epp Petrone, New Yorgi lähistelt

Jõulud reggemuusika saatel 

Minu kui põhjamaalase jaoks on suurim erinevus Jamaika ja Eesti jõulude vahel tingitud kliimast - põhjamaa inimene on harjunud jõule seostama külma tuisuse ilma, valge lume ja erksalt praksuva kaminatulega. Seega ongi pisut kummaline ja naljakas vaadata õhinas jamaikalasi, kes seavad oma kunstkuused üles troopilises kuumuses ning kuulavad jõululaule randa sõites.

Vastupidiselt eestlastele on jamaikalaste jaoks jõulud eelkõige pidutsemise aeg. Vana traditsiooni kohaselt kogunevad kõik jamaikalased jõululaupaeval (st 24 detsembril) tänavatele, et  kõlaritest kajava reggae-muusika saatel hommikuni pidu pidada. Jõululaupäeval toimub ka põnevaim orjanduse aegadest pärinev traditsiooniline sündmus “Jonkunnoo” - inimesed kogunevad vaatama linnatänavaid läbivat tänavakarnevali, kus osalejad on riietunud hirmuäratavatesse kostüümidesse.

Nii esimesel kui ka teisel jõulupühal käivad jamaikalased üksteisel külas ning linnatävanad on autodest ja inimestest umbes. Ka on esimesel ning teisel jõulupühal traditsiooniks kutsuda perekond-sõbrad-tuttavad õhtusoogile, kus enamasti pakutakse jõulusinki, kana, kalkunit, magusaid kartuleid (sweet potatoes) ja gungo ubasid riisiga (viimast armastatakse eriti vaesemates peredes). Jõulujoogiks on jamaikalastel jook nimega sorrel, mis keedetakse kokku jõuluhooajal õitsevast sama nimega taimest, kaneelilehtedest, ingverist, suhkrust, rummist ning pimento lehtedest. Magustoiduks pakutakse enamasti jõulupudingut ja puuviljakooki (mille valmistamiseks pannakse marjad ja puuviljad likku juba mitu nädalat enne).

Viimase aastakümnete jooksul on jamaikasse imbunud ka järjest rohkem ameerikalikke kombeid - jõuludega käib kaasas juba detsembri alguses algav ostuhullus ning vähemasti rikkama klassi peresid külastab Santa Claus. Madalama klassi hulgas aga on jõuluvana harva esinev nähtus ning lapsed enamasti jõulude ajal kinke ei oota.

Anna Sisask, Kingston

Pühad paberkrooni ja pirukatega

Väidetavalt jõudsid jõulud Šotimaale alles 1960ndatel. See tähendab - jõulud kui riigipühad. Varemalt tahistati sel päeval vaid kirikupüha, isegi töö juurest ei antud vaba päeva.

Nüüd on see kõik kole ja unustatud minevik. Jõulud jõuavad nüüd šotlaste õuele juba erakordselt vara. Jõulupuud ja -kaunistused ilmuvad tänavatele ja  poeakendele juba novembri alguses. Tuled puudel süüdatakse siiski hiljem. Suure paugutamise ja saluudiga leiab see aset kuskil novembri lõpus. Edinburghi Princes Streetil avatakse samas ka jõuluturg, tänavaäärses pargis on karussell, uisuväli ja vaateratas...

Jõulusöögiks on shotlastel ikka ja alati täidetud kalkun koos ahjukartulite, rooskapsa ja jõhvikakastmega. Kuid veel enne sööma hakkamist paugutab igaüks oma christmas cracker'it - papist toru, mille külge kinnitatud tong teeb tirides väikse paugu. Cracker'i sees on alati mõistatus või nali, väike vidin ja paberist kroon, mille kõik peavad söögi ajaks pähe panema.

Magustoiduks pruugivad šotlased jõulupudingut või mince pie'sid. Muide - otsetõlkes tahendab mince pie hakklihapirukat, kuid kui ma esimest korda Šotimaal jõule pidasin ja pakutud "hakklihapirukale" vürtsikat pruuni kastet hakkasin lisama, vaadati mind kummalise pilguga ja soovitati sousti asemel vahukoort või jäätist. Mince pie sees on nimelt hoopis rosinad ja apelsinisukaat!

Aet Süvari, Edinburgh

Soolatursk ja hiigelkuusk

Jõuluaja saabudes on portugallased usinad kodukaunistajad. Igas korralikus peres on tähtsaimaks jõulukaunistuseks Jeesuse sündimiselugu - ehk reeglina kolmik Joosep, Maria ja sõimes lebav Jeesuslaps, aga vahel ka lisaks kolm kuningat. Selliste kujudega kaunistuste eest küsitakse reeglina röögatut hinda, juba lihtsamat sorti plastikust ja odavast sädelevast riidest valmistatute hinnad küünivad 66 euroni.

Lisaks usutemaatikale, mis katoliiklikus Portugalis jõulude paiku pea igal pool läbi jookseb, armastavad portugallased väga ka karda ja kulda.

Jõuluperioodi kätte jõudes on samuti kombeks lauale panna erinevaid kuivatatud puuviljade-pähklite segusid ning kõige traditsioonilisem jõuluroog pärineb ajast, mil portugallane maad haris. Et põllumehel olid kõik päevad aastas töid-tegemisi täis, siis oli jõuluõhtu roaks midagi, mis kiirelt valmis - keedetud soolatursk keedetud kapsa-kartuliga.

Tänapäeva jõulud on sinna kõrvale toonud ka muid roogi, mida kellegi fantaasia vaid soovib - küpsetatud lambast singini. Kuid portugallane armastab oma traditsioone ja jõuluaeg tähendab endiselt ka tursaaega.

Jõulu traditsiooniline magusroog on aga nn kuningakook ehk meie mõistes kuivatatud puuviljadega täidetud kringel. Jõuluõhtut alustatakse tavaliselt õhtusöögiga, siis käiakse keskööl missal ning alles pärast seda avatakse kingitused.

Muuseas, sel aastal on Lissabonis püsti löödud väidetavalt Euroopa suurim jõulukuusk, mis on 62 meetrit kõrge ja kaetud 2 miljoni (!) lambikesega ning kogu Lissaboni jõuluehteisse seadmiseks kulutati tänavu tervelt 2,4 miljonit eurot.

Dea Martinjonis, Lissabon

Koptikristlaste jõulukink on raha

Enne islami levikut oli Egiptus kristlik maa. Kristlasi on riigis praegugi vähemalt seitse miljonit, ehkki nad moodustavad nn usulise vähemuse. Egiptuse kopti kirik on autonoomne, lähtudes Konstantinuse eelsest varakristlikust traditsioonist.

Egiptuse jõulupüha on 7. jaanuaril, sest nad arvutavad aega gregooriuse kalendri järgi, mis meil kehtivast jääb kaks nädalat taha. 25. novembril algas koptidel jõulueelne pikk paast, mil süüakse ainult taimetoitu, välditakse liha ja piimatooteid. Paastu ajal peetakse ka kohustuslikust kuuest palveajast päevas hoolsamalt kinni. Kuuenda jaanuari õhtul pool üheksa algab kirikuis pidulik jõulumissa, mis kestab südaööni ja üle sellegi. Tänupalved Päästja sündimise päeva puhul lõpevad armulauaga.

Enne jõulu on naispere koristanud ja ehtinud kodu ja juba hommikust peale valmistab pereisa jõulutoitu. Koptide kombe kohaselt valmistavad pidulikud  söömaajad mehed.

Ahju pannakse kõike, mida kaua pole süüa tohtinud -  riis segamini lihatükkidega, peale valatakse piim ja kaaneks on juustuga segatud tainas.

Jõululaual on kindlasti pudel traditsioonilist punast veini, lihalõikeid, süüakse kiirustamata, tänades ja rikkalikult.

Jõulu peetakse ühelainsal päeval, see on perepüha, ehkki järgnevatel päevadel kõiki tervitatakse ja hääd jõulu soovitakse. Kingitusi vastastikku ei tehta, vaid pistetakse pihku natuke raha, mida jõulu ajal meelehea ja maiuse peale kulutada. Kõige rohkem raha saavad muidugi lapsed.

Juune Holvandus, Sharm el Sheik

Kookospalmid ja hõbevalged plastkuused

99% budistlik Taimaa tormab jõuludele vastu nagu alati täie innuga. Jõulud tähendavad taidele läänemaailmast üle võetud uue aasta festivali algust.

Ostukeskused seadsid juba novembris uste ette jõulukompositsioone vahtplastist ja tehiskuuskedest. Lopsakate palmide ja purskkaevude vahel, lasuursinise taeva ja lagipähe paistva kuuma päikese all tundub nagu oleks tegemist sürrealistliku multifilmiga. Aga mida kallim kaubamaja, seda maitsekam on dekoratsioon. Emporiumi ees on seekord siis hõbevalge piimjasvärviliste klaaskuulilampidega kuuskede ja valgustuse installatioon.

Minu eelmise nädala hiina keele tundi tuli kaasõppur Chinchin oma kursuse jõulupeolt, kaasas kingiks saadud pruun plastmassist karupoeg Puhh. Kohaliku happychristmasandnewyear2005- festivali põhitegevuseks on muidugi ühised pidusöömingud ning peod peod peod.

Viimastega on Bangkokis raske, rahvasuu kutsub öösel kell 1 algavat komandanditundi ehk kõikide baaride sulgemist nn Thailibani rezhiimiks. Bangkok Post aga kutsub kohalikke läänlasi Suurt Mangot ehk Bangkoki city’t ignoreerima ning hoopis pühadeks Singapuri minema. Seal on klubid lahti 5ni hommikul iga öö, esinevad maailmanimedega staarid, eliitklassi DJd ja sissepääsupiletidki on odavamad. Siiani frigiidseks peetud Singapur on krabamas endale Kagu-Aasia lõbumetropoli staatust.

Jõululaupäeval nagu ka uusaastaööl on Bangkoki lõbustuskohad erandkorras lahti siiski kogu öö. Välja kujunenud traditsiooni kohaselt hüüavad taid jõululaupäeva südaööl kooris kellanumbreid ja kui 12 kukub, karjutakse “Happy Christmas!”. Peaaegu sama kordub festivali lõpus ehk uusaastaööl, siis aga karjutakse “Happy New Year!”. Nii palju inglise keelt enamik tailasi oskab.

Mai Loog, Bangkok