Rainer Nõlvak hakkab sente ja metallist kroone kokku koguma
Kui Eesti elanikud tooksid oma mündid korraga panka, oleks selle metallimassi ära viimiseks vaja 50 veoautot. Inimeste käes on 1000 tonni münte väärtusega 155 miljonit krooni.
“Muidugi pole tõenäoline, et me suudame kõik 450 miljonit münti kokku korjata,” ütleb Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. Teiste riikide eurole ülemineku kogemus näitab, et kätte saab vaid veidi enam kui pooled mündid. Osa müntidest on hävinenud, osa visatud purskkaevudesse üle maailma ja osa rännanud välismaale turistide taskutes. Ilmselt jätavad eestlased münte ka mälestuseks.
Et poleks vaja rahaveo autodest kolonne moodustada ja eemaldada mündimass käibest järk-järgult, pöördus Pangaliit tuntud talgute korraldaja Rainer Nõlvaku ja tema meeskonna poole. Sama seltskond korraldas koristustalgud Eestis kaks aastat tagasi. Muuseas, praeguseks on samasugused suurpuhastused Eesti eeskujul toimunud kuuel maal: Lätis, Leedus, Indias, Portugalis, Sloveenias ja Ukrainas. Neist on osa võtnud miljonid inimesed – looduse suurkoristusele kutsumine on Eesti Nokia.
Talgukontor mõtles müntide kogumiseks välja plaani: annetades münte, toetab inimene seda, et supermarketites müügitähtaja ületanud sööki ei viskaks poed ära, vaid selle saaksid hädas inimesed. Toidu laiali jagamiseks on vaja logistilist süsteemi, mida talgutel saadud raha eest ehitataks.
Inimesed ei viiks koju poes tagasi saadud sente ja kroone, vaid jätaksid need kassa kõrvale kogumiskasti. Just poodidest läheb iga kuu ringlusse münte kahe miljoni krooni väärtuses. Kui on viitsimist, võib kodus vedelevad mündid viia panka kogumiskasti.
Talgukorraldajate poolt kogutud rahast 80 protsenti saab teine heategevuskontor – Toidupank. 20 protsenti jääb järgmise aasta “Teeme ära” talgupäeva korraldamiseks, räägib Eva Truuverk “Teeme ära” korraldustoimkonnast. Kui “Teeme ära” seltskond on end mitmel korral tõestanud suurürituste korraldajana, siis Toidupank on alles sellel aastal Eestis alustanud.
Toidupanga seni suurim üritus toimus augustis, kui Tallinna poekülastajad ise shoppasid supermarketites toidupaki abivajajatele. Enda sisseostude kõrval annetasid poeskäijad toitu 75 000 krooni väärtuses ja kampaania ajaks tuli poodidesse appi 120(!) vabatahtlikku.
Argipäevadel kogub toidupank toitu, mida tehased on üle tootnud ja kauplused liiga palju varunud. See pole kaup, mille realiseerimistähtaeg hakkab lõppema. Fazer on ka spetsiaalselt toidupanga tarvis värsket leiba küpsetanud. Enamik kraamist tuleb Prismast, Rimist ja hulgiladudest (Bambonaga on olnud hea koostöö). Püsiannetajaid neil veel ei ole ja iga nädal tuleb eri kraami.
Saagi laialijagamisel on koostöö linnavalitsusega, neilt saadakse infot abivajajate kohta. Pakisaajate sissetulek on enamasti tuhandekroonine toimetulekutoetus.
Iga nädal jagab Toidupank laiali 150 toidupakki Tallinnas ja Tartus. Toidupanga vajadused on suured. Neil on üks ladu, aga laopinda on juurde vaja. Liha abivajajatele ei jagata, sest külma laopinda pole. Samuti pole neil kaubikut, millega toitu vedada. Suurimad toidu ülejäägid tekivad Tallinnas – siin on palju supermarketeid ja hulgilaod paiknevad siin. Abivajajad aga asuvad üle Eesti. Et logistilise süsteemi ülesehitamiseks raha koguda, astuvadki mängu münditalgud.
