Liia Piho, Otepää, autojuht-kirjakandja

Oli tavaline tööpäeva hommik. Krõbedatele miinuskraadidele vaatamata paistis päike, äsja sadanud lumi sädeles ja kõik oli imeilus. Olin paar tundi autoga ringi sõitnud ja posti jaganud, siis tuli suure tee pealt metsatukka keerata ja viia “uusrikkale” tähtkirja teade. Postkasti selle maja juures polnud. Meie varasematel kohtumistel oli lubanud selle küll “kohe järgmisel päeval” üles panna, aga ei midagi. Kodus ka kedagi polnud.

Mida teha ja kuhu teade jätta oli ainult üks minu muredest. Teine oli veel – suur tahtmine põit tühjendada!