Rando ja Reelika Põldur (7)
Rando:
"Praegu on nii, et isa läheb hommikul tööle. Kohilasse või Hagerisse. Tal on väike autovedude ettevõte. Poole kaheksa - kaheksa ajal. Reelika on siis üleval, vaatab multikaid. Mina tahan kauem põõnata, umbes üheksani (keegi just ütles isale-emale, et oodake, kui lapsed kooli lähevad, siis ei saa neid hommikul kuidagi vara üles).
Siis sööme. Ema läheb ka tööle, Raplasse.
Elame kevadest saadik siin isa vanaisa-vanaema majas Hageri lähedal Põikma külas. Vanavanaema suri mitu aastat tagasi, maja jäi tühjaks. Tulime siia, tegime kähku remondi. Võtsime pangast laenu ja ehitame kõrvale uut maja.
Oleme päeval Hageris mamma (isa Andrese ema) juures. Mamma elab otse kooli kõrval. Käime seal pargis mängimas. Vahel magame päeval. Koolis ei saa päeval magada.
Kui ema-isa töölt tulevad, võtavad nad meid kaasa. Kooli ajal hakkab samamoodi olema. Mamma võtab meid pärast tunde enda juurde. Hommikul toovad ema-isa autoga kooli. Tõusma peab küll varem kui praegu, tunnid algavad vist enne kaheksat juba.
Oleme seitse täis. Sünnipäev oli 13. juulil. Mina sain käekella. Reelika kõrvarõngad.
Käime tihti naabrionu juures. Hobust vaatamas, lambaid ja jäneseid. Aitasime naabril vilja teha. Ükspäev läksime jälle ja isa ütles, et minge pooleks tunniks. Mina pidin oma uue kella pealt vaatama. Olime kaks tundi ära. Ema-isa ei kartnud. Ega me siin kuskile ei kao. Meie jutukõma oli ka kogu aeg kuulda.
Alguses kartsid ema-isa, et meil hakkab siin talus igav. Aga meile meeldib. Vanaisa-vanaema juures Hageris jäi kitsaks. Uue maja teeme nii, et igaühel oleks oma tuba. Valisime juba välja, millist me endale tahame. Nüüd käime seal abiks, kumbki pahteldab oma toas. Katust aitasime panna. Isal on selline põhimõte, et mida oskad ja saad, see tee ise ära. Mis sest, et tuleb natuke kehvemini välja. Aga hea tunne on, et oled ise teinud. Mõned asjad on muidugi lihtsam teha lasta. Nagu see kilpmaja - mehed tulid ühel hommikul ja õhtuks oli maja püsti pandud."
Reelika:
"Mina olen kärsitu. Rando on nagu vana rahu ise. Võib pikalt mingeid polte-mutreid keerata. Isa sõitis kunagi külkaga krossi. Mõtles, et võiks poisiga ka võidusõitu tegema hakata. Aga ta laseb meil ükskord ise valida, mis meile meeldib. Praegu ei ole meil veel kindlaid huvisid.
Kui me midagi teeme, siis mina olen juht. Randol tuleb mõte alles tüki aja pärast. Vahel kätšime, nagu ikka lapsed. Aga muidu oleme head lapsed ja üksteisele head mängukaaslased.
Mõnikord teeme krutskeid ka. Kui teeme, siis teeme topelt. Ükskord ema-isa olid rääkinud, et tikkudega ei tohi mängida ja kuiv on, mets võib põlema minna. Siis Hageris mamma juures vaatasid - kuuseheki taha oli väike lõke püsti pandud, pool toosi tikke juba ära kratsitud sinna kõrvale. Lõpuks tunnistasime, et ehitasime onni ja onni juurde käib ju lõke ka...
Isal jäi üks vana autokong üle, tahtis ära visata. Aga siis tegi sellest meile onni. Andis pintslid kätte, et las värvime, nagu ise tahame. Rando rääkis isale ükspäev, et isa, kongi aknad on nii mustad, need peab küll ära pesema. Et tema teeb redeli. Pärast isa vaatas, oligi redel ja aknad kõik puhtad. Võime kongis p& amp; auml;evade viisi mängida. Siis jälle ei lähe mitu päeva ligi sellele.
Lasteaias sunniti meid viimasel aastal tähti õppima ja arvutama. Olid tunnid nagu koolis. Rando sai tähed kiiresti selgeks, õppis kümne piires arvutama. Mina õppisin paar tähte ja unustasin kohe ära. Eks me nüüd koolis kordame kõik uuesti üle.
Väikeses klassis on parem õppida. Kümmekond õpilast seal vahest on. Osa on vanad sõbrad lasteaiast. Hästi tugev õpetaja pidi tulema, noor, range.
Asjad on meil ära ostetud, riided ja kingad. Kottidega oli nii, et Rando pidi kindlasti saama sinise ja mina roosa. Need on meil juba enne kooli nii ära proovitud, et... Nimekiri joonlaudadest ja muust oli kooli poolt ette pandud, ka need on olemas. Töövihikud pidi vald kinni maksma.
Isa ütleb, et kahe lapse peale läheb natuke rohkem raha, aga mitte midagi katastroofilist. Ega ei pea kõike firmapoest ostma.
Reedene päev tuleb tihe. Veerand üksteist on Kohilas rongkäik (Hageri algklassid kuuluvad Kohila kooli juurde) ja aktus. Pärast seda sõidame Hagerisse, siin saame aabitsad. Õhtul tulevad vanaemad-vanaisad. Selle päeva peab ju ajalukku jäädvustama."
