INGMAR MUUSIKUS
Maja keskel paikneb kogu kujunduse selgroog – üles keerduv ažuurne, metalli ja puitu kombineeriv trepp – ning trepihalli valgustab ümmargune valgusava katuses. Skeem on pärit lossiruumidest, kus fassaadiakendest sisse pääsevast valgusest ei piisanud enam hoone keskosa valgustamiseks. Nii tehtigi suure ruumi kohale lakke valgusava.
Klassikaline lahendus annab tervele hoonele üllatavalt palju juurde ning seda efekti on kujundusvõtetega tublisti tõhustatud. Lisaks projektis ette nähtud valgusavale laes on sisearhitektid Aivar ja Madle Mühlbach trepihalli tähtsust rõhutanud pidulike valguskarniisi-rõngastega, mis raamivad trepiava nii esimese kui ka teise korruse laes.

Mõistus praotab ust emotsioonile
Alumisel korrusel on nii värvis, materjalides kui ka vormikeeles hoitud lähedust maja välise olemusega, mis on sirgjooneliselt fungimeelne. Siiski on sees, eriti teisel korrusel otsustatud edasi liikuda pehmematele radadele, kasutades puitu ning tuues ilmestamiseks orientaalset käsitööd Casa Studiost. Kuid kõik detailid, ka dekoratiivsed, on ettevaatlikult puhtarhitektuurse olemusega, kaldumata nipsasjamaailma.
See on hea näide nn pehmest maandumisest, tüdinuna minimalismiköiel balansseerimisest on tellijad koostöös arhitektidega hakanud otsima väljapääsu pulksirgest ja must-valgest, täisnurksest ja karmist. Vaid mõnel üksikul arhitektil avanevad aina uued inspiratsioonikanalid, kui ta loob eramaja funktsionaalses skeemis üha uusi mõtestatud kompositsioone, jäädes mängima minimalismi valgel pillil. Enamik tunneb, et need reeglid hakkavad tüütama.

Ühendatus – avarus ja valgus
Majas on rõhutatud sisemise ühendatuse printsiipi. See saab alguse juba projekti avatusest, terve seina kõrgustest akendest, millest suurim kulgeb läbi mõlema korruse. Ka pole majal fassaadi, milles poleks väljapääsu.
Korrustevaheline keerdtrepp annab avatuse läbi vahelae, mida täiendab veel õhuruum suurima akna taga. Too väheldane ava, kompositsiooni ainuke  mittetäisnurkne element, on sisearhitektide kontseptsioonis üpris oluline. Esmalt on see vajalik selleks, et elegantset klaasipinda ei lõikaks jõhkralt pooleks vahelae-kriips (justkui illustratsiooniks meie eelmises MKs lahatud trepikoja-vahelae-akna-probleemile), ning teisalt annab õhuruumide ühendamine mõlemale ruumile suurema õhukapatsiteedi. Isegi kardin ripub akna ees pikalt läbi kahe korruse ning turvalisust tagab ülal peaaegu märkamatu kirkast klaasist barjäär. Esindusliku akna algust ja ühtlasi õhuava kui täisnurkstruktuuri lõhkuva aktsendi rolli aitab rõhutada valguskarniis ülal magamistoas. Nagu ikka karniisi puhul, kumab selle vahelt kunstlikku päevavalgust lakke, mis tõstab ruumi visuaalselt kõrgemaks, kuid ühtlasi on karniisi alla süvistatud halogeenid, mis saadavad oma valgusvihud põrandale.
Elutoast, nagu öeldud, avanevad mitmesse suunda maani aknad, et omakorda suletust vältida ning tuppa päevavalgust tuua. Kuid ühes seinas, köögiosas, on tööpinna kohal vaid kitsas aknakriips, et mahutada seina äärde köögisisseseade. Sinna on valgust lisatud akna kohal laes kulgeva valguskarniisiga ning tänu ülakappide puudumisele töötab see küllaldase tööpinnavalgustina. Bulthaupi köögisisseseade on eliitfirmale kohaselt soliidne ja puhta joonega, kappide juurde kuuluvad ka efektne söögilaud ja omanäolised toolid-pingid selle ääres. Tumedad puidupinnad ja mõne tooni võrra heledam kivipõrand täidav ad valget avarust piisava konkreetsusega.
Elutoa ja saunaesise puhkeruumi vahelises seinas rõhutab ühendatuse-printsiipi mõlemalt poolt vaadeldav kamin. Sama ideed kannavad ka klaasitud ukseavad, ning kus varjamine on olulisem kui avatus, seal on uksed mattklaasist.

Kivi toob igavikutunnet

Majale annab tõsidust ja soliidsust kivi. Kiviga on hoonet ilmestatud nii väljast- kui ka seestpoolt, see katab osalt nii põrandaid kui ka seinu. Keskpaigas, trepihalli seintel on Aivar Mühlbach kasutanud oma lemmikvõtet – sein on kaetud murtudservalise kvartsiidiga, kusjuures kiviribad on laotud vertikaalselt, nii et sein mõjub püsttriibulisena. Veidral moel meenutab see Lasnamäe kanalit või põhjanaabrite maanteeservi, kus kaljudesse puuritud pikad vertikaalsed lõhkamissooned on jäänud meenutama, kui keeruline oli teed rajada. See lisab tervele majale tugeva laengu ürgjõudu.
Terve allkorruse põrand on soliidselt tumehall ja kivine, mõjudes looduslähedase ja igavesena. Et aga kivi-muljega kaasneks oluliselt kergem hooldatavus, on valitud materjaliks massiivportselanist suured tumehallid põrandaplaadid Cendre Lux, valmistajaks itaallaste Cotto d’Este. Sauna osas on plaadid väiksemad, et tagada sujuv äravool trapi suunas.
Kivi ulatub ka teisele korrusele, küll pehmemas ja liivakarva olemuses: esindusliku vannitoa seinad on kaetud Prantsuse päritolu lubjakiviga (St Marc).

Tiikpuu kannab kaugustejanu
Pehmeks elemendiks – puiduks – on valitud sellesse majja tiik. Tiikpuu on kasvanud kaugel. Teame, et tänu oma vastupidavusele on see puit olnud põline laevateki-materjal. Ning sellele, kes kuulata oskab, meenutab see vantide laulu ja mastide naginat…
Kui ülakorruse tubade põrandaid katab tiik suhteliselt tagasihoidlikul moel, kolmelipilise laudparketina, siis suures vannitoas ja ka esimese korruse kabinetis on tõsine täistiikpuidust laudpõrand.
Tiikpuu on tõstetud ka vertikaalpindadele, seda küll juba spoonina. Just tänu spoonitud paneelidele mõjub väärikalt elutuba ja kööki eraldav, väga vajalik seinajupp, millele köögi poolt toetub klaasist vitriinkapp (Varaschin) ning teiselt poolt televiisor.
Kui alumise korruse seinad on saanud katteks valge struktuurkrohvi, siis ülakorrusel on kasutatud meeleolukat tapeeti, mis lisab kohati hinnalisust, värvi- ja faktuurinüansse ning eelkõige soojust. Olenevalt kohast on mõni tapeet geomeetrilisem, teise muster on aga saanud inspiratsiooni floorast, kuid kõik nad “peavad viisi”. Kogu maja värvilahendus kuulub ühte värviharmoonilisse helistikku, uidates terashalli ja liivakarvalise vahel.
Ka valgustid (Hektor Light) on ühest ja samast perekonnast, väljendusvahenditeks klaas, alumiinium ja valge värv. Enamasti on valitud valgustid romantikavabad, nende tehnilisepoolne kujundus on tagasihoidlik, lastes pigem valgusjoal ruumi miljööd kujundada. Veidi edevamateks eranditeks on vahest metallrõngas elutoa laes ja söögilaua kohal rippuv klaasist kaksiktrummel.

Miljööd loovad kultuurivihjed
Edasi, veelgi pehmemaks minnes – istemööbel on majja toodud samuti Itaaliast. Televiisori ees on vägevate mõõtmetega itaallaste Flexformi nurgadiivan, selle kohal seinal ripub meeleolu loojana tükike india kultuuri – puidust nikerdatud arhitektuursed võremotiivid. Kaunilt nikerdatud puidust pikk friis katab ka sauna puhkeruumis kaminapealset valgustit, muutes selle ainulaadseks valguskarniisiks. India nikerdisi on hakanud majja juurdegi tulema, sest loodud soliidne taust võimaldab täiendada miljööd, et lisada &otilde ; ; ;iget, pererahvale meelepärast emotsiooni.
Suures magamistoas on aga miljöö juba ammu paigas. Kesk ruumi kõrgub “ilvesenahka” kattega säng (Ciacci), mille peatsis, hõbedaselt läikleva taimemustriga tapeedi taustal, lookleb uhkesti metalltorust põiming nagu mõne endisaegse õukonnakirjutaja kalligraafiline etüüd. Siin on sirget ja selget joont, kuid lisaks ka lopsakat vormikeelt, mis on täis tähendust ja mis toidab silma, ilma seda üle koormamata. Just see, mis hetkel vaja.
Sisearhitekt kiidab igati oma lahket tellijat, kel juba enne töö algust oli selge pilt oma soovidest ja vajadustest, mida ei piiranud ka võimalused. Aivar Mühlbachi enese sõnul: “… võimaldas tellija mul oma ideed ja ettepanekud pea sajaprotsendiliselt ellu viia, rääkimata tema entusiasmist erinevate tehniliste lahenduste väljatöötamisel ning pühendumisest ehitusprotsessi jälgimisel… Tegemist oli äärmiselt meeldiva, produktiivse ning loomingulise koostööga.“
 
6 olulist

1.    Art déco on kunst, milles silma- ja inimsõbralikkus käivad käsikäes.
2.    Meie jaoks on sellel ka kadunud (vabaduse, progressiusu, süütu patususe jms) aegade kullasära.
3.    Maile Grünberg on kogunud teadmisi ja oskusi just sellise teose jaoks.
4.    Miljöö on soliidne, olemata külm ja kättesaamatu.
5.    Kontrastid: matt ja poleeritud kuld, läikiv ja sametmust, matt ja särav klaas…
6.    Ohtralt dekoratiivkunsti, lisaks sellele, et ka tarbeesemed kunstipärased on.