Tallinnas kogub hoogu tüli börsiettevõtte Norma omanike vahel, kelle sekka kuuluvad sajad Eesti väikeaktsionärid. Õhk on pingetest ja vandenõuteooriatest paks.

Norma on praeguse majanduslanguse ajal ebatavaline ettevõte. Kui ülejäänud firmadel napib raha ja pangad ei taha laenu anda, siis Norma supleb sularahas. Norma pole aga seda vaba raha kulutanud oma äritegevuse laiendamiseks, vaid on andnud üha suuremaid summasid "hoiustena" põhiomanik Autolivi käsutusse.

Autoliv on Rootsi kompanii, mis juhib maailmaturgu turvavööde ja muude ohutusseadmete tootmise alal.
Sisuliselt kasutavad rootslased Normat viimased kolm-neli aastat oma taskupangana, kust saab vajadusel mugavalt ja odavalt laenu võtta.
Selline olukord on täiesti vastuvõtmatu Norma väikeaktsionäridele, kes peavad vesise suuga pealt vaatama, kuidas rootslased meepoti kallal käivad. Väikeaktsionäridele Norma odavat laenu ei anna.

Kas hoius või jõuga võetud omanikutulu?
Norma väikeaktsionäride eestvedaja Antti Partanen Danske Capitalist teatas Ekspressile, et kaalub koos oma liitlastega Norma aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ja erikontrolli teostamise nõudmist. Väikeomanikke huvitab väga, millistel tingimustel annab Norma raha suuraktsionär Autolivile ja milleks rootslased seda kasutavad.

Suuromanikule laenu andmine ei ole iseenesest keelatud. Autoliv on seda võimalust kasutanud väga hoogsalt. Neli aastat tagasi oli Norma hoiuste jääk Autolivi finantsturgude divisjonis 213 miljonit krooni, kolm aastat tagasi 280 miljonit, kaks aastat tagasi 388 miljonit ja käimasoleva aasta alguseks koguni 462 miljonit.

Laias laastus pole seega tegemist lühiajalise, vaid pikaajalise laenuga.
Kuid see on tühine "eksitus" vandenõuteooria kõrval, mis levib Norma väikeaktsionäride seas. Tolles loos tõlgendatakse neid hoiuseid (või laene) hoopis ekstradividendina, mille rootslased tugevama õigusega Normast kõigi silme all avalikult välja võtsid ja mida teistele aktsionäridele ei jagatud. Loomulikult ei makstud selliste "dividendide" pealt Eesti tulumaksu, sest formaalselt on tegemist mitte omanikutulu, vaid "hoiustega".

Aimu võib saada ka "ekstradividendide" suurusest. Investeerimispanga Gild Bankers partner Tõnno Vähk juhtis Ekspressi tähelepanu tõigale, et 2005. aasta lõpust saadik on Autoliv võlgnenud Normale alati vähemalt 16,8 miljonit eurot ehk veidi üle 260 miljoni krooni.

Kevadel tegid väikeaktsionärid ettepaneku anda Norma nõukogule luba osa aktsiaid tagasi osta ja maksta seejärel suuremaid dividende.

Selline käik tõstab tavaliselt aktsia hinda, kuid seekord toonitas Tõnno Vähk, et "aktsiate tagasiostu eesmärk ei ole mitte aktsiahinna toetamine turul, vaid vaba raha jaotamine aktsionäridele".

Autoliv hääletas aktsiate tagasiostmise ettepaneku maha.

Vandenõuteooria pooldajad leidsid siit oma versioonile üksnes kinnitust juurde, sest rootslased pidanuksid tagasiostmiseks kulutama sedasama raha, mida nad olid "hoiuste" või "ekstradividendide" kujul juba välja võtnud.

"Olles selle raha Normast juba saanud, ei ole Autoliv absoluutselt huvitatud hääletamast mingisugusegi kasumi jagamise poolt, mis tähendaks väikeaktsionäridega raha jagamist," avaldas Tõnno Vähk arvamust.

Kas Autoliv sööb oma sõnu?
Eesti äriseadustik ütleb selgelt, et "aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt".
Antti Partanen rääkis aga Ekspressile, et Normas toimub suuraktsionäri eelistamise tõttu "pidev väikeaktsionäride väärkohtlemine". Asi pole niisiis ainult rahas, vaid ka eetikas.

Samas rõhutab Norma suuromanik Autoliv igal pool oma kõrget moraali.

"Me peame kinni eetilise ja sotsiaalse käitumise kõrgeimast tasemest," teatab firma oma viimases aastaaruandes. Eetilistest normidest räägitakse tolles dokumendis veel mitmel leheküljel ning kõlbelised standardid on eraldi välja toodud ka Autolivi veebiküljel.

Autoliv on avalik ettevõte. Tema aktsiatega kaubeldakse Stockholmi ja New Yorgi börsidel, kus eetilisi standardeid ja käitumist hinnatakse väga kõrgelt.

Norma turuväärtus on veidi üle ühe miljardi krooni. See on tühisevõitu summa Autolivi ligi 33 miljardi krooni suuruse turuväärtuse kõrval.
Partaneni väitel ei tee Rootsi suurfirma tillukeses Normas oma kaasaktsionäridest välja ning eirab võrdse kohtlemise põhimõtteid ehk neidsamu ­eetilisi norme, millest ta suure suuga räägib. "Ma pole sellist käitumist varem näinud, isegi Ukrainas mitte!" põrutas ta.

Rootslased eitavad väärkohtlemist
Autolivi suhtemees Mats Odman nimetas süüdistusi kaasaktsionäride väärkohtlemise kohta "nonsensiks".

Norma finantsdirektor Ülle Jõgi ütles Ekspressile, et hoiustamisotsused langetatakse Eestis, mitte Rootsis. Ta selgitas, et tegemist on lühiajaliste deposiitidega, kus summad ja intressimäärad muutuvad pidevalt. Autoliv on need hoiused alati koos intressidega tagasi maksnud ning Norma on seejärel teinud üha uusi hoiuseid, sest rootslased on tavaliselt maksnud intresse veidi heldemalt kui pangad.

Tänavu talvel hakkasid aga Eesti kommertspangad pakkuma kõrgemaid intresse ning esimeses kvartalis tõstis Norma oma hoiused siinsetes pankades 17 miljoni krooni pealt 202 miljonini. Deposiidid Autolivis kukkusid samal ajal 432 miljonilt kroonilt 335 miljonini.

Juunis peetud aktsionäride koosolekul teatas Autolivi treasury-juht ­Hannes Wadell, et Autoliv saab pankadest laenu võtta odavamalt kui Normast. See jutt ajas Antti Partaneni närvi. Ta pahvatas: miks te siis pangast ei laenanud?

Mats Odmani sõnul võib Autoliv laenata Normast raha tegelikult isegi kallimalt kui pangast, sest Norma kuulub Autolivi kontserni. See tähendab, et Norma seisukohalt on tegemist raha andmisega teisele firmale, kuid Autolivi jaoks on tegemist raha tõstmisega ühest taskust teise. See on aga väga kasulik Autolivi reitingutele: pankade silmis tema laenukoormus sellise "hoiustamise" tõttu ei kasva.
Väikeaktsionäre niisugune jutt muidugi ei rõõmusta.

Teine vandenõuteooria
Mitu Normaga seotud inimest tutvustasid Ekspressile ka oma vandenõuteooriat, et kogu praeguse sõja taga on investeerimispankurite ahnus.

Norma paistab väljapoole ettevõttena, mis püsib mitu aastat rahast pungil ja tõotab seetõttu ahvatlevat võimalust saada tavapärasest suuremaid dividende. Ilmselt seetõttu ostsid investeerimispankurid kokku Norma aktsiaid ja tegid mõne fondi või muu kaas­aktsionäriga kokkulepe, et saavad aktsiate tagasiostmise ja dividendide tõstmise korral ka nende käest kobeda teenustasu.

"Haletsusväärne," hüüatas Antti Partanen seda teooriat kuuldes. "Oh mu jumal! Me ei vaja investeerimispankureid, et teada, kuidas raha firmades liigub. Me oleme pikaajalised investorid, oleme olnud ka Normas kauem kui Autoliv, ja eeldame iga firma juhatuselt, kuhu oleme investeerinud, töötamist kõigi osanike, mitte ainult suuromaniku kasuks nagu siin."

Norma finantsdirektor Ülle Jõgi ütles, et tema ei toeta vandenõuteooriaid. "Samas tuleb suurte ettevõtete juhtimisel arvestada, et eri osapooltel on erinevad ärihuvid ja see on loomulik. Raha paigutamine Autolivi, mitte pankadesse, kuni selle investeerimiseni tootmisse, on olnud võimalus ettevõttele suuremat kasumit teenida."

Börsifirma puhul on muidugi lihtne öelda, et kui firma poliitika ei meeldi, siis müü aktsiad maha. Praegu Norma puhul oleks see tõeline suitsiidimissioon. Näiteks Danske Capitali valitsemise all on Norma aktsiaid ligi saja miljoni krooni ulatuses. See moodustab peaaegu kümnendiku Norma väärtusest ning on kaks korda rohkem Norma tavapärasest kuukäibest börsil. Sellise koguse müüki paiskamine lööks aktsia hinna totaalselt alla.

Mõttekam on avalikult suruda suuromanikku ja rõhuda tema käitumise ­eetilisusele, sest võimalus, et Autoliv tahaks kogu firma üle võtta, on väga väike. Rootslastele piisab Norma valitsemiseks olemasolevast 51 protsendist.

Kumb vandenõuteooria vastab tõele (kui vastab), peaks teada olema lähema poole-kolmveerandi aasta jooksul. Selleks ajaks peaks selguma, kui palju vastab tõele Norma tegevjuhi Peep ­Siimoni selgitus aktsionäride üldkoosolekul, et firma ei saa vaba raha praegu ära kulutada, sest hoiab seda uue strateegia ja võimaliku suurinvesteeringu tarvis.
Aeg tiksub, pinged kasvavad.

Kuidas töötab rootslaste rahapump

Maksab dividende ühe korra aastas. Aastatel 2004-2007 maksis 4,2 mln eurot aastas,
sama summa on deklareeritud ka tänavu. Vähemusomanikud (49%) nõuavad, et neil oleks õigus laenata Normast raha samadel tingimustel nagu Autoliv.

Kasutab Normat majasisese "taskupangana". Norma hoiab Autolivi finantsdivsjonis "lühiajaliste deposiitidena" pidevalt 20-27 mln eurot. Umbes sama palju maksab Autoliv igas kvartalis dividende oma aktsionäridele.

Maksab dividende korra kvartalis. Viimasel kolmel aastal on maksnud:
2005: 83,6 mln eurot
2006: 89,3 mln eurot
2007: 87,9 mln eurot

Allikas: Danske capital

Norma suuremad aktsionärid
8. juuli hommiku seisuga

Autoliv 51,00%
ING Luxembourg 9,39%
Skandinaviska Enskilda Bankeni kliendid 6,42%
Clearstream Banking Luxembourgi kliendid 2,76%
Firebird Republics Fund 2,75%
Trigon Uus-Euroopa Väikeettevõtete Fond 2,50%
Gild Arbitrage 2,42%
Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond 2,39%
Skandinaviska Enskilda Bankeni Soome kliendid 1,86%
Gild Arbitrage Riskikapitalifond 1,32%
Kokku 1461 aktsionäri.

Allikas: e-register

Norma hoiused Autolivis

kvartal mln kr

2004

III 128
IV 213

2005

I 241
II 258
III 226
IV 280

2006

I 312
II 375
III 372
IV 388

2007

I 427
II 462
III 446
IV 462

2008

I 335

Allikas: Norma aruanded