Tallinna Vee kampaania Foto: Ilmar Saabas

CEISi raport pealkirjaga „Balti tiigri katsumused: Eesti majandusmaastik alates kommunismi lõppemisest" (pdf-kujul kättesaadav CEISi netisaidilt) analüüsib Eesti majandust ja kiidab läänelike reformide edukat läbiviimist, mis viis kiire majanduskasvuni. Raportist ilmneb, et kuigi Eesti on üldiselt hästi tegutsenud, on viimastel aastatel ilmnenud häirivad asjaolud: Eesti valitsus on sekkunud erasektori tegevusse moel, mis tõstatab riigi usaldusväärsuse küsimuse rahvusvahelistes investeerimisringkondades. Raporti järelduste tõttu paigutas CEIS Eesti monitooringu all olevate riikide nimekirja, seades kahtluse alla Eesti kui välisinvestoritele atraktiivse riigi. CEISi mustas nimekirjas on riigid, mis võivad finantsmaailma normidest kõrvale kalduda ja Euroopast investeeringuid tõrjuda: Läti, Poola, Portugal, Bosnia ja Herzegovina ning nüüd ka Eesti.

CEIS peaks tegelema Ida- ja Kesk-Euroopa investeerimiskliima analüüsimisega ning seda juhib käesoleva aasta veebruarist USA majandusanalüütik, endine Bill Clintoni nõunik majandusküsimustes Robert J. Shapiro. Samas ei leidu internetis ühtki viidet selle kohta, kes on selle organisatsiooni taga; organisatsiooni kohta ei leidu esmapilgul ka rahvusvahelises meedias olulisi jälgi. Küll aga kirjutatakse Wikipedia Shapirot puudutavas kandes, et CEISi võib tuua ebaausa lobbytegevuse näiteks - CEISi Poola majanduskliimat puudutav raport oli vigane, sobides Taani firmale DPTG surve avaldamiseks Poola valitsusele.

CEISi Eesti raporti kohaselt on riik teinud kaks „surmapattu", mis seisnevad Eesti Raudtee ja Tallinna Vee nö ahistamises. Kuna Eesti Raudtee juhtum on juba lõppenud, sobib raport kõige paremini Tallinna Vee erastanud Briti firmale United Utilities. Olgu ette rutates öeldud, et raporti raudteeseaduse kriitika on pehmelt öeldes küsitav, investorid pole olnud aga sugugi pimeduses, vaid olid teadlikud võimalikest seadusemuudatustest. Samuti tundub, et Tallinna Vee ülimalt kasumlikku tegutsemist ehk ca 50% kasumimarginaali peetakse aruandes „põhjendatud kasumimääraks". 

Hiljuti ilmus ka Forbesi internetiväljaandes Eesti-teemaline artikkel, kus investorite õiguste piiramist kritiseeriti Tallinna Vee näitel...

TÄIENDUS: Täna selgus, et Fitch Ratings tõstis Eesti krediidireitingut A+´le (5.tugevuselt), tuues põhjenduseks tugeva majanduskasvu. Eesti esimese kvartali majanduskasv oli aastatagusega võrreldes +8,5%, mis on kõrgeim Euroopas.

-------------------------------

Raporti Eesti Raudteed ja Tallinna Vett puudutava osa lühikokkuvõte:

Eesti Raudtee

AS Eesti Raudtee erastati 2001. aastal 2/3 ulatuses ettevõttele Baltic Rail Services (BRS), kusjuures BRS kohustus investeerima veeremi ja infrastruktuuri moderniseerimisse 5 aasta jooksul 2,6 miljardit krooni. Kaks aastat hiljem võttis Eesti valitsus vastu Raudteeseaduse, millega anti riiklikule ametkonnale ainuvoli valdkonna reguleerimiseks ja sisuliselt ka tariifide muutmiseks. Kuigi raudteeseadus võeti vastu heas usus, läks selle tariifide reguleerimise osa täielikult vastuollu rahvusvaheliselt aktsepteeritud normide ja AS Eesti Raudtee erastamislepinguga. AS Eesti Raudtee läks 2004. aastal valitsuse vastu kohtusse ning pärast mitme kohtuinstantsi läbimist nõustus valitsus BRSi aktsionäridele maksma $200 miljonit osa eest, mille väärtuseks oli hinnatud üle $440 miljonit.

Tallinna Vesi

Tallinna linn otsustas 2001. aastal munitsipaalettevõtte AS Tallinna Vesi erastada, et parandada vee kvaliteeti. Erastamine viidi läbi nii, et saavutada parim võimalik kvaliteet vähimate võimalike veetariifide juures ja kõrgeima saadava hinnaga. Sealjuures lepiti kokku vee hinna tõusu arvutamise valem, garanteerides investorile õiguskindlus läbi stabiilse tariifirežiimi. Valem oli kirjas ka enampakkumisest osalejatele saadetud lepingumaterjalides. Parima pakkumise, 85 mln eurot 50,4% aktsiate eest, tegi Briti vee-ettevõte United Utilities (U.U.). 15 aastaks sõlmitud leping pidi tagama, et U.U.-l on võimalik teenida õigustatud tulu.

2005. aastal läks Tallinna Vesi esimese Eesti firmana Tallinna Börsile. Pärast erastamist täitis firma kokkuleppeid ja praegu vastab vee ja reovee kvaliteet Euroopa Liidu standarditele. 2009. aastal alustas aga Konkurentsiamet avalikku rünnakut Tallinna Vee ja firma investorite vastu, väites, et investorid teenivad liiga kõrget kasumit ning et tariife tuleks 20-25% võrra vähendada. Ameti juhi Märt Otsa sõnul on firma kasumlikkus 50%, mida amet ei saa heaks kiita, sest see ei vasta õigustatud kasumi põhimõtetele. 2010. aastal võtsid riigivõimud ühepoolselt vastu mitmeid seadusakte, sh monopolidevastase seaduse, et Tallinna Vee erastamisega paika pandud tingimusi muuta. Veetariifid, millest sõltuvad Tallinna Vee sissetulekud, viidi Konkurentsiameti pädevusse. Ametile anti õigus sekkuda nii tol hetkel kui ka tulevikus.

Ka Eestist märksa arenenumates riikides on tavaks, et eraldiseisev ametkond jälgib õiglast äritegevust, kuid antud juhul on imelik see, et ametkond ignoreeris täielikult varasemaid, erastamil sõlmitud ja kehtivaid kokkuleppeid, sh tariifide osas, ja viis ühepoolselt läbi tariifide muutmise, omamata selleks tõestatud alust.

Samal ajal, kui Konkurentsiamet heitis Tallinna Veele ette põhjendamatult kõrget kasumlikkust üle 25%, oli täielikult riigi omanduses oleva elektriettevõte Eleringi kasumlikkus juba aastaid üle 25%.

-----------------------------

Raportis järeldatakse, et Eesti võimud peavad aru saama, et rahvusvahelistel investoritel võib tekkida õigustatud mure juhul, kui munitsipaalvõimude vahetumine toob kaasa eelnevalt sõlmitud lepingute sisulise tühistamise. Välisinvestorid lihtsalt ei tule Eestisse, kui nende õigused pole seadustega kaitstud, sest neil on muuhulgas õigus ka teenida põhjendatud määral kasumit.

Eestil on raporti hinnangul potentsiaali saada Ida-Euroopa kriisijärgse majanduse säravaks täheks - makromajanduslikud vahendid on olemas. Ning kuigi Eesti Raudtee juhtum on lahendatud, on Eesti võimudel võimalik kehtestada majanduspoliitikat andmaks välisinvestoritele signaali, et investeeringud on Eestis teretulnud ning Eesti austab seadusi ja kokkuleppeid.