Rasked haiged loodavad imeravile
Eesti sclerosis multiplex’i (hulgiskleroos) haigeid koondav ühing tegutseb juba 20 aastat. Läinud aastal läks esimest korda koosolekul ägedaks vaidluseks.
Lääne-Tallinna Keskhaiglas sclerosis multiplex’i haigeid raviva neuroloogi Katrin Gross-Paju ettekande järel hakkasid mõned kohaletulnud süüdistama, et Eesti arstid püüavad maha vaikida ja varjata uudset raviviisi.
Eesti Ekspressi toimetusele laekus kiri: “Eesti ja ka teiste riikide neuroloogid on sellise ravi vastu, kuna nad on seotud ravimifirmade uute ravimite katsetustega. Ravimifirmad jäävad ilma oma rahadest, kuna sclerosis multiplex’i ravimid on väga kallid ja sellele kulub miljardeid dollareid, nii on võimalik inimesi eluaeg hoida nendest sõltuvuses.”
Nende Eesti sclerosis multiplex’i haigete arvamus pole erandlik. Viimasel kahel aastal on selliste süüdistuste tulv tabanud neurolooge Euroopas ja Ameerikas.
2009. aastal teatas Paolo Zamboni juhitud Itaalia veresoonekirurgide grupp, et nad avastasid sclerosis multiplex’i täiesti uue põhjuse ja ravi. Nad kirjeldasid seda esimestena maailmas ja tähistasid sündroomi lühendiga CCSVI. “Tunnistan, et neuroloogid tegid siin vea,” ütleb neuroloog Katrin Gross-Paju. “Ka Eesti neuroloogid.”
Nad ei pööranud Zamboni avastusele tähelepanu, sest haiguse uus seletus ja uus ravimeetod tundusid liiga ebatõenäolised. Nad ei vaevunud seda isegi ümber lükkama.
Sclerosis multiplex on raske ja süvenev haigus, mis võib selge mõistusega inimese aastatega kõnevõimetuna ratastooli jätta.
Zamboni väitis, et tema uuringud näitavad: sclerosis multiplex polegi immuunsüsteemi haigus, vaid hoopis südame ja veresoonte probleem ning veene lõigates saab seda kirurgiliselt ravida!
Zamboni pasundas avastusest ajakirjanduses. Ootamata ära uuringuid teistes teaduskeskustes, alustas ta oma kliinikus operatsioone. Haiged olid vaimustuses ja väitsid, et nad paranevad. Et riiklik süsteem operatsiooni kusagil maailmas ei rahasta, aga nõudlus on olemas, tekkisid patsientide toetusgrupid ja erakliinikud hakkasid lõikust raha eest pakkuma.
Poolas on neli kliinikut, kus operatsioonidel käiakse. Eriti palju kliente on neil soomlaste hulgas. Koos sõidukuludega peaks arvestama 6900eurose väljaminekuga. Eestist on üks inimene käinud Suurbritannias uuringutel, ent mitte operatsioonil. Järjekord on seal kaks aastat. Aga operatsioonil käiakse ka Bulgaarias, Saksamaal, USAs, Kanadas ja Belgias.
Kui mäsu uue ravimeetodi ümber oli juba suureks läinud ja patsiendid nõudsid arstidelt operatsioone, mõistsid neuroloogid, et peavad reageerima. Zamboni tööd korrati kolmes teaduskeskuses Berliinis, Göteborgis ja Amsterdamis. Kusagil ei leitud kinnitust itaallase väidetele.
Meetod on teaduslikult täiesti ümber lükatud, kuid haigete vaimustust see ei kahanda. “Me alahindasime seda, et inimesed loodavad ühe operatsiooniga terveks saada,” ütleb neuroloog Katrin Gross-Paju.
