Raskekaalu poksis uuele ringile
Poksimaailmas on kell teinud täistiiru. Lennox Lewise taandumisest saati on Ameerika oodanud uut mustanahalist lootust, kes lõpetaks raskekaalu poksis valgete idaeurooplaste ülevõimu. Möödunud nädalavahetusel, nagu anekdoodis Londoni bussidest, tuli selliseid kaks tükki korraga. Ja saatuse irooniana ei ole kumbki neist ameeriklane.
Umbes samal ajal, kui britt David Haye astus oma kaheksa kilomeetri pikkust koduteed Bermondseysse, selle asemel et istuda kaks ja pool tundi Londoni Blackwalli tunnelis ummikus - löönud enne Enzo Maccarinelli O2 ringis uimaseks nagu vastu hommikut koju tuiava peolooma -, vabastas nigeerlane Samuel Peter Mehhikos Cancunis venelase Oleg Maskajevi WBC meistritiitlist. Nüüd võib poksis minna uuele ringile.
Tuul alla Vene pättidele
Las Vegases elav Peter võib küll kanda kõige ihaldatumat raskekaalutšempioni vööd, ometi puuduvad tal see kuraas ja karisma, mis on londonlasel, kellest pärast poolraskekaalust raskekaalu ületulekut võib eeloleva kolme aasta vältel saada ala maailmavalitseja. Selle ajani, kui Haye (27) on valmis raskekaalus sotte selgeks tegema, kulub veel pool aastat, kuid ta kavatseb võtta mõlemad tiitlid. Samas ta ei loodagi, et kõik need kõhklused, millest kõneldi enne tema viieminutilist purustavat matši Maccarinelliga, kusagile kaoksid. "Räägiti, et mul pole lõuga ja vastupidavust ja küllap nad räägivad seda ka raskekaalus," ütles ta. "Aga ma olen plahvatuslik ja tugev. Isegi kui oleks alles Lennox Lewis, keda pole, läheksin ma raskekaalus tiitli peale välja. Ma tahan need laiama hakanud Vene pätid nokki lüüa."
"Ameeriklased igatsevad põnevat raskekaallast, kes suudaks korralikult võidelda ja kes tuleks ja teeks. Loodetavasti nad taipavad, et mina sobin, sest mina olen ainus ingliskeelne raskekaallane, kes võtta on."
Ameeriklased, kes nägid Haye võimet vastast nagu pikselöögiga rabada Showtime'i vahendusel, võtavad nii omanäoliselt otsekohese jutu ja käitumisega mehe hea meelega omaks. Pärast matši vabandas ta, et lasi ajakirjanikel oodata, sõnadega: "Ma ei ole pool aastat seksinud. Sellepärast hilinesingi."
Ameerika on üks tõenäolisemaid valikuid, ehkki võimalusi on tal veelgi. Enne mullu esimesel raskekaalusarja "külaskäigul" vägeva nokaudiga lõppenud võidumatši poolaka Tomasz Boniniga ennustas omal ajal Lewise karjääri taga seisnud promootor Frank Maloney, et Haye'st saab Briti kõigi aegade kõige rikkam sportlane.
Maloney lasi koguni ära pressida oma vana Briti lipu värvides ülikonna, et Haye'le esireast kaasa karjuda, kui toonane poolraskekaallane võitis Pariisis WBC tiitlivõistlusel Jean-Marc Mormecki. Hiljem on meeste suhted jahenenud ja Haye teatab, et on üks väheseid sõltumatuid Briti tippklassi poksijaid ja valmis koostööks ükskõik millise promootoriga. Maloney aga ütleb siiani: "Temast võib saada raskekaalu päästja."
Edukad ületulekud poolraskekaalust raskekaalu on haruldased. Evander Holyfield on üks väheseid, kes sellega toime tulnud, aga Haye võib viidata ka Muhammad Alile, tippude tipule, kes Cassius Clay nime all sai 1960. aastal olümpiakulla veel kraad madalamas kaalus.
Esimene vastane - Lewise nokkilööja
Enne kohtumist mõnega kolmest ülejäänud tiitliomanikust, Vladimir Klitško, Ruslan Šagajevi või Peteriga, läheb Haye tõenäoliselt sügisesel eelturniiril vastamisi endise WBC tšempioni Hasim Rahmaniga - ühega kahest mehest, kes kunagi Lewise nokki löönud. Just selle matši suhtes oli äärepealt juba kokku lepitud, kui Haye otsustas vastu võtta Frank Warreni seitsmekohalise pakkumise Maccarinelli vastu. Enamik inimesi peab Haye unelmate võimalikuks murdjaks just Klitškod, endist olümpiakulda ja endise maailmameistri Vitali raske käega venda.
Ent Haye ütleb Klitško kohta: "Ta ei ole maailma parim, ta on lihtsalt suur, 1.98. Teda on kerge lüüa, ta lihtsalt üritab teist torgetega maha niita. Ma lähen kaitsest läbi, teen paar head tabamust ja võtan ta kähku maha. Ma vaatasin, kuidas ta Sultan Ibragimoviga võitles. Seda oli hale vaadata, kuigi ta võitis. Tšagajev on parem raskekaallane oma stiili tõttu. Ta mõtleb kaitse peale ega rahmi kohu aeg. Temaga tuleks meil hea matš."
Warren on üks neist, kes ikka veel suhtub Haye'sse kahtlevalt mehe "Achilleuse lõua" ja väidetavalt kergesti veritsema hakkava naha pärast, aga tunnistab: "Kui ta läheb üles raskekaalu, siis läheb asi huvitavaks. On ühed raskekaallased, keda oleks põnev tema vastas näha, ja on teised, kellega ta ise tahab vastakuti minna. Ta oskab lüüa, aga teda on samuti võimalik lüüa."
Maccarinelli peab nüüd haledalt lõuga nühkima, aga kahtlemata tuleb ta tagasi ja korjab üles ühe või kõik poolraskekaalu tiitlid, mis Haye'st vabaks jäävad, kuna aga avalikkuse tähelepanu pöördub mõneks ajaks Ühendkuningriigi kõige edevamalt maailmameistrilt kõige tähelepandamatule - Gavin Reesile.
Laupäeval Cardiffis üritab waleslane mõnevõrra lohutada Enzo Galzaghe talli eduka esinemisega WBA kergekeskkaalu tiitlikaitsematšis ukrainlase Andreas Kotelniku vastu. Rees (27) ei ole kümne aasta jooksul kordagi kaotanud, kuigi on üsna ebatavaline tšempion - väikest kasvu (160 cm), samas suure võitlejahingega. Kotelnik (30) viigistas Souleymane M'Bayega, kellelt Rees võttis tiitli, ning kaotas Junior Witterile, kuid võib osutuda raskeks vastaseks. Reesil võib vaja minna täpset nokaudivasarat.
Artikkel on avaldatud ajalehes The Independent 16. märtsil 2008
