21.03.2008, 00:00
Raskekaalu poksis uuele ringile
David Haye tahab kuraasi ja karismaga valitseda maailma ja päästa raskekaalupoksi maine.
Poksimaailmas on kell teinud täistiiru. Lennox Lewise taandumisest saati
on Ameerika oodanud uut mustanahalist lootust, kes lõpetaks raskekaalu
poksis valgete idaeurooplaste ülevõimu. Möödunud
nädalavahetusel, nagu anekdoodis Londoni bussidest, tuli selliseid kaks
tükki korraga. Ja saatuse irooniana ei ole kumbki neist ameeriklane.
Umbes samal ajal, kui britt David Haye astus oma kaheksa kilomeetri
pikkust koduteed Bermondseysse, selle asemel et istuda kaks ja pool tundi
Londoni Blackwalli tunnelis ummikus – löönud enne Enzo
Maccarinelli O2 ringis uimaseks nagu vastu hommikut koju tuiava
peolooma –, vabastas nigeerlane Samuel Peter Mehhikos Cancunis venelase
Oleg Maskajevi WBC meistritiitlist. Nüüd võib poksis minna
uuele ringile.
Tuul alla Vene pättidele
Las Vegases elav Peter võib küll kanda
kõige ihaldatumat raskekaalutšempioni vööd, ometi
puuduvad tal see kuraas ja karisma, mis on londonlasel, kellest pärast
poolraskekaalust raskekaalu ületulekut võib eeloleva kolme aasta
vältel saada ala maailmavalitseja. Selle ajani, kui Haye (27) on valmis
raskekaalus sotte selgeks tegema, kulub veel pool aastat, kuid ta kavatseb
võtta mõlemad tiitlid. Samas ta ei loodagi, et kõik need
kõhklused, millest kõneldi enne tema viieminutilist purustavat
matši Maccarinelliga, kusagile kaoksid. “Räägiti, et mul
pole lõuga ja vastupidavust ja küllap nad räägivad seda
ka raskekaalus,” ütles ta. “Aga ma olen plahvatuslik ja tugev.
Isegi kui oleks alles Lennox Lewis, keda pole, läheksin ma raskekaalus
tiitli peale välja. Ma tahan need laiama hakanud Vene
pätid nokki lüüa.”
“Ameeriklased
igatsevad põnevat raskekaallast, kes suudaks korralikult võidelda
ja kes tuleks ja teeks. Loodetavasti nad taipavad, et mina sobin, sest mina
olen ainus ingliskeelne raskekaallane, kes võtta on.”
Ameeriklased, kes nägid Haye võimet vastast nagu
pikselöögiga rabada Showtime’i vahendusel, võtavad nii
omanäoliselt otsekohese jutu ja käitumisega mehe hea meelega omaks.
Pärast matši vabandas ta, et lasi ajakirjanikel oodata,
sõnadega: “Ma ei ole pool aastat seksinud. Sellepärast
hilinesingi.”
Ameerika on üks tõenäolisemaid
valikuid, ehkki võimalusi on tal veelgi. Enne mullu esimesel
raskekaalusarja “külaskäigul” vägeva nokaudiga
lõppenud võidumatši poolaka Tomasz Boniniga ennustas
omal ajal Lewise karjääri taga seisnud promootor Frank Maloney, et
Haye’st saab Briti kõigi aegade kõige rikkam sportlane.
Maloney lasi koguni ära pressida oma vana Briti lipu värvides
ülikonna, et Haye’le esireast kaasa karjuda, kui toonane
poolraskekaallane võitis Pariisis WBC tiitlivõistlusel Jean-Marc
Mormecki. Hiljem on meeste suhted jahenenud ja Haye teatab, et on üks
väheseid sõltumatuid Briti tippklassi poksijaid ja valmis
koostööks ükskõik millise promootoriga. Maloney aga
ütleb siiani: “Temast võib saada raskekaalu
päästja.”
Edukad ületulekud poolraskekaalust
raskekaalu on haruldased. Evander Holyfield on üks
väheseid, kes sellega toime tulnud, aga Haye võib viidata ka
Muhammad Alile, tippude tipule, kes Cassius Clay nime all sai
1960. aastal olümpiakulla veel kraad madalamas kaalus.
Esimene vastane – Lewise nokkilööja
Enne kohtumist mõnega kolmest ülejäänud
tiitliomanikust, Vladimir Klitško, Ruslan &
Scaron;agajevi või Peteriga, läheb Haye tõenäoliselt
sügisesel eelturniiril vastamisi endise WBC tšempioni Hasim
Rahmaniga – ühega kahest mehest, kes kunagi Lewise nokki
löönud. Just selle matši suhtes oli äärepealt juba
kokku lepitud, kui Haye otsustas vastu võtta Frank Warreni
seitsmekohalise pakkumise Maccarinelli vastu. Enamik inimesi peab Haye unelmate
võimalikuks murdjaks just Klitškod, endist olümpiakulda ja
endise maailmameistri Vitali raske käega venda.
Ent Haye
ütleb Klitško kohta: “Ta ei ole maailma parim, ta on lihtsalt
suur, 1.98. Teda on kerge lüüa, ta lihtsalt üritab teist
torgetega maha niita. Ma lähen kaitsest läbi, teen paar head tabamust
ja võtan ta kähku maha. Ma vaatasin, kuidas ta Sultan Ibragimoviga
võitles. Seda oli hale vaadata, kuigi ta võitis. Tšagajev
on parem raskekaallane oma stiili tõttu. Ta mõtleb kaitse peale
ega rahmi kohu aeg. Temaga tuleks meil hea matš.”
Warren on üks neist, kes ikka veel suhtub Haye’sse kahtlevalt mehe
“Achilleuse lõua” ja väidetavalt kergesti veritsema
hakkava naha pärast, aga tunnistab: “Kui ta läheb üles
raskekaalu, siis läheb asi huvitavaks. On ühed raskekaallased, keda
oleks põnev tema vastas näha, ja on teised, kellega ta ise tahab
vastakuti minna. Ta oskab lüüa, aga teda on samuti võimalik
lüüa.”
Maccarinelli peab nüüd haledalt
lõuga nühkima, aga kahtlemata tuleb ta tagasi ja korjab üles
ühe või kõik poolraskekaalu tiitlid, mis Haye’st
vabaks jäävad, kuna aga avalikkuse tähelepanu pöördub
mõneks ajaks Ühendkuningriigi kõige edevamalt
maailmameistrilt kõige tähelepandamatule – Gavin Reesile.
Laupäeval Cardiffis üritab waleslane mõnevõrra
lohutada Enzo Galzaghe talli eduka esinemisega WBA kergekeskkaalu
tiitlikaitsematšis ukrainlase Andreas Kotelniku vastu. Rees (27) ei ole
kümne aasta jooksul kordagi kaotanud, kuigi on üsna ebatavaline
tšempion – väikest kasvu (160 cm), samas suure
võitlejahingega. Kotelnik (30) viigistas Souleymane M’Bayega,
kellelt Rees võttis tiitli, ning kaotas Junior Witterile, kuid
võib osutuda raskeks vastaseks. Reesil võib vaja minna
täpset nokaudivasarat.
Artikkel on avaldatud ajalehes The
Independent 16. märtsil 2008
Nemad seisavad Haye teel:
- Vladimir Klitško, IBF/WBO meister, 31, sünd Ukrainas, hüüdnimi Dr Steelhammer
- Ruslan Šagajev, WBA, 29, sünd Usbekistanis, hüüdnimi White Tyson
- Samuel Peter, WBC, 27, sünd Nigeerias, hüüdnimi Nigerian Nightmare
- Hasim Rahman, endine WBC/IBF, 35, sünd USAs, hüüdnimi The Rock