Ratsionaalse masina teener
St Pauli metroopeatus. Siis suund Londoni muuseumile, pööre paremale, nüüd vasakule Wood Streetile ja oledki paigas, mille aadress on London Wall 125 – JP Morgan Europe Limited. Vihma veel ei saja.
Siin tunned, mida tähendab sõda ootav maailm. Kõik üritavad oma tehingud teha ära enne, kui raketid lendama hakkavad, seletab leedukas Simonas Eimaitis (26) eesti keeles.
Ta istub poolringikujulise laua ääres arvutirivi taga ja müüb võlakirjade uusemissioone. Sa ei kujuta ette, mida tähendab siin kiire. See on kuus helisevat telefoni ja neli ekraani, mida tuleb pidevalt jälgida.
Paari tunni jooksul helistab kolmsada potentsiaalset investorit. Päeva lõpuks peab olema võlakiri müüdud. Üks päev korraga. Aga mulle meeldib, ütleb Eimaitis. Tema peab kokku sobitama võlakirja väljaandja ja võlakirja ostja huvid.
Ta töötas kunagi Tallinnas väikeses rootslastele kuulunud väärtpaberikontoris Tempelman Väärtpaberid. Uut tööd pakkusid talle nii Joakim Helenius Trigonist kui ka Ernesto Preatoni. Simonas ütles neile ei ja pühkis Eesti tolmu jalgadelt. Tuttavate ja soovitajate kaudu sai ta kahekuulise otsimise järel Londonis tööd.
“Saabusin ise dot.comi buumi ajal. Kõik võeti tööle, ükskõik mis raha eest. Panga sees oli isegi IT-inkubaator. Kui sul oli idee, siis anti raha ja võimalus teostada idee panga sees,” vestab leedukas. Talle meeldib rääkida. “Mul oli ka armuafäär dot.com-iga, aga see jäi väga lühiajaliseks. Mingi Balti majandust tutvustav intenetilehekülg…”
Ratsionaalne masin
Maailmamajandus on kriisis. Businessweeki käesoleva nädala esikaanelugu küsib, kas sinu töökoht on järgmine (Is your job next?). Lehes kurdetakse, et ka kõrgklassi töökohad kaovad Ameerikast teistesse maadesse. Isegi finantsanalüütikuid ega arvutikiibiinsenere ei ole vaja.
Londoni Citys on koondamiste laine puudutanud ka eestlasi.
“Kui paar aastat oldud, aga tulemus kehv, siis pank ei anna sulle kohe kinga. Otsitakse uut tööd muul tasandil. Keegi ei lase sind pangast kohe välja. Paar-kolm kuud võtab lahkumine aega,” kirjeldab Eimaitis.
Kõlab inimlikult, märgin ma.
“Keegi ei räägi siin inimlikkusest. Igaüks on iseenda eest väljas. Pank ei ole inimlik, pank on ratsionaalne masin. Kui oled näiteks konkurendi juurde tööle minemas, siis oled päevapealt väljas.”
Täna ei ole investeerimispanganduses parimad päevad. Palju inimesi lastakse lahti, aga alati võetakse noori juurde.
“Puhas ratsionaalsus. Uss vahetab ka nahka ja pank vajab uut verd,” ütleb noor leedukas. “Selleks, et vanad laisaks ei muutuks. Inimesed kaotavad värskuse ja töö asemel hakkavad näiteks panga sisepoliitikaga tegelema, muretsedes oma töökoha pärast. Kõik peavad olema orienteeritud tulemusele.”
Simonas Eimatis on edasijõudnud tegija. Tema lubab endale mõnikord ka ülemusega vaidlemist.
“Olin just kaks kuud New Yorgis noori õpetamas. Õppejõu abina. See on kahekuuline väga intensiivne kursus."
Pikk päev
Kohtume õhtul kell seitse. Räägime tunnike-poolteist. Pool üheksani õhtul. "Jään veel pooleks tunniks," ütleb Eimaitis. Üldiselt üritab ta kaheteistkümne tunniga hakkama saada. See on parem töö kui ettevõtete müük ja liitumised (M&A). Seal tuleb tööd teha paarkümmend tundi päevas.
Tema töö väliskliima määravad kolme riigi võlakirjad: Brasiilia omad, mille hind on 67 protsenti nimiväärtusest, Venemaa võlakirjad, mille hind on 81,5 protsenti nimiväärtusest ja hinna liikumine täielikult korrelatsioonis naftahindade liikumisega, ning Türgi võlakirjad, hind 101,5 protsenti nimiväärtusest.
Kui Brasiilia võlakirjade hind kukub, siis ei saa Ladina-Ameerikas tehingut teha. Siis tuleb oodata.
“Sõda toob volatiilsuse. See tuleb veebruaris, räägib võlakirjade spetsialist. Olemärtsis. Siis on võimatu uut raha saada. Ja keegi ei tea millal see lõpeb. Olen teinud jaanuaris kolme nädalaga seitse tehingut, mis on kahe kuu töö. Kliendid kiirustavad,” räägib Eimaitis
“Panganduses on palgad kaks-kolm korda kõrgemad kui Inglismaal üldiselt. Seda ei ole väga palju. Töö käib ikka lootuses saada aasta lõpus kopsakas preemia. Kuid see sõltub üldisest tulemusest. Kui on kehv aasta kogu pangale, siis on sellevõrra ka preemiad väiksemad. Kaotusvalu jagatakse võrdselt.”
"Mida teed rahaga?" “Ära söön,” vastab Eimaitis. “Ma palju ei kuluta, autot ei oma.”
Tal on natuke naljakas eesti keel. Kõnekeel, mis ta mõne kuuga Tallinnas õppis. "Tead, mu lemmiksõna on normaalne. See võib eesti keeles kõike tähendada."
Valmidus lahkuda
Kuidas olla edukas?
“Arukus ja valmisolek võtta riski – see on edu valem,” sõnastab Eimaitis.
Ta tunneb ka teisi edukaid uuseestlasi.
“Jürgen Kaljuvee on minu hea sõber. Kui sul on matemaatika kraad Harvardist, siis on see väga kõva sõna,” ütleb ta Kaljuvee kohta. “Ei saagi aru, kas ta on rohkem geenius või hull. Nüüd Kaljuvee abiellus, loodetavasti rahuneb maha.”
London ja naised?
“On väga raske läbi saada inimestega teistest kultuuridest. Asi ei ole keeles, koolituses, vaid lihtsalt arusaamises. Olen avastanud, et on väga tähtis, mis multifilme sa vaatasid lapsepõlves, mida sa sööd, mida usud,” räägib pankur.
“Tead millised on inglise naised? Nad joovad õlut, vaatavad jalgpalli ja kaklevad omavahel. Ära sellest parem kirjuta,” lisab ta.
“Mandrieurooplastega klapin paremini, aga kõige parem suhe on teiste idaeurooplastega. Selline romantiline liberalism – vabadus on kõige tähtsam.” Ja vabadusse Eimaitis usub.
“Miks Ida-Eurooplased on N.Y-s või Londonis suhteliselt edukad? Me ei karda, et peame oma asjad kokku pakkima ja kohta vahetama. Inglased vahel imestavad minu valmisoleku üle ülemusega vaielda. Aga mis ta teeb? Halvimal juhul viskab ta mind pangast välja. Maailm ei kuku sellest kokku. Mul ei ole siin mingit suurt maja, mida pean ülal pidama. Ma võin iga kell pakkida oma asjad ja tagasi minna,” seletab Eimaitis oma nägemust.
30aastase majalaenu kultuur hakkab Eestisse jõudma. Ka väikesel kodumaal peavad inimesed värisema iga oma liigutuse pärast...
“Aa. Kuluta praegu, maksa hiljem. See ei meeldi mulle üldse. Kui ma ostan kalli asja, siis ma tunnen, et asi ostis mind. Seetõttu elan väga meelsasti ilma autota. Kõik mu asjad mahuvad paari kohvrisse. Ma võin raha kulutada reisimiseks, hobidele, aga mitte asjadele.”
Ta elab Kensingtonis, poole tunni metroosõidu kaugusel pangast. “London on külade kogum, igaüks oma stiili, elutempo ja oma peatänavaga. Londoni City on nagu Manhattan. Inimesed on siia kokku tulnud raha teenima.”
Suvel käib Eimaitis lainelauaga sõitmas. Hansapanga võlakirja emissiooni aga ei õnnestunud tal korraldada. Hansapank eelistas JP Morganile hoopis Barclays Capitali.
“Tead, Baltikumiga on väga raske töötada. Nad vaatavad mind nagu kadunud poega. Venelased ütlesid aga kord, et nad tahavad tõelist inglast. Sellist Oxfordi aktsendiga, sellist nagu filmides näidatakse.”
Lahkun. Vihma sajab. Saan läbimärjaks. Metroos ostan šokolaadi, pähklitega, et viienaelane peeneks vahetada.
Lennukis avan Äripäeva ja loen, et maailma ühe suurima panga JP Morgan Chase neljanda kvartali kahjum oli 387 miljonit dollarit. Enron.
