Raudteed juhitakse Eestist, mitte Venemaalt!
Eesti Raudtee avalikustas möödunud neljapäeval oma majandustulemused. Firma kasum kasvas 65 protsendi võrra 347 miljoni kroonini. Ekspress usutles sel puhul firma nõukogu esimeest, kes käib Eestis üle kahe kuu.
Miks Eesti Raudtee kasum pärast erastamist nii järsku hüppas?
Me oleme palju efektiivsemad kõigis tegevusvaldkondades. Suur osa sellest on uutel veduritel. Me oleme kõigis tegevusvaldkondades palju efektiivsemad kui varem.
Kas varastamine on endiselt probleem?
Meil on sellega kogemusi, aga see ei ole minu arvates väga suur probleem. See ei meeldi meile. See on miski, mis on jäänud nõukogude ajast ja seda võimaldas järelvalve puudumine.
Põhiliselt varastatakse diisli- ja kütteõli. Kogused ei ole suured.
Mida varem juhtimisel valesti tehti?
Ettevõtet juhiti poliitiliselt. Valitsused ei peaks ettevõtteid juhtima, sest nad teevad seda alati kehvasti. Ma pole kunagi näinud ühtki efektiivset valitsuse juhitud ettevõtet.
Kui palju te usaldate poliitikuid?
Mitte igatahes ettevõtete juhtidena. Valitsusel on oma legitiimne roll nagu näiteks kohtute, koolide ja teiste selliste asutuste pidamine. Aga mitte firmade juhtimine.
Kas Meelis Atonen on hea minister?
Ta on intelligentne minister. Saame päris hästi läbi.
Kas praeguse valitsusega on lihtsam suhelda kui eelmisega?
On küll. Nad on palju suhtlemisaltimad ja rohkem orienteeritud äri ja majanduse arengule.
Miks teie ettepanekuid siis uue raudteeseaduse kirjutamisel ei arvestatud?
Me tegime oma ettepanekud ja neid kahjuks ei võetud kuulda. Me peame kuuletuma seadusele. See on väga keerukas teema ja me ei teinud oma mõtete edastamisel just väga head tööd.
Mida arvate Eestis levinud ütlusest – seal, kus lõpeb mõistus, algab raudtee?
(Naerab) Nii oli see ehk varem. Meie üritame tõestada, et siin on võimalik teha edukat äri. Niikaua, kui ettevõtmist juhib riik, ei ole ta üldjuhul väga edukas. Me ei saa muuta ajalugu, aga saame teha õigeid otsuseid tulevikuks.
Miks Eesti Raudtee tahab börsile minna?
Põhjuseid on palju, muuseas lihtsam ligipääs täiendavale kapitalile.
Kas teil on praegu suur vajadus lisaraha järele?
Ei, aga kunagi võib see vajadus tekkida. Kõik sõltub sellest, mis juhtub Venemaal. Neil ei ole ammu korralikult investeeritud ja nende raudtee, vagunid ja vedurid on kohutavas seisukorras. Meie jaoks on see risk, sest kui nemad ei suuda äri hoida, siis ei saa seda teha ka meie. Tahame nende turul olla väga tugevad veeremi osas – meie vagunid sõidavad põhiliselt just Venemaal. Meie suudame transiidifirmadele pakkuda vaguneid, aga venelased ei suuda.
1999. aastal valiti teid Ameerika Aasta raudteelaseks. Mille eest?
Selle auhinna andis ajakiri Railway Age, mis on USA raudteelaste ajakiri. Igal aastal valivad nad kellegi selle auhinna vääriliseks. Neile meeldisid Wisconsin Centrali tulemused – see oli firma, mille asutasin. Börsileminek oli väga edukas. Olime ka rahvusvaheliselt väga edukad, erastasime Uus-Meremaal raudtee ning osalesime erastamises Austraalias ja Suurbritannias.
Aga teie oma firma Wisconsin Central ei hinnanud seda tiitlit piisavalt kõrgelt, vaid sundis teid samal aastal hoopis lahkuma?
Meil olid erimeelsused investeeringute osas. Minule meeldib firmat arendada ja teha seda õigesti. Kasum ei pruugi tulla üleöö.
Neile ei meeldinud tulemused, mis olid väga head?
Tõsi. Nad arvasid, et need saaksid veel paremad olla. Nad eksisid. Kui nad firma üle võtsid, läksid tulemused kolinal alla ja täna see firma isegi ei tegutse enam. Kõik investeeringud müüdi maha.
Kui Wisconsinist ära tulite, asutasite oma firma Rail World ja asusite vallutama uusi turge…
Meil on investeeringud Eestis, Poolas ja muidugi USAs.
Kui erinevad on eestlased ja poolakad?
Nad on päris erinevad. Eesti on Poolast arengus ja poliitilises süsteemis palju kaugemale jõudnud. Eesti on väga väike ja seetõttu saavad ka muutused toimuda palju kiiremini. Eestlased on väga praktiline rahvas. Nad olid valmis tegema asju teistmoodi. Poolakad olid üllatunud, sest nad polnud valmis. Nad on ikkagi suur riik, 40 miljonit inimest, väga poliitiliselt juhitud.
Kas te usaldate eestlasi?
Muidugi, äripartneritena.
Ometi on Eesti Radutee pealik siiani olnud ameeriklane.
See on kogemuste küsimus. Eestlastel ei saagi olla eraraudtee juhtimise kogemust, sest siin ei olnud ju ühtegi.
Kas Riivo Sinijärvel on piisavalt kogemust? Nüüd kui ta on mitu aastat teil töötanud.
On küll. Ta on väga tugev kandidaat.
Miks te siis otsite teisi kandidaate?
Alati on vaja olla kindel, et sul on hea valik. Parem las olla kolm tugevat kandidaati, kelle hulgast valida.
Kas Poolas on pukis ameeriklane?
Ei, seal on ikka poolakas.
Te usaldate poolakaid rohkem kui eestlasi?
Nad on piisavalt kogenud selles arenguetapis, mis seal praegu on. Aga raudtee hakkab seal väga kiiresti kasvama ja neil läheb ilmselt vaja abi väljastpoolt.
Mida arvate peaminister Juhan Partsi ideest, et raudtee kui infrastruktuur peaks kuuluma Eesti riigile?
Ma pole nõus. Miks ta peaks midagi sellist ütlema?! See ju kuulus kunagi Eesti riigile ja mis sellest sai? Miks ta siis midagi ei öelnud? Raudteel ei olnud raha, teenindus oli kehv – kas ta ütleks, et see oli edukas? Mitte keegi ei saa öelda, et see oli edukas. Ma ei saa sellest aru. Ma ei ole küll härra Partsi kohanud, aga minu meelest ei tohiks ta olla sotsialist. Miks ta siis räägib sellist juttu, nagu ta oleks sotsialist? Kas ta arvab, et riik peaks omama ka näiteks kaubamaju?
Ma loodan, et ma kohtun temaga ühel päeval. Praegu on ta väga hõivatud mees, tal pole aega minu jaoks.
Sadam kritiseerib, et raudtee areneb liiga aeglaselt ja hakkab seega varsti transiiti takistama.
Mul on heameel kuulda, et neil on suured plaanid. Aga kuidas nad teavad, millised meie plaanid on? Kui see on tõesti nii ja nad tagavad tiheda liikluse, siis kiirendame meie oma arengut ja jõuame ka sama kaugele. Me investeerime lihtsalt rohkem raha. Kui see äri on olemas. Aga kui ei ole, siis miks me peaksime enne hakkama raha kulutama!?
Praegu on meie läbilaskevõime suurem kui sadamal. Kui me ei kulutaks praegu raha, siis me teeksime seda nii või teisiti paari lähema aasta jooksul. Aga me kulutame raha juba praegu. Finantseerimine pole probleem. Suured eraettevõtted ei kuluta raha enne, kui on lootus teenida raha.
Kes otsustab, millist teed pidi kaup meile sisse tuleb?
Me peame olema konkurentsivõimelised. Kokkuvõttes teevad muidugi otsuse venelased, millist teed pidi nad oma kaupu liigutavad.
Seega vastab tõele väide, et Eesti Raudteed juhitakse tegelikult Venemaalt?
Ei vasta. Meil on Venemaal küll väga palju kliente, aga see ei tähenda, et meid sealtpoolt juhitakse. Meie suurimad konkurendid on Vene sadamad.
Miks kallis konteinerkaup liigub endiselt läbi Soome ja mitte Eesti?
Sest me ei ole veel selles osas pannud hindu paika, et olla konkurentsivõimelised. Loodetavasti teeme seda lähemate kuude jooksul ja siis saavad meist sel turul kõvad konkurendid. Kunagi – see ei olnudki nii ammu – läks ka kogu Vene nafta Euroopasse Soome kaudu. Siis võttis Eesti fookuse konkurentsivõimelistele tingimustele ja nüüd käib enamik sellest ärist Eesti kaudu.
Kas naftaoperaatorid saavad ebaõiglaselt palju kasumit?
Ma ei saa seda tõestada. Küll aga seda, et sadamamaksud on liiga kõrged. Kütusefirmasid ei huvita, mida võtab vahelt raudtee või sadam, nemad vaatavad toornafta hinda ja teevad selle põhjal otsuse, kust osta.
Palju on räägitud sellest, et Ameerika vedurid lõhuvad Eesti raudteed.
Ma ei saa sellest kriitikast aru. Või tegelikult saan – seda räägivad need, kes olid erastamise vastu ja otsivad nüüd tõestust, et meie tegevuses on midagi valesti. Vedurid ei põhjusta raudteele mingit häda. Aasta-aastalt on meil on üha vähem raudteevigastusi.
Mis saab vanast ja ohtlikust Kopli kaubajaamast?
Infrastruktuuriga ei ole seal häda midagi. Selge see, et linn tahab selles suunas areneda. Meil ongi plaan seal tegevust vähendada ja lõpuks üldse lõpetada. Me oleme juba praeguseks sealt palju äri ära viinud. Näiteks vedurijaama viisime Koplist Muugale ja osa ka Tapale.
Senikaua on aga küsimus selles, kus asub sadam. Me võime ka soovida, et nad asuksid mujal, aga peame siiski arvestama nende asukohaga.
Kui ohtlik on üldse raudtee?
Isegi omas kodus ei saa olla päris kindel, et midagi ei juhtu. Kui ületad tänavat, võtad juba riski. Aga riski saab vähendada, olles ettevaatlik.
Kas meie juhtimissüsteemid on piisavalt tasemel, et kahe rongi kokkupõrkamise tõenäosus kaob?
Me oleme paigaldanud uusi süsteeme. Mõned on meid ka alt vedanud, aga neid on parandatud. Ohutusega tegeleme pidevalt.
Kas terroristid võivad raudteelt raha nõuda nagu Prantsusmaal?
Ei, seda ei ole keegi teinud.
Kas teilt on raha välja pressitud?
Ma olen olnud erastamise juures viies-kuues riigis ja mitte keegi pole kunagi tulnud meie juurde sellise ettepanekuga. Ja kui ka tuleks, oleks vastus ei, sest me ei tee niimoodi äri.
Wisconsinil oli ärihuvi Jordaanias. Kas araablastega on hea äri ajada?
Me vaatasime tõesti raudteed Jordaanias, aga sellest ei tulnud midagi. Nende valitsus otsustas mitte müüa. Minul oli selles osas kahtlusi algusest peale. See ei üllatanud mind, kui meie ettepanekut vastu ei võetud. Kõik seal oli väga-väga poliitiline, ühel päeval valitsus ütles, et teeme äri, teisel jälle, et ei tee. Nii on väga raske äri ajada.
Mida arvate Iraagi sõjast? Kas Bush tegi õigesti, et alustas sõda?
Ma tahaksin, et me poleks sinna segatud. Samal ajal on ilmne, et selle piirkonna jamad tekitavad probleeme tervele maailmale.
Kas valimistel pooldate Bushi?
Kõik on suhteline. Ilmselt kandideerib tema vastu Kerry. Kumbki pole ideaalne. Ma kipun ikka olema vabariiklane nagu enamus äriinimesi USAs, aga ma olen mõlemale poolele avatud.
Osalete lisaks raudteele meditsiiniäris?
Kuulun tõesti kahe firma nõukogusse. Üks neist on farmaatsiakompanii ja teine meditsiinitarvikute tootja. See tundus mulle huvitav valdkond. Minu karjäär on siiski raudteel. Ma võin olla investor, aga ma ei suudaks juhtida meditsiinifirmat.
Miks valisite raudteelase elukutse?
Minu isa oli arst, aga mina otsustasin raudtee kasuks. Ja see osutus väga heaks valikuks. Kui ma oleksin valinud näiteks panganduse, oleksin surmani tüdinud.
Raudtee on nagu üks suur lauamäng, kus on tuhandeid tükke. See on päris haarav ja väljakutsuv, üritada oma peas seda kõike ette kujutada. Muidugi ma ei tea täpselt, kus iga üksik vedur või vagun parajasti asub, aga üldiselt ma kujutan ette.
Palju teil üldse aega on Eestis tegutsemiseks? Kuidas aega jagate?
Ma käin Euroopas üldiselt üle kuu, kuus korda aastas. Siis olen nädal aega Eestis ja nädal Poolas. Ülejäänud aja olen USAs, minu pere on Chicagos.
Endine tegevjuht Herbert Payne läks ära väidetavalt just sellepärast, et tema pere jäi maha USAsse.
Kui ta selle töö vastu võttis, siis ta arvas, et nad tulevad temaga kaasa. Tema teismeline poeg aga otsustas, et ta ei taha oma sõpradest lahkuda. Ja sellega tuli leppida.
Kas teie naine on Eestis käinud?
Ei, aga ühel päeval ta kindlasti tuleb. Kui siin olen, on mul tavaliselt väga kiire. Meil on kodus väga vana koer ja mu naine ei taha teda anda kennelliitu hoiule, sest ta võiks sel ajal ära surra. Ta hoolitseb niikaua koera eest, kuni ta meil on ja kui meil koera enam ei ole, siis ta hakkab minuga koos reisimas käima.
Pühendunud raudteelane
Edward Burkhardt (65) on lõpetanud Yale'i ülikooli tööstusjuhtimise ja raudteetranspordi eriala.
Töötas 20 aastat Chicago North Western Tranportation Co turunduse ja operatsioonide asepresidendina.
1987- asutas oma firma Wisconsin Central Transportation Corporation, kus töötas kuni 1999. aastani juhtivatel kohtadel. Osales raudtee erastamises Uus-Meremaal (1993), Suurbritannias (1995) ja Tasmaanias (1999).
1999 - märtsis valis ajakiri Railway Age ta aasta raudteelaseks, detsembris aga nimetas ta sajandi 16 olulisema raudteelase hulka.
1999 - asutas uue firma Rail World, mis erastas koos teiste Baltic Rail Service osanikega Eesti Raudtee (2001). Mullu osteti Rail Polska ja Montreal, Maine & Atlantic Railway, mis tegutseb USA ja Kanada Suure Järvistu piirkonnas. Lisaks on ta Colorado osariigi raudteefirma San Luis Central Railroad Company president.
Kuulub väikeaktsionärina farmaatsiafirma ICN Pharmaceuticals ja meditsiinitarvikute tootja PolyMedia Corporation nõukogudesse.
Uus-Meremaa aukonsul Chicagos.
Eesti Raudtee kasum (miljonit krooni)
2000 - 38
2001 - 144
2002 - 210
2003 - 347
