Fotomontaaž Mart Nigola

Aastaid läks Raul Vainol väga hästi.

Kaabu peas, päikeseprillid valge särgi rinnataskust alla rippumas, nägi ta välja nagu Indiana ­Jones.

Prokuröri asitõendite hulka kuuluv foto kujutab Vainot koos sõpradega Namiibias Omalanga jahialal. Seal saab küttida sebrasid, kaelkirjakuid, gepardeid ja paaviane, rääkimata mitut liiki sõralistest.

Kui politsei 2013. aastal Vaino kodu läbi otsis, ootas neid ees üle 70 topise.

Loomi-linde jagus magamistuppa (saarmas, kobras), kööki (faasan, ilves, hani) ja isegi vannituppa (mäger). Õueköögis olid hunt, lõvi, hüljes, tüügassiga ja teised.

Vaino kuulus peenesse jahiseltskonda. Jahitarvete kauplusest Schot­ter leidis politsei nimekirja, kus Vaino nimi seisis kõrvuti kindral Kerdi, admiral Kõutsi ja Saksa suursaadikuga.

Kahenädalane jahireis Aafri­kasse võis maksta üle nelja tuhande euro, pluss viisad ja jootrahad. Lastud sebra trofeena Eestisse toomise eest tulnuks käia välja tuhat USA dollarit, elevandipulli eest vähemalt tosin korda rohkem.

Vaino igakuine sissetulek oli 1441 eurot ja 95 senti puhtalt kätte. Süüdistuse kohaselt tasus ta isiklikke kulutusi tihtilugu vallale kuuluva osaühingu Viimsi Tehnoabi arvelt.

Masuajal osutus Vaino jahireiside korraldajatele unistuste kliendiks. Ivo Schotter kurtis veebruaris 2010 oma Aafrika partnerile, et jahituristide leidmine on läinud raskeks.

<b>„Raul sooviks küttida emaelevanti ja võib-olla ka Tau antiloopi.“ </b>

„Eesti majanduslik olukord on praegu väga keeruline ning inimesed kardavad raha kulutada ja tahaksid pigem oodata,“ kirjutas ­Schotter. „Ka Rauli ööuni on häiritud, sest ta mõtleb ainult krokodillidest ning võimalik, et ka tema tuleb minuga kaasa.“

Märtsis 2010 saatis Schotter Aafri­kasse uue kirja: „Sain ka Rauliga kokku, ta lubas kaasa tulla. Ta ütles, et krokodill on tema kollektsioonist puudu! (ja Tau antiloopi ka ei ole). Lubasin, et räägin selles asjas sinuga.“

Augustis 2010 läks Schotterilt veel üks kiri: „Raul käis mul laupäeval külas. Tema sooviks küttida emaelevanti ja võib-olla ka Tau antiloopi pärast seda, kui minu pühvlijaht on peetud. Kas see oleks võimalik ja mis see talle maksma läheks?“

Aafrika sõber arvas, et emaelevandi laskmiseks ei pruugi kvooti olla.

Schotter lootis, et luba õnnestub siiski saada. Eestlastel olid lennupiletid Aafrikasse juba broneeritud, kuid „Raulil ei ole tahtmist veeta kaks nädalat üksnes tasandikuloomi küttides“.

Shutterstock

Aafrika sõber oli sunnitud teatama: „Kahju küll, aga emaelevante seal ei liigu. Kas sina või Raul tahaksite katset teha elevandipulliga? Kõik see on täiesti olemas.“

Vaino ütles sel nädalal enne kohtuistungi algust Ekspressile, et pidas Aafrikas jahti oma raha eest.

Ihaldatud elevant jäi aga laskmata. Mehe sõnul lootis ta saada tasuta luba ohtliku looma küttimiseks: „Sina teed paugu ja saad mälestuseks pildi, loom ise jääb kohalikele.“

Saagi kojutoomine Aafrikast osutus keeruliseks. 2010 ootas Vaino Mustalt Mandrilt viit trofeed:

– pühvli büst alusel otsevaates,

– jõehobu kolju avatud suuga koos hammastega,

– vesivohlu (suur antiloop) büst alusel, vasakule vaatav,

– impala (keskmine antiloop) büst alusel, paremale vaatav,

– emase pühvli büst alusel, otsevaates, lühendatud kaelaga.

Shutterstock

Vaino huve esindanud ­Schotter läkitas pahase kirja rahvusvahelise logistikafirma Tallinna esindajale:

„Sul on hea võimalus Eesti rahva parimatele poegadele teha teene, sest oleme oodanud neid sabasid ja sarvesid juba ligi kaks aastat. Loomulikult palun arvesta meie rasket majanduslikku olukorda, kui teed meile hindasid, sest vahepeal oleme ootamisest kõik pankrotistunud ja lastelastele peaks jääma ka natuke šokolaadi jaoks.“

Keskkriminaalpolitsei luges kokku, et Schotteri äri teenis aastail 2008–2012 tänu Vainole ligi 40 000 eurot.

Schotteri sõnul müüs ta Vainole selle raha eest mingeid pumpasid. Dokumente oma jutu kinnituseks ta politseile ei esitanud.