Rävala 19: Merko ja Rahvaliidu ühine saladus

Rahvaliidu peasekretär Lea Kiivit ostis eelmisel aastal rohkem kui kolme miljoni krooniga Tallinna kesklinnas noobli korteri. Tehingus osalesid suurettevõtja Toomas Annuse lähikondsed ja raha laenas Tartu ärimees Tiit Veeber.

Ekspressi jaoks algas see uurimus läinud kolmapäeval, kui Rahvaliit üllatas avalikkust pressiteatega “Õigusriigi ja demokraatia kaitseks”. Partei kaebas, et viimastel nädalatel on kaitsepolitsei (Kapo) alustanud nende vastu “massilisi rünnakuid”.

Ajal kui Kapo ja riigiprokuratuuri suu püsib lukus, käis Rahvaliit välja mitu uudist.

Esimest korda sai teatavaks, et uuri­akse ka põllumajandusministeeriumi tööd Ester Tuiksoo ministriajal. Pressi­teade luges üles rea partei liikmeid, keda on maadevahetuste kriminaalasjas hiljuti üle kuulatud. Avalduse kohaselt üritavad uurimisasutused “leida ükskõik milliseid põhjusi erakonna juhtide kompromiteerimiseks”.

Rahvaliidu maine purustasid mullu Kapo poolt paljastatud maadevahetuse tehingud. Käputäis suurärimehi vahetas looduskaitsealuseid maid väärtuslike riigi kruntide vastu ja teenis selle pealt kõvasti. Vahetused kiitis heaks keskkonnaminister Villu Reiljan, kes astus skandaali tõttu tagasi. Tänavu kevadel toimunud Riigikogu valimistel sai Rahvaliit lüüa.

Kapo on uurinud maadevahetusi üle kahe aasta. Kas Rahvaliidul on tõesti veel midagi karta?
Otsustasime seda igaks juhuks kon­trollida, võrreldes omavahel nelja avalikku andmebaasi: Rahvaliidu juhtkonna loetelu, äriregistrit, kinnistusregistrit ja erakonnale tehtud annetuste nimekirja.

Kas Kapot huvitas Rävala 19?
Legendaarne parteijuht Villu Reiljan omab juba aastaid tosinat hektarit maad Jõgevamaal. Reiljani järel lühikest aega partei eesotsas olnud Ester Tuiksool on mitukümmend hektarit Põlvamaal. Ning Rahvaliidu praegusele esimehele Jaanus Marrandile kuulub paar kinnistut Järvamaal.

Ehk mitte midagi imelikku. On loomulik, et põllumajanduspoliitikul on oma kodukohas suuremad või väiksemad maavaldused.

Üllatus tabas meid siis, kui sisestasime kinnistusregistrisse partei endise peasekretäri Lea Kiiviti (44) nime. Naise parteistaaž algab aastast 1994, kui ta liitus toonase Eesti Maarahva Erakonnaga. 1999–2007 juhatas Kiivit Rahvaliidu bürood, liigutades muuhulgas partei raha. Ta pani peasekretäri ameti maha tänavu kevadel, kui Reiljan loobus pärast valimiskaotust parteijuhi kohast.

Rahvaliidu pressiteate kohaselt käis Kiivit 21. septembril Kapos ülekuulamisel tunnistajana. Mida naiselt küsiti, sellest sõnum vaikis.

Kinnistusregister pakkus välja ühe teema, mille kohta Kapo võis peale maadevahetuste huvi tunda. Kiivitile kuulub alates 11. oktoobrist 2006 korter aadressil Rävala 19. Nüüd läheb lugu väga põnevaks.

Rävala 19 on üks nooblima asukohaga kortermaju, mis Tallinna kesklinna viimastel aastatel kerkinud. Otse vastas asub muusikaakadeemia, lähedale jäävad USA suursaatkond, välisministeerium, kaitseministeerium ja Eesti Pank.

Maja ehitas 2005. aastal börsifirma Merko Ehitus. Kuigi kõik korterid on tänaseks müüdud, hoiab ehitusfirma maja andmeid oma koduleheküljel üleval. 120 korteriga elamut reklaamitakse “eksklusiivsena”, mis vastab kahtlemata tõele.  

Toomas Annuse õemees teeb tehinguid
Lea Kiivitile kuuluv korter vahetas aastatel 2005–2006 omanikku tervelt kolm korda. Iga kord oli müüja seotud Baltikumi suurima ehitusfirmaga Merko. Sama kontsern sai keskkonnaminister Reiljani heakskiidul maadevahetustega riigilt 36 kinnistut.

Merko Ehitus andis korteri mais 2006 üle Paavi Karjatsele, kes müüs selle juuni lõpul E ldur Astoverile. Viimane müüs korteri kolme kuu pärast Rahvaliidu peasekretärile Kiivitile.

Pealtnäha arusaamatu tehingute jada muutub selgeks tänu äriregistrile. Paavi Karjatse peab koos Merko juhi Toomas Annusega Mustamäel kauplust Angroo Ehituskaubad.

Eldur Astover juhib kinnisvarafirmat Luksi Maja, mis on seotud Eesti minigarhidega. Firma omanike hulka kuuluvad endine pankur Ain Hanschmidt ja maadevahetuses osalenud Haapsalu ärimees Koit Uus.

Väiksemad osalused on 22aastasel Alar ja 24aastasel Anu Toomikul, Merko suuruselt teise aktsionäri Tõnu ­Toomiku lastel. Firma nõukogus istub Toomas Annuse 20aastane tütar Anna-Maria Annus.

Luksi Maja suurim aktsionär on 45aastane Tiina Annus. Kes see daam on? Saage tuttavaks: härra Annuse õde ja härra Astoveri abikaasa.

Seega ostis Rahvaliidu peasekretär Lea Kiivit luksusliku korteri Baltikumi ehituskuninga lähihõimlaselt. Ütlete, et see on täiesti tavaline kinnisvaratehing?

Aga ei ole! Avalik kinnistusregister ütleb, et Kiivit seadis oma ostule Astoveri kasuks ligi 1,6 miljoni kroonise hüpoteegi.

Enamik inimesi pöördub korterit ostes panka ja küsib sealt laenu. Antud juhul jäi tollal valitsusse kuulunud partei peasekretär võlgu Eesti ühe rikkama mehe lähikondsele.

Kas tegemist on juhusega või leidub Suure Raha ja Suure Poliitika vahel rohkem sidemeid?
Vastust otsides vaatasime läbi Rahvaliidu internetiküljel avaldatud sponsorite nimekirjad. Me ei tuvastanud ühtki Merkoga seotud inimest.  

Merko annab Rahvaliidule hunniku pappi
Tõeni jõudmiseks tuli tõusta arvuti tagant püsti ja minna Pärnu maanteel asuvasse äriregistrisse. Seal hoitakse parteide aruandeid ajast, kui neid ei pidanud veebis avalikustama.
Esimene jälg tuli päevavalgele kuue aasta tagant. Osaühing Vispell KV annetas 30. novembril 2001 Rahvaliidule 100 000 krooni. See firma kuulus E.L.L. Kinnisvarale, mis on omakorda Merko Grupi kinnisvarainvesteeringute emaettevõte.

Järgmisel aastal, 27. mail 2002 ostis Vispell Jõgeval Puiestee tänaval korteri ja hakkas seda üürima Rahvaliidule kohalikuks parteikontoriks.

Kaks päeva hiljem, 29. mail kandis E.L.L. Kinnisvarale kuuluv osaühing Constancia Rahvaliidule üle 150 000 krooni.

Ning seejärel, 4. oktoobril, andis Vispell parteile laenu 400 000 krooni.

Kokku toetas Merko aasta jooksul Villu Reiljani ja tema kaaslaste üritust 650 000 krooni ja ühe korteriga. See tegi ehitusfirmast Rahvaliidu suurima sponsori.

Siinkohal on õiglane toonitada, et Toomas Annuse heldust on nautinud ka teised poliitikud. Tema osalusega firma laenas Keskerakonnale 1,5 miljonit krooni. Kadunud Res Publica aga tänas Annust koguni Kuldsponsori tiitliga.  

Lea Kiivit nõustub kohtuma ja keeldub äkki
Vaatame veel korra kinnistusregistrit. Lea Kiivit sõlmis korteri ostulepingu mullu 11. oktoobril. 
Nädal varem vahistas Kapo neli maadevahetajat eesotsas maa-ameti peadirektori Kalev Kanguriga. Ühtlasi otsiti läbi Merko peakorter Toomas Annuse lauasahtlini välja. 6. oktoobril pani keskkonnaminister Villu Reiljan ameti maha.

Kas tegemist on juhusliku ajalise kokkulangevusega või tõukas maadevahetuse skandaali puhkemine korteri ostu tagant?

Ainus võimalus on küsida seda proua Kiivitilt endalt. Kui me teeme naisele sel esmaspäeval ettepaneku kohtumiseks, on ta lahkelt nõus. Kuna ta viibib parajasti Tartus, siis lepime kokku teisipäeval kell 13.00 Vanemuise kohvikus.

Teisipäeva hommikul helistab proua Ekspressi toimetusse. Ta soovib kohtumise tühistada. Telefonivestluse tulemusel otsustame siiski kokku saada ja juua ühe tassi kohvi.

Natukese aja pärast helistab Kiivit tagasi ja teatab, et on ümber mõelnud. Kohtumine ei tule kõne alla.

Nüüd ei jää meil muud üle kui küsida avalike paberite võrdlemisel tekkinud küsimusi telefoni teel.

“Ma ei näe põhjust, miks peaksin sel teemal kohtuma,” kõlab vastus. Kiivit räägib, et pole mitte midagi valesti teinud. Korterit oli vaja, sest ta “oli tüdinenud autos ja tuttavate juures elamisest”.

Siis ütleb Kiivit väga olulise asja. Ta elas korteris juba enne selle ostmist! Järelikult liikus eluase Annuse lähedaste vahel käest kätte koos peasekretärist elanikuga.

Kas Kiivitil oli Merkoga üürileping?
“Ma ei hakka seda ajalehe vahendusel põhjendama.”
Korteri vahepealne omanik Paavi Karjatse ütleb Ekspressile, et ei mäleta neid asju. “See ei ole ajalehe teema. Aitab sellel teemal...” katkestab mees telefonikõne.

Turbamiljonär võtab laenu üle
Kui palju Rahvaliidu peasekretär parima asukohaga 75ruutmeetrise korteri ja parklakoha eest maksis? Lea Kiivit seda ei räägi, kuid küsime müüjalt.

Eldur Astover ei tee saladust: “Üle kolme (miljoni krooni – EE) kindlasti midagi ikka oli. Ma ei teadnudki, kes on Lea Kiivit. Midagi maksis kohe ja midagi hiljem. 2006 lõpp oli kõik makstud.”
Astoveri jutt langeb kokku kinnistusregistri andmetega. Selle kohaselt kustutati tema kasuks seatud 1,6 miljoni kroonine hüpoteek tänavu 11. jaanuaril.

Kuid 19. jaanuaril võttis Kiivit oma korteri peale uue hüpoteegi, 900 000 krooni. See on seatud mõjuka ärimehe Tiit Veeberi kasuks, kes kontrollib Tartu soojamajandust.

Seega ostis Kiivit rohkem kui kolme miljoni kroonise korteri välja kolme kuuga, võttes selleks omakorda laenu järgmiselt ärimehelt.

Mis huvi oleks turbatööstur Veeberil aidata Rahvaliidu peasekretäri? Enne kui küsisime seda asjaosalistelt endilt, tegime keskkonnaministeeriumile mõned teabenõuded. Palusime saata koopiad dokumentidest, mis puudutavad Veeberi firmat Tartu Jõujaam.

Üks paber osutus kõige ehtsamaks näiteks poliitikute mõjutamisest. Veebruaris 2004 saatis Tartu Jõujaam keskkonnaminister Villu Reiljanile mureliku kirja. Ministeeriumi looduskaitseosakond tahtis võtta Sangla turba­maardla põhjaosa kaitse alla. Veeberi firma palus sellest hoiduda.

Paar kuud hiljem, aprillis 2004 kirjutas Postimees, et roheliste arvates ­eelistab Reiljan Natura 2000 kaitsealade kinnitamisel kellegi ärihuve. Kon­kreetselt mainiti Sangla sood, mis jäi välja Alam-Pedja kaitsealast.

Teiseks: Tänavu veebruaris määras Riigikogu taastuvelektrile rekordiliselt kõrge hinna. Riigikogu majanduskomisjoni esimees rahvaliitlane Mart Opmann möönis, et jõujaamad tegid kõva lobi.

Soome Fortum ja Veeber ehitavad üheskoos Tartus ligi miljard krooni maksvat koostootmisjaama. Ajal, kus kõik räägivad kinnisvarakrahhist, on see äri lausa jumalik.
Veeber ei jõua oma õnne isegi ära imestada. Ta kirjutab firma aastaaruandes: “Teatavasti võttis Riigikogu vastu turbaelektri hinna, mis ületab parimadki lootused.”

Nelja aasta pärast maksab ettevõte Veeberi arvutuste kohaselt omanikele ligi 50 miljonit krooni dividende.   

“Poliitikas pole ühtki ausat venda”
Niisiis, miks oli Lea Kiivitil vaja seada oma korterile hüpoteek Tartu esikütja kasuks?
“Kui on hüpoteek, siis peaks ka ikka laen olema,” vastab Kiivit. “Selles ei ole midagi imelikku. Olen Tartumaalt pärit. Tunneme juba aastaid.”
Ka Tiit Veeber vastab Ekspressi telefonitsi esitet küsimustele sama lakooniliselt.
“Kas tunnete Lea Kiivitit?”
“Noh, tunnen jah.”
“Kas laenu andsite?”
“Isiklikel põhjustel.”
“Kas teil on ärilisi seoseid Rahvaliiduga?”
“Ma hoian poliitikutest ja poliitikast kaugele, sest seal ei ole ühtki ausat venda. Olen nendega nii palju kokku puutunud. Masendav pilt.”

Mida Ekspress ei tea
1) Kellega kokkuleppel kolis Lea Kiivit Rävala 19 korterisse?
2) Kas Lea Kiivitil oli samasugune sõbraoptsioon Merkolt korteri väljaostmiseks, nagu ehitajad andsid Tallinna linnavalitsuse kommunaalameti juhile Ain Valdmannile Pärnus? (Loe: EE 23. mai 2007 “Merko kingitus Tallinna vippametnikule”.)
3) Kust võttis Lea Kiivit raha korteri ostuks? Korter maksis üle kolme miljoni krooni, millest 900 000 laenas Tiit Veeber. Aga ülejäänu? Kas Rahvaliidu peasekretäri palgast piisab paari miljoni krooni säästmiseks?
4) Miks poliitik ei laena raha mitte pangast, vaid ärimehelt?
5) Kas Toomas Annuse klann mõjutas korteritehinguga mõnd tähtsat otsust?
Saatsime käesoleva artikli kolmapäeva hommikul koos küsimustega Lea Kiivitile. Saime vastuse: “Seostate meelevaldselt inimesi, nende töökohti ja isiklikku elu. Ma ei pea põhjendama isiklikku elukäiku ja isiklikke otsuseid.”
 
PS Eesti Ekspressi toimetus ootab vihjeid poliitikutega seotud kummalistest kinnisvaratehingutest:
[e-mail]

Merko kummalised korteritehingud

• Merko juhi Toomas Annuse õemees Eldur Astover müüs 2006. aastal Rahvaliidu peasekretärile Lea Kiivitile korteri Tallinnas Rävala 19.
• Merko müüs 2006. aastal Tallinna Kommunaalameti juhile Ain Valdmannile sõbrahinnaga korteri Pärnus Supeluse tänaval. Kommunaalamet on ostnud Merkolt viimastel aastatel miljardi eest teenuseid.  
• Merko ostis 2002. aastal Jõgeval Puiestee tänaval korteri, et seda Rahvaliidule välja üürida.

Uus kolmainsus: Tuiksoo, Merko, Kapo
Läinud nädalal paljastas Rahvaliit, et kaitsepolitsei tunneb huvi endise põllumajandusministri Ester Tuiksoo tegevuse vastu. Eriti uuritavat tema plaani leida vanalinna kitsastes oludes vaevlevale ministeeriumile uus maja.
Ekspress otsustas rahvaliitlaste versiooni kontrollida. Põllumajandusministeeriumi avalikust dokumendiregistrist leidsime viite huvitavale kirjale.
27. septembril 2006 saatis E.L.L. Kinnisvara ministeeriumi uue kontori jaoks “täpsustatud üüripinna pakkumise”. E.L.L. on Merko kontserni tütarfirma.
Tegime põllumajandusministeeriumile teabe­nõude ja palusime näidata kõiki uue maja otsinguga seotud dokumente.
Paraku saime riigivara haldamise büroo peaspetsialistilt Olev Joalt eitava vastuse. Põhjendus: kuni kriminaalasja kohtusse esitamiseni on paberitele seatud juurdepääsupiirang.
Rahvaliitlased ei valeta – Kapo uurib järjekordset nende partei ja Merkoga seotud juhtumit.

Taavi Veskimägi: “Mina ostsin korteri odaval ajal”
Ekspressiga vesteldes mainis Lea Kiivit, et ta ei ole ainus tuntud poliitik, kes elab aadressil Rävala 19. Kiivitil on õigus.
Nagu olime kinnistusregistrist näinud, elab sama maja teise trepikoja korteris endine rahandusminister, Äraostmatu ning Isamaa ja Res Publica liidu mõjukas tegija Taavi Veskimägi.
Küsime Veskimägilt, kuidas tema oma korteri omandas.
“Mul ei ole midagi varjata. Ostsin korteri standardhinnakirja alusel, mis leidus tollal Merko Ehituse koduleheküljel,” kinnitab tänane Riigikogu liige.
“Broneerisin korteri 2004. aasta kevadel, kui maja veel ehitati. Siis olid kinnisvarahinnad hoopis teised.”
90ruutmeetrise korteri eest maksis Veskimägi tollal kokku umbes kaks miljonit krooni. Eelnevalt müüs ta umbes miljoniga maha oma vana korteri, pani mängu säästud ning võttis Ühispangast üle 300 000 krooni laenu.

View Larger Map