Tema kontrollitav Tallinna Sadam avaldas toetust Filatovi kodakondsustaotlusele. Ja last but not least - mõne allika sõnul on just Seli üks nendest, keda peeti silmas järgmises osunduses: "Viimastel aastatel on Eesti transiidi valdkonnas oma majanduslikku haaret aktiivselt laiendanud Gennadi Timtšenko ja Severstaltransi tandem, kes püüavad suurendada oma osakaalu transiidiahelas ning teevad ärihuvidega seotud kontaktisikute kaudu lobitööd riigiametites ja poliitilistes ringkondades."

Tsitaat on pärit kaitsepolitsei viimasest aastaraamatust ja Seli kuulub "ärihuvidega seotud ja lobitööd tegevate kontaktisikute" hulka.

Filatov, kes on käinud paar korda Savisaare jutul, ja samuti Eestis Severstaltransi asju ajav Oleg Ossinovski on pidevalt seletanud, et Eesti Raudtee tuleb tagasi osta ning seejärel vedudega tegelev ettevõte ning infrastruktuuriettevõte lahku lüüa.

Aga muidugi. Las riik toimetab - kuhu ta pääseb? Eurotoetustega või ilma, see pole vedaja mure. Vedaja asi on vedada ning üpris tõenäoliselt võib praegu Eesti Raudteele kuuluv osa vedude turul jääda just nimelt Severstaltransi kontrolli alla. Vähemalt nõnda arvatakse. Vedajal on vähe vastutust ja mis peamine - ei mingit tülikat toimetamist muldvallide, liiprite ega raudteesildade kallal, seevastu täielik kontroll neil toimuva üle.

Ees ootab suur äri Hiinaga

Üks tulevikustsenaarium. Tänavu sügisel käis Tallinna Sadamas kõrgetasemeline delegatsioon Hiina sadamalinnast Dalianist. See polnud neil esimene kord Eestit külastada. Praegu eksisteerib idee, et Filatov ja tema Severstaltrans käivitavad transiidiahela, kus Vene naftasaadused tuuakse rongiga Severstali siinsetesse terminalidesse ning siit edasi sõidutatakse suurtel tankeritel üsna teisele poole maakera Hiinasse Daliani sadamasse. Nii olla otstarbekam kui masuuti rongiga Venemaalt Hiinasse toimetada. Vastupidises suunas võib vedada ükskõik mida - Hiinas kaupu jätkub. Teame, et seni on üksikuid, pealtnäha juhuslikke otsi sel marsruudil tehtud. Ent kui asi regulaarsel kujul käivitub, saab sellest väga mahukas bisnis.

Me ei tea, mis võiks olla selle ettevõtte nimi, mis Hiina vahet toimetama hakkaks, kuid allikate sõnul just selles ettevõtmises osaluse saamise nimel Seli Filatovit esindabki. Suure ettevõtte piirkonnajuhiks saab tavaliselt keegi kohalikke olusid ja otsustajaid tundev inimene. Rahmeldamine hüvitatakse väikese, kuid motiveeriva osalusega, mida nimetatakse "viie protsendi efektiks". Teisisõnu: annad kellelegi oma suurest ärist tükikese ja puhkad jalga - see aga poeb või nahast välja, tundes, kui suure asja sees ta on. Na ftatransiidiäri - see kõlab ikkagi uhkemalt kui plastikutehas Tartus. Rääkimata reaalse sissetuleku vahest.

Seli ja Ansipi ühine minevik

Seli on Tallinna Sadama nõukogu esimees ja Reformierakonna mõjukas liige. Seli ja Ansip on olnud kaasomanikena või juhtorganite kaudu seotud järgmistes ettevõtetes: Livonia Kinnisvara (Seli omanik, Ansip nõukogu liige), Rondam (Seli omanik, Ansip juhataja), Rondam Grupp (Seli omanik, Ansip juhataja), Tartu KEK (Seli omanik, Ansip juhataja), Westra Grupp (Seli ja Ansip nõukogu liikmed).

Ansip loobus kõigist äriseostest 90ndate lõpus poliitikasse siirdudes. Ometi on neid, kes usuvad, et Seli ja Ansip aitavad üksteist ärihuvides tänaseni. Ansipi toel toodi Seli 2002. aastal, kuu aega pärast Siim Kallase valitsuse algust, Eesti transiidi seisukohalt ühe olulisema riikliku ettevõtte Tallinna Sadama nõukogu liikmeks.

Kuu aega pärast Ansipi peaministriks saamist tehti Neinar Selist Tallinna Sadama nõukogu esimees, kõigi transiidifirmade jaoks oluline isik.

Seli alustas kohe majandusminister Savisaare veenmist, et Eesti Raudtee tuleb taasriigistada. Tõsi, algul võis ehk arvata, et otsene taasriigistamine võib olla riigi range eelarvepoliitika ja parlamendi vastuseisu tõttu raske. Seetõttu pidi taasriigistamine toimuma Tallinna Sadama kaudu. Sadam ostab raudtee enda nimele.

Tagasiostmise plusside ja miinuste, sealhulgas palju vaidlusi põhjustanud hinnaküsimuse üle siinkohal pigem ei arutleks. Siiski meenutame, et Savisaar rääkis juba vähemalt läinud aasta lõpust, et BRS on rikkunud erastamislepingut.

Lepingu olulised tingimused olid ostuhind ja investeerimiskohustus. BRS investeerimiskohustust ei täitnud või täitis puudulikult. Seega oli ta erastamislepingu olulist tingimust rikkunud.

Savisaare ähvardus oli, et lõpetab ühepoolselt erastamislepingu, võtab raudtee üle kontrolli ja võib siis kohtus hüvituse üle vaielda. Nende ähvarduste taustal tekkisidki BRSi hagid rahvusvahelistes kohtutes.

Ent ühel hetkel sai jõulise tagasivõtmise plaanist hoopis riiklik ostusoov, pealegi ebamäärase põhjendusega: "Kui me kohe ja sellise hinnaga ei osta, ostab keegi teine!"

Suurinvestori taust

Üks Severstaltransi vana sõber on erastamiseelse Eesti Raudtee turundusdirektor Ain Kaljurand. Ain Kaljurand sai Tallinna Sadama juhatuse liikmeks novembris 2004, kaks kuud pärast Andrus Ansipi asumist majandusministri kohale. Kaljuranna põhisoovitaja oli samuti Seli. Kaljuranna allkiri on Filatovi kodakondsustaotlusele antud soovituskirjal. Vaevalt et sadamajuht saanuks nõusoleku anda ilma nõukogu esimehe Seli heakskiiduta.

Küsimus on, milleks Filatovile Eesti kodakondsus. Jätame esialgu kõrvale versiooni, et see on üks osa Kremli lähivälismaa poliitikast.

Selge on, et Eesti kodakondsus ei ole mitte 1,4miljonilise Eesti Vabariigi, vaid Euroopa Liidu kodakondsus. Maksab juba ainuüksi mugavus ja liikumisvabadus ses rahvusvahelises äris, mida Filatov nii või teisiti ajab. President Putini soosik Gennadi Timtšenko, mõjuvõimas naftatreider, võttis hoopis Soome kodakondsuse. Küllap valis Filatov Eesti seepärast, et tunneb siinseid inimesi, olulisi inimesi. Igal juhul näib, et siin pole raske eriliste teenete eest kodakondsust saada.

Kolmapäeval sai avalikuks, et Andrei Filatov on rahastanud Eesti -vastast propagandafilmi "Eesti - ajaloo risttee". Automaatselt hakati ründama Filatovi "maaletoojat" Savisaart. Savisaart on süüdistatud ka kokkumängus Filatovi ehk Severstaltransiga raudtee asjus. Ent ilmselt pole see päris nii - või õigemini, asjal on sügavam taust.

Severstaltrans on Eestisse investeerinud vähemalt 2,8 miljardit krooni, neil on selge huvi siin äri ajada. Venemaal omakorda on neil tugev partner Severstal, poole Severstaltransi omanik, kes  s e n i  on nautinud Kremli suhteliselt heatahtlikku suhtumist. Ent see olukord hakkab muutuma.

Ettevõte Venemaa Raudtee (RŽD) elab läbi suuri muutusi. Samal ajal muutub erafirma Severstaltrans üha kõvemini tema konkurendiks.  

Kas Filatov otsib Eestist kaitset? 

Venemaa Raudteed juhib Vladimir Jakunin, kellest muu hulgas räägitakse kui ühest kandidaadist Venemaa tulevase peaministri kohale. Sõjaväelenduri poeg, kes lapsena õppis Pärnus 3. keskkoolis, ühes klassis poliitik Jevgeni Tombergiga.

Seevastu Severstaltransist on välja kasvanud Vene valitsuskabineti liige, samuti endine sõjaväelane - teede- ja sideminister Igor Levitin. Niisiis on tekkinud olukord, kus üha rohkem võib märgata nende kahe hiiu ja konkurendi huvide põrkumist raudteeturul. Võib vaid kujutleda, missugused varjatud pinged nende vahel hõõguvad.

Aga on üks pisike detail - Pärnus lapsepõlve veetnud Jakunin on Venemaa presidendi suvilanaaber. Sellega on põhimõtteliselt selgitatav tema karjäär ja positsioon. Ning ilmselt ei vaja selgitamist, kuhupoole kipub langema liisk, kui läheb tõeliseks madinaks.

Maksab tähele panna, et pärast naftafirmade ja muude toormefirmade rappimist võtab Vene valitsus nii või teisiti käsile metallurgiafirmad. Muu hulgas ka näiteks Severstali. Seega ei pruugi ettevõtte noor miljardärist omanik Aleksei Mordašov ollagi nii väga Kremli soosik, kui seda varem arvati.

Siit tulenevalt ehk võib paista uues valguses ka Filatovi kippumine Eesti kodanikuks. Varjumine võimalike ebameeldivuste eest. Kui ta oma vara Eestisse üle toob ja näiteks börsi kaudu maha müüb, on Vene võimudel raske seda ära võtta.

Samamoodi taotleb Eesti kodakondsust ka kunagise, hiljem ebasoosingusse sattunud teedeministri Nikolai Aksjonenko poeg Rustam.

Mis puutub Savisaaresse, siis ei jäänud aprillis Tallinnas toimunud SRÜ, Baltimaade ja Bulgaaria raudteetranspordi nõukogu instungjärgul osalejatel märkamata, et kõige enam veetis Putini soosikust raudteeülem Jakunin aega just Edgar Savisaare seltsis.

Kogenud poliitik Savisaar teab Eestis ilmselt kõige paremini, kellega tasub või tuleb Venemaal läbi saada. Esialgu ei tea keegi, milleni viib Savisaare ja Venemaa Raudtee presidendi (vahest ka tulevase peaministri) sõprus. Nii nagu ei tea keegi, milleni võib viia Keskerakonna ja Ühtse Venemaa soe suhe.