“Rehepapi” kohtusaaga läheb edasi
Eesti kõige menukamast kirjandusteosest "Rehepapp" film teha oli suurepärane idee. Praeguseks on vaidlevad osapooled - filmi tootja Rudolf Konimois Film ja rahastaja, Eesti Filmi Sihtasutus - kohtutes ühe täistiiru ära teinud. Äsja saatis kohus asja "alla" tagasi, põhjuseks maakohtu puudulikult teostatud eelmenetlus. Kolm aastat kestnud vaidlus algab taas nullpunktist.
"Rehepapi" võtted pidid algama märtsis 2005, esilinastus oli planeeritud sama aasta oktoobrisse. Ideeks see jäigi, sest filmi ettevalmistustega paralleelselt arenes suhtedraama, mis päädis stsenaariumi külmutamisega. Režissöör Rainer Sarnet ei saa hakkama! Produtsent Anu Veermäe topib oma abikaasat peaossa, režissöör pressib oma elukaaslast kostüümikunstnikuks! Aega napib! Raha sulab! Animeeritud kratid näevad välja nagu kokku keevitatud leemekulbid! Loominguline kriis, Sarnet ei vasta telefonile! Filmi Sihtasutus (EFS) käitub erapoolikult, Sarneti advokaadina! Selliseid ja palju teisi argumente tõid filmitegijad avalikkuse ette 2005. aastal.
Kaalul oli palju: produtsent Anu Veermäe vastutas kokku aetud raha eest, mida oli 14 miljonit. Noore põlvkonna kõige andekamaks režissööriks nimetatud Rainer Sarnetile (kes on ka stsenaariumi kaasautor koos itaallase Giovanni de Feoga) võinuks esimene täispikk mängufilm saada läbilöögiks suures kinos.
Veermäe lõpetas Sarnetiga lepingu päeval, mil pidid algama filmi võtted. Muhumaal ette valmistatud võtteplatsil jäid rekvisiitverivorstid jahtuma ja kokku kuhjatud lumi sulama. Aga rahastajad (Kultuurkapital, Itaalia kultuuriministeerium, Soome Filmi Sihtasutus, Euroopa Nõukogu koostööfond Eurimages, EFS) ei hoolinud lumest ja verivorstidest, vaid eraldatud raha tagasi teenimisest.
Raamatu autoril Andrus Kivirähkil polnud muud teha kui oodata: tema oli stsenaariumi õigused Konimoisile maha müünud.
"Kõige eest vastutab produtsent, ka selle eest, kui ta pole suutnud režissööri tööle panna," oli toonane EFSi peaekspert Jaak Lõhmus resoluutne.
EFS nõudis Konimoisilt raha tagasi.
Mais 2005 tõmmati filmitegemisele joon alla ja avati uus peatükk: "Rehepapp" kohtus.
Konimois andis kohtusse Eesti Filmi Sihtasutuse, nõudes kantud kahju (454 325 krooni) hüvitamist.
Harju Maakohtus sai Konimois õiguse. Järgmise astme kohus nii ei arvanud ja praegu on vaidlejad taas alguses. "Stsenaarium on väga hea," kinnitab filmikriitika grand old man Jaan Ruus, "parim oleks, kui vaidlejad suudaksid sõlmida kohtuvälise kokkuleppe."
"Rehepapist" pidi saama leebe õudusfilmi sugemetega armastuslugu: talupoiss armastab mõisapreilit. Sealsamas sebiksid ringi Tuulispask, Lumemees, Rääkiv Sitahunnik ja hulk kratte (kulbi ja sirkli ristsugutisi).
"Oleks kena, kui saaks selle loo lõpetatud," ohkab EFS peaekspert Karlo Funk.
Anu Veermäe ütleb, et ta oleks valmis filmi tootmist otsekohe alustama - kui leiduks huviline. Aga käsikirja vastu pole keegi huvi tundunud ja "uuesti kolm aastat kohut käia ei tahaks".
Kuna keegi teine peale Konimoisi "Rehepappi" kinolinale tuua ei saa, kas ei võiks siis tema initsiatiivi üles näidata?
"Ma ei välista ühtki režissööri ega ka koostöövõimalust, eeldusel, et režissöör on piisavalt tasemel ja võimeline sellist filmi tegema."
Vaidlevad pooled tunnistavad üksmeelselt, et nad on valmis kompromissideks. Seni aga kestab patiseis: Konimoisil pole lootust EFSist raha saada ja hea filmikäsikiri, mis juba iseenesest on Eesti filmimaailmas haruldane nähtus, tolmab riiulil.
Filmi "Rehepapp" sisu
Paganlikus Eesti külas käib võitlus elu ja surma peale. Nälg ja katk murravad inimesi külade kaupa ning ringi liiguvad libahundid ja vaimud. Kuidas elada üle pime ja külm talv, on peamine mure. Kes tahab kevadeks ellu jääda, peab petma ja varastama. Varastama omade ja mõisnike, metsloomade ja isegi kuradi tagant. Vargus on muutunud lausa elu normiks. Siiski on üks mees, kes käitub teisiti ning on isegi valmis armastuse nimel surma minema. Noor talupoeg Hans, keda peetakse seetõttu hulluks, paneb talupojad esimest korda mõtlema: milleks üldse elu, mis nii suure vaevaga kätte võideldud?
