25.04.2008, 00:00
“Rehepapi” kohtusaaga läheb edasi
Kolm aastat tagasi liiva jooksnud “Rehepapp” on filmina külmutatud, kuid elab täisjõus edasi kohtusaalides. Lõppu pole näha. Töökuulutus: “Rehepapp” ootab režissööri.
Eesti kõige menukamast kirjandusteosest “Rehepapp” film teha
oli suurepärane idee. Praeguseks on vaidlevad osapooled
– filmi tootja Rudolf Konimois Film ja rahastaja, Eesti Filmi
Sihtasutus – kohtutes ühe täistiiru ära teinud. Äsja
saatis kohus asja “alla” tagasi, põhjuseks maakohtu
puudulikult teostatud eelmenetlus. Kolm aastat kestnud vaidlus algab taas
nullpunktist.
“Rehepapi” võtted pidid algama
märtsis 2005, esilinastus oli planeeritud sama aasta oktoobrisse. Ideeks
see jäigi, sest filmi ettevalmistustega paralleelselt arenes suhtedraama,
mis päädis stsenaariumi külmutamisega. Režissöör
Rainer Sarnet ei saa hakkama! Produtsent Anu Veermäe topib oma abikaasat
peaossa, režissöör pressib oma elukaaslast
kostüümikunstnikuks! Aega napib! Raha sulab! Animeeritud kratid
näevad välja nagu kokku keevitatud leemekulbid! Loominguline kriis,
Sarnet ei vasta telefonile! Filmi Sihtasutus (EFS) käitub erapoolikult,
Sarneti advokaadina! Selliseid ja palju teisi argumente tõid
filmitegijad avalikkuse ette 2005. aastal.
Kaalul oli palju:
produtsent Anu Veermäe vastutas kokku aetud raha eest, mida oli 14
miljonit.
Noore põlvkonna kõige andekamaks
režissööriks nimetatud Rainer Sarnetile (kes on ka stsenaariumi
kaasautor koos itaallase Giovanni de Feoga) võinuks esimene
täispikk mängufilm saada läbilöögiks suures kinos.
Veermäe lõpetas Sarnetiga lepingu päeval, mil pidid
algama filmi võtted. Muhumaal ette valmistatud võtteplatsil
jäid rekvisiitverivorstid jahtuma ja kokku kuhjatud lumi sulama. Aga
rahastajad (Kultuurkapital, Itaalia kultuuriministeerium, Soome Filmi
Sihtasutus, Euroopa Nõukogu koostööfond Eurimages, EFS) ei
hoolinud lumest ja verivorstidest, vaid eraldatud raha tagasi teenimisest.
Raamatu autoril Andrus Kivirähkil polnud muud teha kui
oodata: tema oli stsenaariumi õigused Konimoisile maha
müünud.
“Kõige eest vastutab produtsent, ka
selle eest, kui ta pole suutnud režissööri tööle
panna,” oli toonane EFSi peaekspert Jaak
Lõhmus resoluutne.
EFS nõudis Konimoisilt raha
tagasi.
Mais 2005 tõmmati filmitegemisele joon alla ja avati
uus peatükk: “Rehepapp” kohtus.
Konimois andis
kohtusse Eesti Filmi Sihtasutuse, nõudes kantud kahju (454 325 krooni)
hüvitamist.
Harju Maakohtus sai Konimois õiguse.
Järgmise astme kohus nii ei arvanud ja praegu on vaidlejad taas
alguses. “Stsenaarium on väga hea,” kinnitab filmikriitika
grand old man Jaan Ruus, “parim oleks, kui vaidlejad suudaksid
sõlmida kohtuvälise kokkuleppe.”
“Rehepapist” pidi saama leebe õudusfilmi sugemetega
armastuslugu: talupoiss armastab mõisapreilit. Sealsamas sebiksid ringi
Tuulispask, Lumemees, Rääkiv Sitahunnik ja hulk kratte (kulbi ja
sirkli ristsugutisi).
“Oleks kena, kui saaks selle loo
lõpetatud,” ohkab EFS peaekspert Karlo Funk.
Anu
Veermäe ütleb, et ta oleks valmis filmi tootmist otsekohe alustama
– kui leiduks huviline.
Aga käsikirja vastu pole keegi
huvi tundunud ja “uuesti kolm aastat kohut käia ei
tahaks”.
Kuna keegi teine peale Konimoisi
“Rehepappi” kinolinale tuua ei saa, kas ei võiks siis
tema initsiatiivi üles näidata?
“Ma ei
välista ühtki režissööri ega ka
koostöövõimalust, eeldusel, et režissöör on
piisavalt tasemel ja võimeline sellist filmi tegema.”
Vaidlevad pooled tunni
stavad üksmeelselt, et nad on valmis kompromissideks. Seni aga kestab
patiseis: Konimoisil pole lootust EFSist raha saada ja hea filmikäsikiri,
mis juba iseenesest on Eesti filmimaailmas haruldane nähtus, tolmab
riiulil.
Filmi “Rehepapp” sisu
Paganlikus Eesti külas käib võitlus elu ja surma peale. Nälg ja katk murravad inimesi külade kaupa ning ringi liiguvad libahundid ja vaimud. Kuidas elada üle pime ja külm talv, on peamine mure. Kes tahab kevadeks ellu jääda, peab petma ja varastama. Varastama omade ja mõisnike, metsloomade ja isegi kuradi tagant. Vargus on muutunud lausa elu normiks. Siiski on üks mees, kes käitub teisiti ning on isegi valmis armastuse nimel surma minema. Noor talupoeg Hans, keda peetakse seetõttu hulluks, paneb talupojad esimest korda mõtlema: milleks üldse elu, mis nii suure vaevaga kätte võideldud?
Paganlikus Eesti külas käib võitlus elu ja surma peale. Nälg ja katk murravad inimesi külade kaupa ning ringi liiguvad libahundid ja vaimud. Kuidas elada üle pime ja külm talv, on peamine mure. Kes tahab kevadeks ellu jääda, peab petma ja varastama. Varastama omade ja mõisnike, metsloomade ja isegi kuradi tagant. Vargus on muutunud lausa elu normiks. Siiski on üks mees, kes käitub teisiti ning on isegi valmis armastuse nimel surma minema. Noor talupoeg Hans, keda peetakse seetõttu hulluks, paneb talupojad esimest korda mõtlema: milleks üldse elu, mis nii suure vaevaga kätte võideldud?