REHEPAPI TEGIJA ÜHE "'PEAOSATÄITJAGA"': Lavastaja Rainer Sarnet krati katsemudeliga. Krattide puhul kasutatakse nii marionettnukkude põhimõtet kui ka 3D animatsiooni. Foto Tiit Blaat. Tiit Blaat

Eesti Filmi Sihtasutus teeb sel nädalal teatavaks täispikkade mängufilmide arendustoetuste saajad. Oma ideid tutvustasid kuus filmitootjat, kuid toetust saab neist vaid üks: Rudolf Konimois Film, kes kavatseb suurele ekraanile tuua taasiseseisvunud Eesti enim kiidetud raamatu, Andrus Kivirähu "Rehepapi".

"Ma olen elu jooksul lugenud väga palju filmistsenaariumeid ja see on üks neist kahest, mida oli huvitav lugeda," kiitis "Rehepappi" sihtasutuse ekspert, Eesti Ekspressi kinotoimetaja Jaan Ruus. Teine Ruusile meeldinud käsikiri on Jaan Tätte ja Arko Okki "Ristumine peateega", mis linastus viis aastat tagasi.

"Rehepapi" stsenaariumi loob Eesti kino uue põlvkonna üks andekamaid tegijaid Rainer Sarnet ("Kass kukub käppadele"). Tegevust arendas ka itaallane Giovanni de Feo, kes on varem teinud koomikseid ning kirjutanud ka ühe stsenaariumi. Kivirähk käsikirja tegemises kaasa ei löö.

Filmi peakangelane on kubjas Hans, kes armub mõisapreilisse. Ta on valmis andma kuradile kolm tilka verd, et hankida kratt, kes preili mõisast ära varastaks. Paraku sulab kratt, sest ta on tehtud pehmest lumest. Hans jääb preilist ilma ning kurat viib ta hinge põrgusse. Kui hundid kuradi maha murravad, läheb lahti üleüldine möll, sest kuradi jõud kaob ja kratid lagunevad taludes. Külamehed on aga krattidega harjunud, nood teevad meeste eest tööd ja varastavad.

Režissöör Sarnet võtab eeskujuks Johannes Pääsukese saja aasta tagused fotod Eesti talupojaolmest, kus esinevad trööstitud ja mudased maastikud ning näost mustaks tõmbunud ja kaltsukubudena riietatud talupojad. Haigused ja ebausk on igapäevased. Omaette hügieeniks on talupoegadel vere andmine kuradile - elujõu taastamine ja pikendamine.

Sarneti meelest tuleks Kivirähu dialoogi esitada nagu Ingemar Bergmanni filmides: "Tegelased on ühe kinnisidee vangid, keskendunud ainult ühele ideele: selleks, et ellu jääda, tuleb varastada. See on norm, mille üle keegi ei vaidle ega ka halvusta teisi."

Filmitegemise üheks raskemaks osaks saab ilmselt krattide filmimine. Need ei tohiks olla väga inimeste sarnased, vaid selgelt nukud. Samas ei taha tegijad kasutada ohtralt 3D animatsiooni. Kuid ilmselt nad sellest ei pääse: näiteks lendamine puhul.

"Rehepapi" eelarve on ligi 10 miljonit krooni, sellest kuus miljonit loodab Rudolf Konimois Film saada EFSA-lt. Seekord annab sihtasutus filmi arendamiseks 400 000 krooni.

Ülejäänud mängufilmide arendamiseks mõeldud 800 000 krooni jätab EFSA seekord välja andmata. "See oli radikaalne otsus," ütles Ekspressile sihtasutuse peaekspert Jaak Lõhmus. "Ülejäänu jagamist vaatame sügiseses voorus."

Olukord, kus kuuest filmist läheb töösse üks, on päris hea tulemus ning vastab Euroopa keskmisele. Hollywoodis on valik tihedam: tootmisse läheb vaid iga kümnes projekt.

Lõhmus pani seekordsete taotluste puhul tähele, et Eesti filmitegijad loodavad rohkem kui eales varem rahvusvahelisele koostööle ning pooled projektidest olid komöödiad.

Kõige suurejoonelisem oli neist Exitfilmi maffiaseiklus "Beebi ja killer", mis paistis silma 39 miljoni kroonini küündiva eelarvega. Nii kallist linateost pole eestlased varem vändanud.

Film räägib 17aastasest poisist, kes päästab tšetšeenist jõugujuhi pommisurmast. Nad saavad aga viga ja paigutatakse ühte haiglapalatisse. Poiss aitab pätil põgeneda ning järgneb talle veristes arveteõiendustes.

Produtsent Anneli Ahvena sõnul toimuks 95 protsenti võtetest Eestis, samuti otsitakse siit osatäitjad. Üks peaosalistest oleks keegi tähtedest. "Jean Reno sugust me muidugi ei saa, kuid selline, kes on Euroopa mastaabis tuntud nimi, kuid ei ole veel Hollywoodis läbi löönud, oleks võimalik," ütleb ta.

Eestist taotles Exitfilm ainuult 12 protsenti eelarvest. Lõviosa rahast tuleb Saksa partneri kaudu (eestlased on vaid kaasprodutsendid).

Kuid Jaak Lõhmus sihtasutusest peab projekti võimsat eurotausta miinuseks: "Pole teada, kui palju Eestile lõpuks ruumi jääb." Sihtasutuse eesmärk on nimelt Eesti rahvusliku filmikultuuri arendamine.

Ilmselt saadaks publikumenu ka Kris Taska keskaegset spioonidraamat "Doktori õpilane", mis tugineb Jaan Krossi teosele "Kolme katku vahel". Kuid sihtasutus arvas seekord, et Taska peaks ideed veel lihvima, enne kui raha saab.

Küll aga sai sihtasutusest esmaspäeval 4,6 miljoni krooni suuruse tootmistoetuse Exitfilmi "Stiilipidu", mis on humoorikas draama kolmest tegusast naisest - „linnavõlurist", kes inimesi riietades avavad nende varjatud olemust ja fantaasiaid. Filmi lavastab Peeter Urbla.

Mida tahavad eestlased filmida?

Mängufilmide arendustoetuse konkursile esitatud projektid, järjestatud filmi minutihinna järgi.

"Beebi ja killer"

Tootja Exitfilm, režissöör Hannu Salonen. Euroopalik seiklusfilm teismelise poisi ja maffiapealiku sõprusest. Eelarve 39 mln kr, ühe minuti hind 391 000 kr.

"Ma olen veerev kivi"

Tootja Veerev Kivi, režissöör Aare Tilk. Lugu vendadest, kes teevad 1969. aastal bändi, mille KGB likvideerib. Poisid tahavad uusaastaööl üle jää Läände põgeneda. Üks vend saab haavata ja näeb agooniaunes, et esineb koos oma iidoli Mick Jaggeriga. Eelarve 24 mln kr, ühe minuti hind 267 000 kr.

"Doktori õpilane"

Tootja Taska Productions, režissöör veel leidmata. Spioonidraama 16. sajandi Tallinnas. Eesti soost noormees Balthasar Russow teenib salakavalat ja ahnet sakslasest arsti, kes on poliitiline niiditõmbaja. Eestlane armub oma isanda kaunisse kaasasse. Eelarve 20 mln kr, ühe minuti hind 177 000 kr.

"Rehepapp"

Tootja Rudolf Konimois Film, režissöör Rainer Sarnet. Kubjas Hans armub mõisapreilisse. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid ja vaimud ning rahvas elatub krattide tegemistest. Eelarve 10 mln kr, ühe minuti hind 99 000 kr.

"Meeste tants"

Tootja F-Seitse, režissöör Roman Baskin. Komöödia kuulsast filmimehest, kes avastab linnakesest Läänemere kaldal seitse kaevurit, kes sarnanevad karakterilt Disney päkapikkudele. Kaevanduses töötab ka ekssekretär Annika, kellest saab Lumivalgeke. Eelarve 10 mln kr, ühe minuti hind 95 000 kr.

"Anaisi salaelu"

Tootja Arte Noveau, režissöör Arvo Iho. Tragikoomiline lugu noorest daamist, kes põdes lapsepõlves rasket haigust ja omab tugevat alaväärsuskompleksi. Esimene armastus lõppes alandusega. Ta kaotab süütuse alles 26aastasena. Eelarve 9 mln kr, ühe minuti hind 81 000 kr.