Reiljani trikid rohelise rahaga
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), mille nõukogu esimees on Villu Reiljan, andis suurema kärata 15 miljonit krooni loodushoiu raha Kaitseliidu Jõgeva maleva haldus- ja õppekeskuse rajamiseks Alam-Pedja looduskaitseala juurde. Ehkki baasis kavandatakse tööpind ka looduskaitseala inimestele, leiavad rohelised, et tegemist on järjekordse juhtumiga, kus Rahvaliidu juht Reiljan kuldab oma valimispiirkonda keskkonnarahaga.
Utsali õppekeskuse prognoositav hind on 56 miljonit krooni, mis teeb sellest ühe kallima militaarobjekti Eestis. Kaitseliit (KL) taotles KIKilt 21 miljonit, millest Reiljani juhitud sihtasutuse nõukogu eraldas 11. veebruaril 15 miljonit krooni. Jõgeva maleva pealiku leitnant Janno Rosenbergi sõnul peaks juba oktoobriks valmima detailplaneering ja ehitusprojektid ning valitama ehitaja.
Kui KIKi eraldatud raha on jumeka projekti jõuline start, siis edasine rahavool näib toetuvat vaid Jõgeva malevasse kuuluva ministri ja tema relvavendade isiklikule innule. Väidetavasti oli just Reiljan see, kes soovitas malevakaaslastel kirjutada taotlus KIKile, mille nõukogu esimees ta on.
Ekspressi käsutuses olevas koostöölepingu mustandis seisab, et Utsali keskuse raha tuleb 50:50 keskkonnaministeeriumilt ja kaitseministeeriumilt. Kurioosne on, et sellest unustati kaitseministeeriumile teatada. “Et meie läheks sinna midagi ehitama, seda küll ei ole,” nendib kaitseministeeriumi pressišeff Madis Mikko. “See on segane värk.”
“Tõenäoliselt peitub siin probleem kaitseministri vahetumises. Seda projekti sai alustatud Hansoniga ja Mikko ei pruugi sellest teada,” täpsustab Reiljan (pikemad vastused eraldi intervjuus – toim). Samas on teadmata, kuhu see info kadus, sest Madis Mikko sõnul ametlikku ettepanekut selliseks investeeringuks pole tehtud ega saagi naljalt teha, sest kaitseväe arengukava on 2010. aastani lukku löödud ja Utsalist pole seal ridagi. “See aeg, et tuldi ootamatult kaitseministeeriumi – andke 30 milli! – on möödas,” on pressišeff otsekohene.
“Masendav mustand”
Alam-Pedjat haldava looduskaitseühingu Kotkas juhataja Robert Oetjeni sõnul säilis maa-ala suuresti tänu faktile, et 50 aastat oli seal punaarmee pommipolügon. Alam-Pedja on üks vähem inimtegevusest mõjutatud alasid Euroopas ja paljude haruldaste liikide elupaik. Nende seas ka kotkas, mis on nii Kaitseliidu kui ka looduskaitseühingu vapilind.
Viimased kümme aastat moodustavad Jõgeva kaitseliit ja looduskaitseala sümbioosi – malev kasutab territooriumi väljaõppeks, näiteks laskeharjutusteks, aga teisalt ka valvab seda ööpäevaringselt (ainsal teel on nende kontrollpunkt). “Sinna ei ole tänu sellele kurikaelad ligi pääsenud,” kinnitab Rosenberg, kelle sõnul on malevaga seotud vabatahtlikud ala korrastamisel teinud 1500 tasuta tööpäeva.
Paljud looduskaitsjad on projektist rääkides siiski hämmingus. Taotluses nimetatakse seda küll KL Jõgeva Maleva ja LKÜ Kotkas haldus- ja õppekeskuseks, aga mida täpsemaks projekt muutub, seda väiksemaks jääb selles looduskaitse roll. “Mustand on masendav ja ma loodan, et see jääbki mustandiks,” leiab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tegevjuht Jüri-Ott Salm. “Jutt on, et tehakse Kaitseliidu baas, mitte sõnagi looduskaitsest. Leping mõtleb ainult Kaitseliidule.”
Leitnant Rosenbergi sõnul puudub Kaitseliidul vähimgi soov looduskaitsjaid kõrvale tõrjuda. Rahataotlus räägib küll “militaarsest väljaõppest keskkonnasõbralikes tingimustes”, aga kui dokumenti lähemalt lugeda, siis looduskaitseühingu hoone ehitus ja matkaradade korrastamine tuleb alles viimases järjekorras ning sellele kulub maksimaalselt viiendik projekti maksumusest. Kopsakas osa ehk 10 miljonit krooni kulub rikkalikele spordi- ja vabaajarajatistele, mille hulgas on kergejõustikustaadion-jalgpalliväljak, tennise-, võrkpalli- ja korvpalliväljakud ja kõlakoda-vabaõhulava.
Pressiteade vaikib hiigelinvesteeringust
Kaitseliidule läinud summa oli üks suurimaid KIKi eraldisi tänavu kevadel, ent ministeeriumi pressiteade ei maini seda isegi poole sõnaga. Vaid kohalik ajaleht Vooremaa hõiskas, et Jõgevamaa keskkonnaprojektid said tänavu tavatult suure süsti. “Kui looduskaitse rahast tehakse Kaitseliidu baas, siis see on kummaline küll,” leiab ELFi tegevjuht Salm. “Kui raha oleks palju, siis ehk oleks see mõeldav. Samas paljud teised projektid virelevad.”
Täpsemalt pärinesid kõnealused 15 miljonit krooni KIKi looduskaitse programmi ehituse alajaotusest. “See summa on rohkem kui pool kogu programmi eelarvest (18 miljonit – toim). Tekib küsimus, kuidas selline megainvesteering täidab sihtasutusele antud eesmärki,” küsib keskkonnahäälekandja Roheline Värav ajakirjanikuna teemat uurinud Silvia Lotman.
“Villu Reiljani ajal on antud asutus suunanud küll väga suuri rahasummasid samasse maakonda, kus projektide otstarbekus on olnud küsitava väärtusega, kuid siiani pole minister veel nii julget sammu astunud, et teemaga lausa täiesti seostumatut projekti nii suures ulatuses toetada,” kritiseerib Lotman.
Rohelised panevad meeleldi Kaitseliiduga Alam-Pedjal “leivad ühte kappi”, kuid kogu projekti proportsioonid on nende arvates paigast nihkunud. “Meie üllatuseks on see paisunud üle 60miljoniliseks projektiks, nagu sinna tuleks loss,” leiab ELFi esimees Toomas Trapido. “Mina näen seda Reiljani investeerimisena Jõgevamaale. See läheb looduskaitse arvelt.”
Reiljani kummitus
Trapido ütleb otse, et tema meelest käsutab Reiljan keskkonnainvesteeringuid nagu oma erakonna rahakotti. Rohelise raha suunamine oma poistele on süüdistus, mis veteranpoliitikut pidevalt kummitab. Viimati novembris küsis Res Publica üks ideolooge, “Äraostmatu” Urmas Reinsalu Rahvaliidu juhilt koalitsiooni koosolekul otse, kas too teostab KIKi rahadega sundparteistamist ja nõudis, et Reiljan vannuks koalitsiooni ees, et ta nii ei tee.
“Reinsalu esines üsna rängal toonil süüdistusega, et tegelikult kasutab Rahvaliit KIKi raha inimeste sundparteistamiseks ehk investeeringuid saavad vaid need vallavanemad ja muud omavalitsejad, kes Rahvaliitu astuvad,” rääkis anonüümseks jäänud poliitik toona Postimehele. Rahvaliidu sõnul on see jamajutt. “Anonüümsete süüdistuste esitamine ei ole demokraatlikus ühiskonnas hea toon,” pareeris Reiljan.
Kahtlused, et jagajale jääb palju enamat kui lihtsalt näpud, pole midagi uut. Kui KIKi nõukogu esimees ja keskkonnaminister oli Heiki Kranich, rääkis Reiljan ise, et raha jagamine ja töö leidmine keskkonnasfääris on seotud poliitilise, et mitte öelda reformistliku värvinguga.
“See on üks lõputu Kafka,” jääb Trapido kindlaks väitele, et raha jagamine on tume ja läbipaistmatu. Tema juhitud ELF läks 2003. aastal koguni otserünnakule ja andis KIKi kohtusse seoses kahe miljoni krooni eraldamisega varem Reiljani juhitud Luua metsakoolile harvesteri ja forvarderi jaoks, sest see oli nende arvates mittesihipärane ost. Järgmine istung ringkonnakohtus toimub 10. mail.
“Puude kiirem mahalõikamine ei ole looduskaitse,” teatas toona Trapido, kes kuulus ise ekspertnõukokku, aga kelle eriarvamus protokollist välja jäi. Kusjuures metsakool küsis algul üht miljonit, aga tollase nõukogu liikme Reiljani ettepanekul eraldas KIK koolile teisegi miljoni. “Ma ei tea teist kaasust, kus rahastaja annab rohkem kui küsitakse,” lisab Eesti Rohelise Liikumise (ERL) juht Peep Mardiste.
Roheline maffia
Mõnede meelest on ELFi ja ERLi käitumises väljapressimise jooni ning nende kriitika valikuline. “ELFist on saanud väljapressija,” põrutab Reiljan otse. “Nad tahavad, et neid “ostetaks” ära. Nad püüavad kriitikaga raha välja suruda,” täiendab endine kõrge keskkonnaametnik, kelle teada on pealtnäha sõltumatutel ühingutel sponsorlepingud mitme suure saastava firmaga, kellele nad iial “pasunasse ei anna”. Näiteks ELF saab Eesti Energialt iga müüdud rohelise energia kilovatt-tunni pealt 10 senti. Aastas on sellest laekunud 250 000 krooni.
Jutt äraostetavusest kuulub roheliste meelest rubriiki “parim kaitse on rünnak”. “Anname endale väga selgelt aru, et kui söandame näiteks avalikult viidata probleemidele Reiljani haldusalas, kahandame oluliselt võimalust saada KIKilt raha oma projektidele,” nendib Mardiste. “Et meie huvi on keskkonda kaitsta, ei hoia me probleemi nähes suud kinni, olgu patustaja avalik või erasektor.”
Loodusemeeste väitel karistab Reiljan kõiki oma kriitikuid, praakides nende projektid raha jagamisel välja. “Ekspertide heaks kiidetud ELFi ja ERLi projektid tõsteti KIKis ministri poolt kõrvale ja küsitavad projektid pandi asemele,” väidab Mardiste. “Reiljan võtab kriitikat väga isiklikult – et see on tema vastu suunatud,” lisab Trapido.
Erinevalt teistest maksumaksja raha jagavatest sihtasutustest muutub KIKi tegevus kriitikute meelest üha läbipaistmatumaks. Et tagada raha jagamise erapooletus ja adekvaatsus, töötas varem iga alamprogrammi juures ekspertrühm, kuhu kuulusid ka roheliste esindajad. Mullu aprillis saatis minister Reiljan need rühmad laiali, suunates sama töö ainult keskkonnaministeeriumi ametnikele.
Lahtise käega rahaveski
- Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rajati 2000. aastal skandaalse Keskkonnafondi varemetele ja on selle õigusjärglane. Mäletatavasti pööritas fond keskkonnakaitseks mõeldud raha börsil. Tollane keskkonnaminister Villu Reiljan elas afääriga seoses napilt üle usaldushääletuse.
- Kui ametisse tuli reformierakondlasest minister Heiki Kranich, otsustas ta, et valutum on fond likvideerida ja alustada nullist. Nii tekkis KIK, mis erinevalt oma eelkäijast allus rahandusministeeriumile ja mille raha pärineb peamiselt keskkonnamaksudest. Aasta aastalt on tema jagatavad summad muutunud üha soliidsemaks.
- 2003. aastal suunati keskkonnaprojektide arendamisse üle poole miljardi krooni (s.h üle 160 miljonit krooni euroraha), mullu 418 miljonit krooni. KIK, mille aparaadis töötab ligi 30 palgalist, jagab raha alamprogrammides alates keskkonnateadlikkuse ja lõpetades kalanduse omaga.
- Suurimad investeeringud (u 70 protsenti) lähevad veekaitsesse (näiteks osaleb KIK Eesti suurimas keskkonnaprojektis, mis toob veemajandusse kokku 1,6 miljardit krooni) ja jäätmekäitlusse (s.h rahastab Sillamäe jäätmehoidla sulgemist ja Pärnu uue prügila rajamist).
- Taotlusi laekub tuhandeid (ainuüksi tänavu esimesse taotlusevooru 808). Mõned näited: KIK toetas TÜ Botaanikaaia troopikamaja rajamist; paigaldas koostöös Eesti Energiaga valgetoonekurele pesaaluseid; korrastas ohustatud juttselg-kärnkonnadele elupaigaks vana liivakarjääri Pärnumaal; maksis Munamäe tippu viiva teenindustee eest; andis poole rahast keskkonnainspektsioonile helikopteri soetamiseks; toetas Osmussaare puhastamist vanarauast; maksis keskkonnateemalise uudistesaate eest televisioonis; aitas osta tuhandeid noorangerjaid ja muid kalu, taastamaks järvede kalavarusid; ja maksis mürgise Sosnovski karuputke hävitamise eest.
- Samas pidi Järvamaa keskkonnateenistus tagasi maksma 54 000 krooni, mille üks talunik küsis puugaasiga veoauto töölepanekuks. Kui ta aga autot käima ei saanud, ostis ta eraldatud raha eest muuhulgas treipingi, faksimasina ja maksis telefoniarveid.
“ELFist on saanud väljapressija”
Keskkonnaminister ja KIKi nõukogu esimees Villu Reiljan leiab, et ajab isamaalist asja.
Miks rahastab KIK Kaitseliidu õppekeskuse ehitamist 15 miljoni krooniga? Mõnede looduskaitsjate meelest on see keskkonnaraha mittesihipärane kasutamine.
Jõgeva KL on olnud aastaid suureks toeks LKÜ-le Kotkas ja valvur Alam-Pedja looduskaitsealal, mistõttu ühisprojekti algatamine on igati loogiline ja riiklikult väga kasulik. Isamaalise õpetuse kõrval saab nii anda ka keskkonnakoolitust ja loodusõpetust.
ELFi ja Eesti Rohelise Liikumise teatud pahameel on põhjustatud asjaolust, et LKÜ Kotkas kõrval ei peetud vajalikuks projekti neid kaasata. Mind üllatab ELFi ja Eesti Rohelise Liikumise ääretult kitsarinnaline ja omakasupüüdlik lähenemine, ühise riigi ja ühiste eesmärkide tunnetamise puudumine. Kõike ei saa rahasse ümber arvestada.
Kuidas kommenteerite ELFi ja ERLi väiteid, et Jõgeva KLile antud raha on järjekordne näide, kuidas Villu Reiljan premeerib oma valimisringkonda keskkonnarahaga?
KIKi abil edendame keskkonnaprojekte kõikides maakondades, samuti linnades, kus Rahvaliit võimul pole. Et mina olen Jõgeva piirkonna valimisringkonnast, ei tähenda, et Jõgevamaa peaks seetõttu KIKi rahastustest ilma jääma. Mul on Jõgeva kandist kolm isikumandaati - ma ei pea seal end raha eest tõestama.
ELFist on saanud väljapressija. ELF ja Eesti Roheline Liikumine arvavad, et sihipäraselt on raha kasutatud siis, kui see neile antakse.
Kuidas kommenteerite samade meese väidet, et Villu Reiljan käib isiklikult kõik KIK programmid üle ja praagib sealt eraldisi välja oma äranägemise järgi?
Kõik KIK rahastamise otsused teeb KIK nõukogu ehk kollektiivne organ, kuhu kuuluvad peale keskkonnaministri ka Rahandusministeeriumi ja Riigikogu esindajad. KIK nõukogu esimehena pean ma loomulikult olema KIK programmidega kursis, kuid ilma nõukogu kollektiivse otsuseta ei saa sealt lihtsalt tujust sõltuvalt küll midagi välja praakida.
Miks ei mainitud KL Jõgeva malevale tehtud eraldist, mis oli üks KIK suurimaid tänavu kevadel, pärast nõukogu koosolekut avaldatud pressiteates?
KIK nõukogu võttis vastu otsuse toetada 279 projekti 7 kategoorias, mille alla kuulub kokku 27 alamprogrammi. Seega võiks sama küsimuse küsida veel ligi kolmesaja projekti kohta.
Iga kategooria kohta anti pressiteates lühiülevaade. Ja kuna infot oli ikka väga palju, siis sai pressiteade oma žanri kohta niigi liiga pikk - terve lehekülg. Samas oli pressiteates toodud ka viide, et lisainfot saab vaadata KIK kodulehelt. Seal on traditsiooniliselt kõik rahastatavad projektid kategooriate kaupa tabelitena kirjas.
Kuna KL Jõgeva maleva ja LKÜ Kotkas projekti näol on tegemist olulise ettevõtmisega, siis andsin nii mina ise kui ka meie abiminister Olavi Tammemäe sel teemal Kanal 2 Rohelistele Uudistele eraldi intervjuu. Saladuses pole projekti küll hoitud.
Projektis on kirjas, et poole KL Jõgeva maleva õppekeskuse ehituskuludest tasub kaitseministeerium. Kaitseministeerium ütleb Madis Mikko isikus, et ei tea sellest midagi ega kavatse seda teha. Kuidas kommenteerite?
Tõenäoliselt peitub siin probleem kaitseministri vahetumises. Seda projekti sai alustatud Hansoniga ja Mikko ei pruugi sellest teada. KIKil oli Kaitseministeeriumiga juba möödunud aastal kokku lepitud, et poole KL Jõgeva maleva õppekeskuse ehitamise kuludest katavad nemad.
