Kliima on saarel reisimiseks soodne aasta ringi. Tõsi küll, talvel võib ette tulla rännumehele ebasõbralikke vihmaseid päevi. Samas võib ka päikeselisel päeval jaanuarikuine temperatuur tõusta kuni 20 soojakraadini. Rannahooaeg algab turistidele (aga mitte kohalikele!) aprillis ja lõpeb novembris, kuid kõige sobivam oleks põhjamaisel inimesel saart külastada ehk mais-juunis või siis septembris. September on ka minu lemmikkuu, kui valmivad puuviljad ja päike nii karmilt enam ei kuumuta, aga merevesi on mõnusalt soe. Juuli ja august kipuvad olema väga palavad ning augustis on ka kuurordid ja mererannad äärmiselt üleasustatud ning majutushinnad kõrged.

Kuidas kohale sõita?

Autosõit Eestist Sitsiiliasse on ehk liiga pikk ja tülikas. Minu ülikoolikaaslased võtsid mõni aasta tagasi selle reisi ette ja saabusid Palermosse viienda matkapäeva õhtuks surmväsinuna. Kui siiski auto kasuks otsustate, on kõige mugavam sõita Põhja-Itaaliasse Genovasse ning sealt reisi laevaga jätkata: 24tunnise laevasõidu järel olete juba Sitsiilia pealinnas Palermos ning sedaviisi jääb ära üle tuhande kilomeetri pikkune kihutamine piki Itaalia saabast põhjast lõunasse.

Kui liiklusvahendiks on lennuk, tuleks sõita kõigepealt Milanosse või Rooma – sealt on edasipääs nii Palermosse kui ka Cataniasse mitu korda päevas kindlustatud ja seda kohati päris soodsa hinna eest. Alates 9. juunist lendab kolme suvekuu igal kolmapäeval siinne lennufirma Windjet Tallinna-Palermo ning Tallinna-Catania liinil. Lend on küll ümberistumisega Forlis, aga see on korraldatud väga mugavalt ja lühikese ooteajaga.

Kus peatuda?

Hotellide hinnad, eriti juulis-augustis, on Sitsiilia üldise hinnatasemega võrreldes üsna kallid ning talvel paljud hotellid suletakse. Samuti ei tasu alati uskuda hotelli nime alla seatud tärnirida: see ei vasta sageli sellele, mida väljapakutud tasemega majutusasutuselt oodata võiks.

Itaallaste endi hulgas on väga populaarne perepuhkuse viis villaggio turistico ehk tõlkes „turismiküla”, mille territooriumilt lahkumata võib veeta igati aktiivse puhkuse, sest mitmesugused aja veetmise võimalused hoiavad päev läbi tegevuses nii noori kui ka vanu. Igas endast lugupidavas villaggio turistico’s on Mini­club, kus korraldatakse lastele kõikvõimalikke mänge ja tegevusi, nii et vanematel on võimalik pisipere sinna jätta, et mõne tunnikese omaette puhkust nautida.

Kämpinguid on Sitsiilias vähe ja telkimine mitte selleks ettenähtud kohtades keelatud. Kelle reisieelarve lubab, soovitan ööbimispaigana kasutada agriturismo’sid ehk meie mõistes turismitalusid. Samuti pakuvad ööbimisteenust mõned siinsed veinimõisad. Nendes kohtades on üldjuhul kvaliteetne majutus, hea teenindus ja maitsev söök garanteeritud.

Mida vaadata?

Sitsiilia on ümbritsetud kolmest merest: põhjas Türreeni meri, läänes ja lõunas Vahemeri ning idas Joonia meri. Kõige soojem merevesi on vaieldamatult põhjarannikul, sest Türreeni meri on teiste siinsete meredega võrreldes väiksem ja kinnisem ning selles puuduvad ka külmad hoovused. On nii liiva- kui ka kivirandu ning korrastatud rannad on suvel päevitustooli ja päevavarju soovijale tasulised.

Sitsiilia on omakorda ümbritsetud väiksematest saartest. Palermost laevaga Napoli poole sõites jõuab Ustica saarele, mis on turistide poolt veel üsna vallutamata ning pakub mõnusat puhkust neile, kes ei soosi lärmakaid rannapromenaade ega ööelu. Miinuseks on ehk liivarandade puudumine – kuna tegu on vulkaanilise saarega, siis on kogu rannik kivine –, aga see-eest näeb maskiga ujudes või sukeldudes imelist merepõhja kogu selle värvikireva faunaga.

Kui ei soovita pelgalt merd ja randa nautida, soovitan võtta rendiauto, sest rongi ja bussiga päris igale poole ei pääse. Samuti on rendiauto mugavam just lastega reisides. Sõidukit on võimalik tellida juba Eestist mõnest rahvusvahelisest autorendifirmast, aga ka siinsetel lennuväljadel on esindused olemas. Kindlasti tuleks sõiduk broneerida, sest augustis on kohapeal vaba auto leidmine peaaegu võimatu.

Teed on Sitsiilias head, aga kelle juhtimisoskus ja närvid just tugevamate killast pole, tuleks vältida suurlinnu, nagu Palermo ja Catania, kus lisaks harjumatult kaootilisele liiklusele võib sageli tund aega närviliselt ringi tiirutada ja ikka parkimiskohta mitte leida.

Lastega reisides soovitatakse sageli külastada vee- ja lõbustusparke. Ütlen ausalt – midagi erilist Sitsiilia selle koha pealt ei paku. Siinne suurim veepark Etna­land jääb Catania lähistele ning väiksemaid võib leida siin-seal üle saare. Need on avatud tavaliselt ainult suvehooajal – maist septembrini.

Sitsiillased on rahulik ja lahke rahvas ning kuigi võõrkeelte rääkimine pole kohalike hulgas eriti levinud, siis hätta teid ei jäeta ja võõramaalase aitamist peetakse auasjaks. Siiski soovitaks suhtlemise lihtsustamiseks kaasa võtta väikese sõna­raamatu.

Kohalikud suhtuvad lastesse väga sõbralikult. Oma lapsi võetakse igale poole kaasa – ka õhtuti restoranidesse ja teistesse söögikohtadesse. Lastemenüü puudub, sest väikesed sitsiillased söövad tavaliselt vanematega sama toitu. Iga söögikoha kokk on aga valmis tegema teie lapsele just sellise roa, nagu soovite – kas või tavalised spagetid tomatikastmes –, kui siinsed maitsed võõramaisele maimukesele ehk liiga tugevad tunduvad. Sellega, et kohalikud teie blondi lapsukest avalikult imetlevad, patsutada tahavad ja bella­ bambina! (ilus laps) hüüavad, peate lihtsalt harjuma.

Ajaloo ilu

Mis puutub vaatamisväärsustesse, siis neid pakub Sitsiilia tohutult. Saarelt on üle käinud terve rahvaste paabel ning suurem osa siinsetest esiasukatest on jätnud oma jälje. Sitsiilia kultuuripärandiga tutvumiseks ei piisa kindlasti paarist siinveedetud nädalast. Muidugi on olemas turismiteatmikes kirjeldatu, mida iga saarele tulija nägema peaks: Etna vulkaan, Taormina, Agrigento templite org, Piazza Armerina Vana-Rooma villa mosaiikpõrandad, Sürakusa ning Noto kaunid vanalinnad. Siiski soovitan sõita ka sisemaal asuvatesse väikestesse mägiküladesse, kuhu turism pole veel jõudnud ning kus aeg tundub kohati olevat aastakümneid tagasi seisma jäänud.

Veel on võimalik külastada Eolie saari, mis on kunagi kerkinud merest vulkaanidena. Üks saar – Stromboli – on vulkaanina aktiivne tänaseni. Eolie saartele väljuvad laevad sadamalinnast Milazzost ning suviti ka Palermo lähistelt Cefalust. Sitsiilia läänetippu jäävad aga Egedi saared, kuhu pääseb laevaga Trapanist ning mis on turistihulkadest üpris puutumata.