Märgatava osa puudujäägist moodustasid alkohol ja tubakatooted.

Kadunud kaupade kirjeldus võtab enda alla lehekülgede kaupa tihedat väikeses kirjas teksti.

Nagu tina tuhka olid kadunud üüra­tud kogused tuntud kaubamärkidega viinasid, džinne, vahuveine, vermuteid, sigarette ja veel palju muud.

Ainuüksi pooleliitriseid Laua Viina pudeleid oli "haihtunud" rohkem kui poole miljoni krooni eest.

Ekspressile juhtunust teatanud allikas pakkus esmalt välja, et tegemist võib olla suurejoonelise vargusega: "See on nii suur kogus, et ilmselt mindi sinna suurte autodega kaubale järgi."

ETK turvajuht Madis Märdin hakkas aga selle oletuse peale naerma: "Absurdne väide. Ei-ei, see ei vasta küll tõele."

Ta lisas, et inventuur ei ole veel kinnitatud ja tehakse kordusinventuur.

Ka ETK juhatuse liige Janek Lepp ütles, et miski ei viita organiseeritud vargusele ning seetõttu pole firma pöördunud ka abi saamiseks politsei poole.

Lepp ei lükanud ümber, et algne puudujääk oli 19 miljonit krooni, kuid märkis, et esialgne puudujääk oli arvestuslik ja andmete kontrollimise käigus on jõutud veendumusele, et tegelik puudujääk on märgatavalt väiksem.

Mis siis juhtus?

Kaubad "kadusid" juunis, kui Eesti suurim kaubanduskett võttis kasutusele uue laojuhtimise tarkvara.

Tegemist on Rootsist soetatud ja kümneid miljoneid kroone maksva tippklassi soft'iga, mille reklaam lubab muuhulgas kauba puudujäägid minimaalseks viia.

Juhatuse liige, logistikaküsimiste eest vastutav Marko Jõks nõudis selle rakendamist mai keskel.

Kuid ETK polnud muutusteks valmis. Süsteem oli testimata, andmed polnud valmis, ladu polnud valmis, programm polnud valmis.

Kaks päeva enne käikulaskmise päeva tuli rootslastelt ametlik kiri, kus hoiatati ETKd väga suurte riskide eest, mis testimata süsteemi kasutuselevõtmisega kaasnevad.

Rootslased pakkusid välja, et tarkvara võiks käima panna septembris.

IT-direktor Rene Jakobson tervitas seda tähtaega kõva häälega.

See tõi kolmeliikmelises juhatuses kaasa pingelise arutelu, mis lõppes tulemusega, et uus tarkvara pannakse siiski tööle ja juba 1. juunil ehk algul ettenähtust vaid paar nädalat hiljem.

IT-mehed tegid meeletult ületunde ja püüdsid päästa, mis päästa annab.

Tulemuseks oli siiski katastroof. ETKs tekkis sisuliselt sama õudne segapuder nagu aastavahetusel sotsiaalministeeriumis, kus ei suudetud uusi programme korralikult jooksma panna, puudega inimesed ei saanud toetusi kätte ning minister Maret Maripuu pidi häbistatult ametist tagasi astuma.

"Harukauplused ei saanud sellist kaupa ja nii palju, nagu nad olid tellinud. Mõnes kaupluses sai jaanipäeval isegi õlu otsa," rääkis üks tegelane Eks­pressile. Kaos olnud nii suur, et osa kaupa läks kesklaost välja saatekirjadeta ja toimetati ei tea kuhu.

Üks teine inimene rääkis, et "uue tarkvara järgi need kaubad meilt siit välja läksid, aga kas ka õiges suunas, seda teab vaid Jumal taevas".

IT-direktor tehti patuoinaks

Lõpuks oli korralagedus nii suur, et ETK pidi kesklaos suuremat sorti inventuuri ette võtma. 19 miljoni suurune auk rabas kõiki.

Kõige lihtsam oli ajada juhtunu tarkvara kaela. IT-inimesed teavad ju hästi, et info kopeerimisel ühest andmebaasist teise kipuvad read nihkesse minema.

Juhatuse liige Janek Lepp väitiski kohtumisel Ekspressiga, et info kopeerimisel tehti vigu, mis suurendasid kunstlikult laoseisu.

Üks juhtunuga hästi kursis olev inimene rääkis aga, et kopeerimisega polnud suurt muret.

Asi oli hoopis selles, et uus laosüsteem nõuab meeletult andmeid: "Väga täpsed peavad olema iga toote kõik andmed. Nimetused ja hinnad nagunii, aga ka mõõdud, kogused ja pakkehierarhia (tükk/plokk/kast/alus)."

Hankeosakond pidi andmed korda tegema juba jaanuaris, kuid ei saanud sellega hakkama.

Iga ebatäpsus andmetes mõjus aga uue süsteemi tööle halvavalt.

Lisaks ei saa siiski välistada osa kauba "vasakule" minemist, sest igasugune kaos soosib vargusi.

Firma sees on juhtunule ka patuoinas leitud. Mitte juhatuse liikmed ei viskunud matrossovlikult laskeavale, vaid koondamisele läks ... IT-direktor! Seesama Rene Jakobson, kes oli küll uue tarkvara poolt, kuid hoiatas tema pooltoore rakendamise eest.

Juhatusse kuuluv Janek Lepp põhjendab Ekspressile Jakobsoni koondamist "juhtimisstruktuuri muutmisega", kuid juhtunut arvestades tundub see labase puru silmaajamisena.

"Minust tehti patuoinas," usub ka Jakobson ise.

Tere tulemast juura ajastu parki!

Sovetiajal liikus ringi anekdoot, kuidas isane dinosaurus müksas õhtul emast ja ütles: "Mis oleks, kui..." ning emane pööras selja ja jalutas minema. Sama kordus järgmisel õhtul ja järgmisel ja järgmisel... Nii need dinosaurused ­välja suridki.

Ühistuline liikumine toimib edukalt paljudes riikides. ETK on aga dinosauruse tüüpi ettevõte.

Nõukogude perioodi lõpus valitses ETKVL kindlalt kaubandusturgu ning tema juhid uskusid aastaid, et neil puuduvad konkurendid. Et teised ketid viitsivad tegeleda ainult Tallinna ja heal juhul Tartuga. Praegu aga vallutavad Säästumarket ja Maxima üha uusi väikelinnasid ja alevikke.

ETK poed on väsinud välimusega ja ei kuulu hinnatasemelt soodsate sekka.

Lisaks toimub firmas võimuvõitlus. "See on vana organisatsioon, kus käivad poliitilised mängud," ütleb üks süsteemi hästi tundev inimene ja märgib, et viimastel kuudel on ETKst lahti lastud või minema aetud neli direktorit ja kaks nõunikku.

Tema sõnul "oleks vaja kõrvaldada kohapealsete ühistute paks juhtimiskiht ning allutada kõik kesksele karmile juhtimisele. Ühistute tegelased näevad aga ainsat kokkuhoiukohta hoopis keskühistu koomale tõmbamises. Kohtadel on ju neil sugulased ja sõbrad ja valijad.

Neile ei saa haiget teha."

Uue tarkvara rakendamine oli katse ETK moodsamaks ja efektiivsemaks muuta, kuid rapsimine lõi asjaliku plaani uppi.

Suurejooneline eksperiment vältas viis nädalat. Praegu kasutab ETK taas vana tarkvaralahendust...