REKLAAMIKLUBI: Selveri filosoof
REKLAAMIKLUBI on rubriik, kus tutvustame uusi reklaame vaadates tekkivaid mõtteid.
Viimane Selveri reklaam on äärmiselt
intrigeeriv. Pildil on kujutatud supermarketis jalutavat inimest, kes on
sattunud raamatuosakonda. Korvis on tomatid, õunad, salat, piim, juust
ja ... raamatud. Reklaamitakse seda, et Selver müüb nii toitu kui ka
raamatuid. Kirjandushuvilisena hakkan teoseid lähemalt silmitsema. Enamik
neist on küll meie poole häbelikult seljaga, kuid ühe raamatu
autori eesnimi paistab... Oot-oot... hohoo! Ludwig. Ja paistab ka tema
perekonnanime viimane täht – N. Ei mingit kahtlust – tegu on
Austria filosoofi Ludwig Wittgensteini teosega!
Nii,
uurin edasi. Ludwigi ees, piimapaki kõrval tšillivad aga kaks
“Avatud Eesti raamatu” sarja teost, mida ei ole raske ära
tunda Jüri Kaarma kujundatud marmorkaane tõttu. Mida meie
näljane intellektuaal siis õhtueine kõrvale lisaks
Wittgensteinile valis? Õigesti arvasid, kallis lugeja –
tänu raamatu jämedusele ja näha olevale K-tähele saab ju
iga loll aru, et tegu on fraasiga “klassikalisel ajastul”, mis
pärineb Michel Foucault’ teose “Hullus ja arutus.
Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul” kaanelt.
Esiplaanil seljaga meie poole olev raamat on suurem pähkel, sest
sedasorti sinise kaanega on selles sarjas nii Kierkegaardi
“Surmatõbi” kui ka Wittgensteini “Filosoofilised
uurimused”. Üks on aga kindel – tagantpoolt piiluv roheline
raamat on Louis P. Pojmani “Eetika. Õiget ja väära
avastamas”, mis käsitleb nii normatiiveetika kui metaeetika
põhiprobleeme.
Siit küsimused:
1) miks Selveris
ühtki mainitud teostest ei müüda;
2) miks paistab foto
lähemal vaatlusel olevat tehtud raamatukogus, mitte Selveris;
3) ja
mis kõige tähtsam – kes on see salapärane poes ringi
luusiv intellektuaal, kes oma korvi nii sulnilt on kokku põiminud
juustukera ja hardcore-filosoofia?
Kardan, et vana hea Wittgenstein
keerleb selle reklaami tõttu hauas ringi nagu grillkana.