Nüüd on õli Tallinna lahes. Ohus on Pirita supelrand ja üks Eesti rikkamate inimeste elupaiku Viimsi. Äkitselt on suur paanika majas.

Viimsi valla keskkonnainspektor Fred Lainjärv ütleb, et Läänemere keskkonnakaitsekomisjoni Helcom andmetel on aastatel 1989–2004 Eesti rannikul aset leidnud 158 illegaalset reostusjuhtumit, kus vette on sattunud naftasaadusi. Praegune õnnetus on selles reas tõenäoliselt rohkem kui 160.

Kuna Läänemere ökosüsteem on väga tundlik, teeb igasugune reostus siinsele elustikule väga suurt kahju. Pole mingit kahtlust, et halba teeb ka seekord merre pääsenud kütteõli.

Tartu Ülikooli mereinstituudi merebioloog Georg Martin selgitab, et nafta on looduslik aine ja kui seda satub keskkonda väikeses koguses, saab loodus selle tagajärgedega ise hakkama. Kõige ohtlikum ongi reostus siis, kui see tekib või satub madalasse (50–100 meetrit) rannikuvette. Madalas vees on tihe põhjaelustik – taimed, vähilised, vetikad, jt. Sellises jääsupis, nagu praegu Tallinna lahes on, säilib nafta muutumatult üsna hästi, päikese lagundavale mõjule eriti loota ei saa.

Põhiliselt on nafta mõju elustikule mehaaniline. See on niivõrd tihe ja kleepuv aine, et jääb näiteks lindudele sulestiku külge või neelavad nad seda alla. Sama juhtub taimestiku, mikroorganismide, kalade ja muu mereelustikuga. Tõenäoliselt saab Tallinna lahes häiritud kalade kevadine kudemine. Keskkonnainspektor Lainjärve sõnul elavad sealkandis Läänemerele üsna tavalised kalad haug, räim, forell, ahven, ka koha, kuid viimast on vähe.

Reedel loendas keskkonnainspektor Miidurannast Aegnani 50 000 – 60 000 lindu. Eriti kahju on Prangli haruldastest randtiirudest.

Viimased andmed reostuse paiknemise kohta pärinevad teisipäeva hommikust. Siis avastas piirivalve seirelennul, et õli oli muuhulgas jõudnud Muuga lahte Tammneeme lähedale, kuid ka Suurupi lahe läänepoolsele rannikule. Eriti lähedal oli reostus aga Pranglile, Aegnale, Naissaarele ja Viimsi poolsaare läänerannikule. Kaldale ei ole reostus veel kuskil jõudnud.

Esmaspäeval kogunes Viimsi vallas kriisikomisjon. Vald on valmis päästemeeskonda ja vabatahtlikke abistama staabiruumide, toitlustuse, vahendite, logistika ja muu sellisega. Ollakse nõus ka raha eraldama, kuid kuna pole teada, mis täpselt toimuma hakkab, on summadest vara rääkida.

Päästeamet on valmis reostust kokku koguma, kuid nad ei saa seda teha enne, kui jää rannikult taganeb. Põhja-Eesti päästekeskuses on avalike suhete spetsialisti Ants Raava sõnul alalises valmisolekus kuus inimest, samuti tehnika. Põhiliselt lähevad käiku labidad, kellud, kilekotid.

Keskkonnakaitsjad on valmis, et üles seatakse samasugune hospidal, nagu Loode-Eesti reostuse tõrjumise ajal tegutses Keilas.

Kogus: räägitud on kuni 50 tonnist. See jutt näib olevat ka nagu kohvipaksu pealt ennustamine, kuna laevameestel on komme õlilaiku märgates sinna ka veidi oma pilsivett juurde lasta.

Mis sai Teise maailmasõja aegse merereostusega?

Georg Martin: "Ilmselt ei olnud see siis mingi eriline probleem. Kui laevad läksid põhja sügavas vees, jäi reostus tõenäoliselt sinna."

Meremuuseumi direktor Urmas Dresen: "Suur osa merre valgunud õlist läks põlema, neid kirjeldusi on küll, kuidas inimesed seal ära põlesid. Aga lindudele polnud siis aega mõelda, oli ju sõjaaeg."

Jää ei lähe veel niipea

Ala, kuhu reostus on jõudnud, katab rüsijää ning sealt ei ole võimalik õli koristada. Suurem osa jääst on koondunud Soome lahe lõunaossa. Piki Soome lahe põhjarannikut Hoglandi saarest lääne poole on lahvandus laiusega 10–15 meremiili kaetud väga hõreda jääga.

Lõunaosast Hoglandi saarest kuni Pakri meridiaanini on väga tihe osaliselt rüsistunud jää paksusega 20–40 cm. Lääne poole kuni jääpiirini jääb tihe ja hõre jää paksusega 10–30 cm. Jääpiir kulgeb Tagamõisa poolsaarest loodesse. Jää triivib kagu suunas.

Ilmaennustus ütleb, et lähipäevade ega isegi lähema paari nädala ilm ei soosi kevadisi muutusi. Nädala lõpuni on meil ilm talviselt külm, öösel langeb temperatuur põhjarannikul -12…-18ni..

Valdavalt läänekaarte tuul on nõrk ega muuda jää olukorda kuni pühapäevani.

Järgmisel esmaspäeval võib tuul pöörduda 24–48 tunniks kagusse ja itta ning tugevneda kuni 10 m/s. On väheusutav, et see rannikul kinnisjää olukorda muudaks. 30. märtsil pöördub tuul taas põhjakaarde ja võib ka ajuti tugevneda kuni 10 m/s.

Võimalik, et aprilli algul pöördub tuul päevaks-paariks lõunakaartesse, kuid seejärel domineerib taas põhjakaarte tuul.

Veelgi pikemad prognoosid kuni aprilli keskpaigani pakuvad tavalisest külmema ilma püsimist Läänemere maades kuni aprilli keskpaigani.

Merike Merilain
EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja