Reportaaž: Malta elab Gaddafi kättemaksuhirmus

Üleöö põgenikedraama keskmesse sattunud Maltale pagetakse Liibüast nii Gaddafi kui ka ülestõusnute eest.

Tilluke saareriik pelgab ettearvamatu koloneli kättemaksu.

Lained Malta ja Liibüa vahel on viimasel ajal olnud kõrged isegi Vahemere standardite järgi, kuni seitsmemeetrised. See pole mitte ainult meteoroloogiline fakt. Liibüas toimunud veresaunade järel oma naaberriigi vastu sanktsioone kehtestades on Malta astunud enda jaoks ootamatu sammu. Pisike riigike on oma metsikumate Aafrika naabritega püüdnud alati hoida häid suhteid – 2005. aastal näiteks annetati kõrge aumärk Tuneesia nüüdseks kukutatud diktaatorpresident Ben Alile -, kuid suhted Muammar Gaddafiga on olnud omaette kategoorias (paralleelina tuleb meelde Soome omaaegne eriline side NSVL-iga). Sellal, kui akna tagant lendavad mööda pisikesed põllulapid ja tolmunud kaktused (oleme teel Liibüa saatkonna poole), räägib taksojuht teatava uhkusega, et mitmed Malta ekspeaministrid on olnud Gaddafi isiklikud sõbrad (ka praegune peaminister Lawrence Gonzi käis alles 9. veebruaril Tripolis diktaatoriga kohtumas). Naftat puurida Liibüa Maltal ei lubanud (saatis seda takistama sõjalaevad), kuid Gaddafi poolt annetatud rahaga sai ehitatud riigi suurim spordistaadion ning kuni Malta astumiseni Euroopa Liitu võisid Malta kodanikud külastada Liibüat ilma viisata ja vastupidi. Ühtäkki on peaminister Gonzi Gaddaffi aga hukka mõistnud ja öelnud, et tema valitsemisaja lõpp on „vältimatu“. Ka kahe ülekaranud Liibüa hävituslenduri lennumasinad on hetkel Malta riigi kontrolli all...

Loe Krister Kivi põhjalikku reportaaži kohapealt paberlehest või tasulisest artiklist.