REPORTAAŽ: Samal ajal Jõhvi linnas...
Päev pärast seda, kui Jõhvi venekeelne elanikkond, kelle autodest märkimisväärne osa on ehitud Vene riigilipu, oranži-mustatriibulise Georgi lindi ning pronksmeest kujutava kleebisega, oli tähistanud Vene armee päeva, lehvitatakse ohtramalt, kui muidu sini-must-valget.
Napp mõnisada inimest, kes Jõhvi peaväljakul pidupäevaks eksporditud rockmuusikat kuulavad, peavad kurvastuseks tunnistama - Singer-Vinger, paljude jaoks õhtu naelaks oodatud-loodetud, seekord ei esinegi, kuigi väljakuulutatud ju oli. Kuulsad bändimehed Mihkel Raud ja Hardi Volmer on oodatud presidendi kätt suruma, teavad kolleegid-muusikud.
Aga rockmuusikat, lippe ja peomeeleolu jätkub platsile piisavalt. Ei tea ju kohaletulnud, et kella poole ühe ajal nägid päästeametnikud ja kiirabi tublisti vaeva, et ühes Kaare tänaval asuva maja kolmanda korruse korteris lahvatanud tulekahi kustutada ning õnnetuses kannatada saanud meesterahvas haiglasse toimetada. Platsil käib pidu.
Mustveest pärit Aleksandr ja Kallaste mees Valentin, käes pisikesed Eesti lipud ning peas piisav joove, ei oska tunda puudust ka sellest, et sinku-vinkut pole. „Huvitav," vaeb Valentin. „ Miks Ameerikas võib kotti või paberisse mähitud pudelist viina võtta aga Eestis mitte?"
Vähemasti ei lubanud Jõhvi politsei, keda 24. veebruaril paistab linnapeal rohkem, kui tavalistel päevadel, neil kotti peidetud pudelist viina võtta.
Aga tühja sellest, sest just sel hetkel väljub linna ühe armastatuima pub-i Prviaat uksest(või siis pub-i peal teisel korrusel asuva hotelli uksest) hästi istuvasse halli palitusse riietatud siseminister Jüri Pihl.
See on esimene kord kui Valentin ja Aleksandr päris lihast ja luust Eesti poliitikut näevad. Õnne jätkub viivuks, sest Pihl ruttab autosse ja lahkub sündmuskohalt. Ilmselt otseteed ballile.
Privaadis, kus Jõhvi eestikeelne vähemus ikka olla on armastanud, on väike seltskond kohad pika laua taga sisse võtnud.
Kuigi eestlasi elab Jõhvis märksa vähem kui venekeelseid, on ta erinevalt naabrusest asuvast Kohtla-Järvest ja Narvast, on ikkagi pigem Eesti linn, arvab Kirde-Eestisse elama abiellud, kuid Soomes tööl käiv noor jõhvilane.
Teler pubi seinal näitab presidendi sisenemist saali. Hümn, mida pubirahvas, suuremas osas päeval keskväljakul esinenud muusikud, ka kaasa laulab, kuulatakse ära. Siis võetakse napsu edasi.
T. H. Ilvese aastapäevakõne tähelepanelike kuulajaid pubist eriti ei leia.
Jõhvi taksod pole viimase aja surutisest hoolimata odavamaks läinud. Taksojuht Mati võtab ikka 10 krooni kilomeetri eest. Ja 50 krooni väikseim summa, mis on sõidu eest võimalik maksta.
Jõhvis, mis pole ju suur linn, saab miinimumtasu eest kõik otsad sõidetud. Kohtla-Järvele sõit läheb siiski üle saja krooni maksma. Aga ega neid, kes naaberlinnade vahet taksoga sõidaksid, enam palju pole, kurdab Mati.
Viimasel ajal kipub tulema ka selliseid sõite, kus mingid mehed lasevad end koju ära viia, aga raha ei ole maksta. „No mis sa sellistega teed?"
Vabariigi aastapäeva tähistamine Jõhvis on andnud Matile siiski keskmisest rohkem kliente.
Teisalt, nagu selgub, on vabariigi sünnipäeval linna tuntumad lõbustusasutused - baarid, puhvetid ja pubid üldiselt kinni. Näiteks "Jõhvi Kelder" on kinni, kohvik-baar „Kompromiss", kus päeval kontserti nautinud seltskond lubas väikse viina võtta, on kah kinni. Ka ööklubi Kruzo, kus eestlased üldiselt ei käi, on pime. Ei mingit pidu. Isegi Toila sanatooriumi restoran on kaunis tühi, ehkki tantsuks on kutsutud mängima ansambel „Talent".
Lahti on Jõhvi kasiinod. Tõsi, ei Olympicus ega Grand Prix` nimelises mängupõrgus pole külalisi rohkem kui kaks.
Aasta algusest kehtiv kord, mis käsib igal kasiinokülastajal registreerimiseks dokument esitada on viinud saalidest mängijad, kes hea meelega ennast ei registreeriks. Või ei usu inimesed enam muinasjuttu sellest, et kasiino lihtsa mehe rikkaks teeb.
Noored, kes Jõhvi bussijaama kõrvale suurele platsile on rahvusvärvides lippudega kaunistatud auto parkinud, on muretud nagu noored ikka. Rüüpavad ühe käega kvaliteediteadlikult Russky Standart vodkat, teise käega mahla peale ning möönavad, et mingil tavalisel päeval poleks Jõhvi vahel sini-must-valgega eputamine just eriti mõistlik tegu. Aga no pidupäeval...
Ka tavalisel õhtul, nii kurb kui see ka pole, veedavad noored aega tihtipeale sel samal platsil seistes ja rääkides. Ega neid kohti, kuhu minna, Jõhvis pole. Siiski linna servas asuvas ööklubis NightLight on sel nädalavahetusel oodata üht väljamaa DJ-d. Siis läheb ehk peoks.
Taksojuht Mati teab siiski, et ka NightLighti käib viimasel ajal vähem rahvast, kui näiteks aasta varem.
Kui buss presidendi vastuvõtul käinud kultuurirahva kontserdimajast Privaat pubi kohal asuvasse hotelli toob, magab Jõhvi linn sügavat und.
Linna servas kükitava Viru vangla poolt kumavad taevasse vangimaja ümbritsevad sajad täistuled. Vilkuvaid kiiri laseb taevasse ka presidendi vastuvõttu võõrustanud kontserdimaja ette paigutatud prožektor. Lumi on hakanud sadama.
Jõhvi politseiosakonna ülemkomissar Ain Kruuse ütleb õhtul, et Jõhvis, kus, nagu paljudes teistes Eesti linnades on viimasel ajal täheldatav varguste kasv, oli 24. veebruar keskmisest rahulikum päev.
Ööpäeva jooksul oli 13 väljakutset. Evakueeriti majast, kus oli päeval tulekahi, inimesi, rahustati maha üks bussi kaasreisijaid seganud mees, viidi kainenema paar alkoga liialdanud kodanikku ning paaril korra käidi väljas liiga valju muusikat nautivate kodanike närviliste naabrite palve peale.
